(perekonnaseadus) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased).
Nähtuvalt hagile lisatud sünni tõenditest (dtl 7-8) on kostja hagejate isa, mistõttu on hagejatel õigus saada kostjalt ülalpidamist. 4.
lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil.
lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Pooled ei vaidle, et hagejad kostjaga koos ei ela, lapsed elavad koos emaga. 5. TsMS § 369 kohaselt tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks 2 tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p 18). Pooled ei vaidle, et kostja on tasunud pärast vanemate kooselu lõppemist hagejatele elatist ebaregulaarselt, sedagi mitte igakuiselt, ning ka vahetult hagejate kulude kandmises osalenud ei ole. Kostja on seega hagejatele ülalpidamise andmise kohustust rikkunud. 6.
lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Kostja avaldas kohtuistungil, et ei vaidle vastu hagejate väidetele nende igakuiste vajaduste osas. Kostja leidis ka, et lastele ülalpidamise andmise kohustus jaguneb lapsevanemate vahel võrdselt.
lg 5 järgi vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Alates 01.01.2023 on lapsetoetus esimesele ja teisele lapsele 80 eurot kuus (PHS § 17 lg 3). Kuivõrd esitatu kohaselt on hageja I igakuised vajadused 1 160 eurot kuus ja hageja II vajadused 990 eurot kuus, siis arvestades maha lapsetoetuse on ülalpidamiskohustuse võrdsel jagamisel kummalegi vanemale langevaks osaks vastavalt 540 eurot hageja I ja 455 eurot hageja II. Hagejad on nõudnud elatist 350 eurot kuus. 7.
kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagejad on nõudnud elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt perioodi 01.05.2023 – 09.06.2023 eest. Hagis esitatud arvestuskäigud tagasiulatuvate nõuete kujunemise kohta korrektsed ei ole. Arvestusega 350 eurot kuus kujuneb elatisesummaks ühe lapse kohta nimetatud perioodi eest 455 eurot (350 + (350 : 30 x 9)).
Kohus arvutab selguse huvides välja elatisevõlgnevuse kohtuotsuse tegemise seisuga. 10.06.2023-30.06.2024 eest tuleb kostjal anda kummalegi hagejale ülalpidamist 4 445 eurot ((350 : 30 x 21) + (350 x 12)), menetluse kestel laekunust on kohustus kummagi hageja ees täidetud 605 euro osas.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.