Obsah (9)

§ 637§ 429§ 150§ 444§ 5§ 162§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 13.06.2024.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-100727 Ts

(tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

§ 637

lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja esitatud väited ja nõue

1. Ü OÜ ja kostja sõlmisid 22.11.2021 laenulepingu nr xxxx, mille alusel anti kostjale laenu 500 eurot tagasimakse tähtajaga 48 kuud. Lepingus leppisid pooled kokku intressimääras 39,10% aastas. Lepingu alusel kohustus kostja tasuma alates 22.12.2021 annuiteetgraafiku alusel iga kuu
2. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust koosnevaid makseid summas 21,99 eurot. Kostja kohustus saadud laenu tagastama hiljemalt 22.11.
3. Pärast laenulepingu nr xxxx sõlmimist laekus laenuandjale kostjalt kokku 172,03 eurot. Lepingu ülesütlemise seisuga s.o 09.12.2022 oli kostjal tasumata põhivõlg summas 460,04 eurot ja intress summas 79,50 eurot. Vastavalt lepingule oli kostja kohustatud tasuma hooldustasu 1,25 eurot kuus. 09.12.2022.a. laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal hooldustasu võlg summas 6,96 eurot. Hageja on arvestanud viivist perioodi 23.08.2022 – 10.03.2023 eest määraga 39,10% aastas summas 46,46 eurot. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 460,04 eurot, intressivõlgnevuse 79,50 eurot, viivisvõlgnevuse 46,46 eurot, hooldustasu 6,96 eurot, sissenõudmiskulu hüvitise 40 eurot ning viivise põhinõudelt, s.o 460,04 eurolt määraga 39,10% aastas alates 11.03.2023 kuni põhinõude täitmiseni. Kostja seisukohad
4. Kostjale on hagimaterjalid väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte toimetatud 29.03.
5. Kostja ei ole hagile vastust esitanud. Hageja 18.03.2024 taotlused
6. 18.03.2024 esitas hageja menetlusdokumendi, milles märkis, et vähendab oma nõudeid. Hageja soovib loobuda kostja vastu esitatud nõuetest põhivõla osas 147,07 euro ulatuses ja viivisenõudest 37,96 euro ulatuses ning intressinõudest 79,50 eurot, hooldustasu nõudest 6,96 eurot, sissenõudmiskulude nõudest 40 eurot. Ühes hagist osalise loobumise taotlusega on hageja esitanud ka taotluse riigilõivu osaliseks tagastamiseks 52,50 euro ulatuses. 4.

(tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt

§ 429

lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta

§ 429

lg 4 kohaselt tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Kohus leiab, et hagist osaline loobumine ei kahjusta avalikku huvi ega ole vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Seetõttu võtab kohus 2 loobumisavalduse vastu ning lõpetab menetluse osas, milles hageja on taotlenud põhivõla väljamõistmist enamas ulatuses kui 312,97 eurot, intressi- ja hooldustasuvõlgnevuse, sissenõudmiskulude hüvitise väljamõistmist ja viivise väljamõistmist enamas ulatuses kui 8,50 eurot ning edasiulatuvalt enamas kui VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. Menetlusse jäävad nõuded: välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlg 312,97 eurot (sissenõutavaks muutunud osa 18.03.2024.a. seisuga 109,09 eurot, ülejäänud 203,88 eurot tulevikus sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustustena), seisuga 18.03.2024 sissenõutavaks muutunud viivis summas 8,50 eurot ja viivis alates 19.03.2024 sissenõutavaks muutunud põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. 5. Hageja on palunud tagastada riigilõivu 52,50 euro ulatuses.

§ 150

lg 2 p 2 alusel tagastatakse pool tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Alates 01.02.2023 kehtiva

§ 150

lg 3 kohaselt avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Esialgse hagi hinnaks oli 812,84 eurot, millelt hageja tasus riigilõivu kokku 245 eurot (maksekäsu kiirmenetluses 65 eurot ja hagi esitamisel täiendavalt 180 eurot). Peale osalist hagist loobumist on hagihinnaks 360,59 eurot, millelt tuleks tasuda riigilõiv summas 140 eurot. Seoses osalise hagiavaldusest loobumisega tuleb hagejale tagastada pool 105 eurost (245-140), s.o 52,50 eurot,

§ 150lg 2 p 2 ja § 150 lg 3 alusel.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused 6. Tulenevalt

§ 444

lg 2 märgib kohus otsuse põhjendavas osas ära üksnes need tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused. 7.

§ 5

lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

§ 5

lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

1. VÕS (võlaõigusseadus) § 402 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
2. Hageja on esitanud 22.11.2021 laenulepingu nr xxxx, mille kohaselt on laenuandjaks Ü OÜ ja laenusaajaks kostja ning laenusummaks 500 eurot, mille tagastamise lõpptähtpäevaks on 22.11.2025 (dtl 49-51). Viidatud lepingul puuduvad lepingu sõlminud isikute allkirjad. Hagiavalduse p 14 kohaselt sõlmiti kõnealune laenuleping internetiportaali vahendusel. VÕS § 404 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijakrediidilepingu puhul peab tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kohus on 11.03.2024 määrusega palunud hagejal muuhulgas täpsustada, milliste tahteavalduste vahetamise teel tema nõuete aluseks olev leping sõlmiti ning tegi ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid selle kohta, et kostja avaldas tahet lepingu sõlmimiseks ja vastav tahteavaldus oli tehtud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kohus andis hagejale täpsustuste esitamiseks tähtaja kuni 01.04.
3. Hageja on 18.03.2024 esitanud nõude ümberarvestuse, hagihinna täpsustuse ning hagist osalise loobumise ja riigilõivu tagastamise taotluse, kuid selgitust ega tõendeid selle kohta, kuidas kostja ja Ü OÜ 22.11.2021 laenulepingu nr xxxx sõlmisid, hageja kohtule esitanud ei ole. VÕS § 408 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on tühine mh, kui järgimata on jäetud käesoleva seaduse § 404 lõikes 1 sätestatud vorminõue. Kuna käesoleval juhul ei ole tõendatud laenulepingu nr xxxx sõlmimisel VÕS § 404 lg 1 tuleneva vorminõude täitmine, siis on kõnealune laenuleping VÕS § 408 lg 1 alusel tühine. 3
4. TsÜS (tsiviilseadustiku üldosa seadus) § 84 lg 1 kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vastavalt VÕS § 1028 lg 1 kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saada saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kohtule esitatud tõendi kohaselt on kostjale laenulepingu alusel välja makstud 485 eurot (dtl 128). Hagiavalduse punktis 18 on hageja märkinud, et pärast laenulepingu sõlmimist on kostja hagejale tasunud kokku 172,03 eurot. Kuna laenuleping nr xxxx on tühine, tuleb tasutud summa lugeda tasutuks põhivõla katteks. Kostjal on kohustus tühise tehingu alusel saadu tagastada 312,97 euro ulatuses (485-172,03).
5. Nõude loovutamise teatistest (dtl 90) nähtuvalt on Ü OÜ loovutanud laenulepingust nr xxxx tulenevad nõuded kostja vastu hagejale 30.12.
7. Kohus mõistab kostjalt välja laenulepingust nr xxxx tuleneva võlgnevuse 312,97 eurot.
8. Hageja on arvestanud viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras põhivõlgnevuse osalt 109,09 eurolt 22.06.2023 - 18.03.2024 perioodi (271 päeva) eest 8,50 eurot. Kohus rahuldab viivisenõude VÕS § 113 lg 1 alusel ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 8,50 eurot ning viivise alates 19.03.2024 põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.
9. Kohus rahuldab hageja 18.03.2024 taotluse määrata kohtuotsuse täitmise kord kindlaks selliselt, et kostjal tuleb väljamõistetud summad tasuda Renovum OÜ arveldusarvele. Menetluskulud
10. Kohus jätab menetluskulud

§ 162lg 1 alusel seoses hagi rahuldamisega kostja kanda.

16. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis hagejal kulu 520 eurot, millest 140 eurot riigilõivule, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kuludena ja 360 eurot lepingulisele esindajale. Hagi esitamiselt on riigilõiv tasutud. 17.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on välja toonud, et tema esindaja tegi järgmised menetlustoimingud: - dokumentidega tutvumine/hagiavalduse koostamine, materjalide komplekteerimine 360 eurot.

1. Kohus leiab, et kuivõrd tegemist on nn masshagejaga, kes esitab analoogsetel asjaoludel erinevate kostjate vastu hagisid, kasutades selleks ettevalmistatud sama dokumendipõhja, ei saanud hagi koostamisele koos seonduvate toimingutega kulude üle 1 tunni, sh maksekäsu kiirmenetluse vormi täitmine. Lepinguline esindaja osutas esitatu kohaselt teenust hinnaga 120 eurot tund (ilma km). Kohus leiab, et keskmine võrreldava õigusteenuse hind (mitteadvokaadist esindaja, nõuded tarbijakrediidilepingust) ei ületa 100 eurot tunnis. Põhjendatud kulu lepingulisele esindaja kokku on kohtu hinnangul 100 eurot ning hageja menetluskulu seega koos riigilõivuga kokku 240 eurot.
2. Kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 240 eurot. 4 20.

§ 177

lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 21.

§ 178

lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 5