← Eesti

2-24-102576/10

Obsah (9)§ 407§ 444§ 162§ 174§ 138§ 172§ 178§ 468§ 317

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maris Juha Otsuse tegemise aeg ja koht 13.06.2024 Tallinn Tsiviilasja number 2-24-102576 Tsiviilasi OÜ GS Core hagi J. A

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

  1. Hageja esitas 08.04.2024 Harju Maakohtule hagi kostja vastu järgmiste nõuetega: 1.
  2. välja mõista kostjalt hageja kasuks B AS ja kostja vahel 30.12.2019 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus 2008,87 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 523,63 eurot ning viivis tasumata põhinõudelt (2008,87 eurot) kuni selle kohase tasumiseni alates 09.04.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
  3. Hagi kohaselt sõlmis kostja 30.12.2019 B AS-ga laenulepingu nr xxxx. Lepingu põhitingimustes leppisid pooled kokku laenusumma 4784,0 eurot, intressimäär 37,73 % aastas. Krediidi kulukuse määr aasta kohta on 57,73 %. Lepingutasu oli 284,0 eurot, haldustasu 4 % laenusummast aastas. Lepingu täitmise tähtpäevaks lepiti kokku 13.12.
  4. Lepingu punktis 3.
  5. lepiti kokku, et niivõrd, kuivõrd laenuandja ja laenuvõtja vahelist suhet käesolevad laenulepingu eritingimused ei reguleeri, juhindutakse laenuandja veebilehel (www.bondora.ee) avaldatud laenulepingu üldtingimustest, kasutustingimustest ja hinnakirjast, mis on laenulepingu lahutamatu osa.
  6. Kostjale kanti pangakontole 4500 eurot (laenusumma, millest oli maha arvatud lepingutasu). Kostja tasus lepingust nr xxxx tulenevate kohustuste katteks kogusumma 2491,13 eurot.
  7. Kuna kostja ei täitnud lepingu punkti 6.1., ning oli tagasimaksetega viivituses, saatis B AS kostjale 28.06.2021 hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta ja andis võla tasumiseks täiendava tähtaja 27.07.2021, mis on 30 päeva. Kuna kostja ei likvideerinud võlgnevust ka pärast hoiatuse saamist ning oli kuumaksetega osaliselt või täielikult hilinenud rohkem kui kolm

(3)järjestikust kuud, ning tuginedes lepingu punktidele 13.
  1. ja 13.2.1., saatis B AS 28.07.2021 kostjale teate lepingu ülesütlemise kohta. B AS on lepingu ülesütlemise teate edastanud kostjale tema poolt esitatud e-posti aadressile ja portaali vahendusel. 2 Enne lepingu ülesütlemist 28.07.2021, oli kostja osaliselt või täielikult viivituses maksegraafikujärgsete maksetega alates 13.04.2021, mis tähendab, et kostja oli kuumaksetega osaliselt või täielikult hilinenud rohkem kui kolm järjestikust kuud. Tuginedes lepingu üldtingimuste punktile 13.
  2. ja 13.2.
  3. ütles B AS lepingu üles 28.07.
  5. B AS loovutas 20.07.2022 lepingust nr xxxx tuleneva nõude OÜ-le GS Core, mida tõendab lisatud kinnitus (Lisa 9).
  6. Tuginedes enne laenu väljastamist B AS-i poolt kostja laenuvõimekuse kohta kogutud andmetele ja kohtupraktikale, asus hageja seisukohale, et B AS ei ole laenu väljastamisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Sellest tulenevalt arvestas hageja kõik kostja poolt tasutud summad (2491,13 eurot) põhivõla (4500 eurot) katteks ning nõuab kostjalt tasumata põhivõlga 2008,87 eurot.
  7. Hageja märgib, et VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest. Hageja nõuab seega viivist vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhinõudelt alates lepingu ülesütlemisele 28.07.2021 järgnevast päevast, mis on alates 29.07.2021, kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga on sissenõutava viivise suurus 523,63 eurot. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  8. Kohus menetles hagi lihtsustatult kirjalikus menetluses (hagi nõude summa jäi kirjalikus lihtmenetluses lubatud nõude summa piiresse). Kohus võttis hagi 17.04.2024menetlusse, täitis selgitamiskohustuse ning andis kostjale tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Kohtul ei õnnestunud maksekäsu kiirmenetluses dokumente kostjale kätte toimetada ühelgi kohtule teadaoleval aadressil ega e-postiaadressil, millest tulenevalt avaldas kohus menetlusse võtmise määruse Ametlikes Teadaannetes ning dokumendid loeti kostjale seeläbi kätte toimetatuks 03.05.
  9. Kostja pidi määruse kohaselt esitama oma kirjaliku vastuse 14 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Kostja kohtule vastanud ei ole. Hageja taotles juhul, kui kostja hagile ei vasta, tagaseljaotsuse tegemist ning menetluskulude kostja kanda jätmist.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha ka siis, kui hagi toimetati kätte avalikult. Kohus leiab, et hagi saab rahuldadada tagaseljaotsusega. 9. Kuivõrd

§ 444

lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata, siis kohus ei esita üksikasjalikke põhjendusi. Siiski märgib kohus, et kuivõrd õigust kohaldab kohus ka tagaseljaotsuse korral ise, kontrollis kohus nõude rahuldamise eeldusi. Hageja ei ole esile toonud faktilisi asjaolusid, mille pinnalt kohus saaks teha järelduse, et nõude aluseks olev leping oli sõlmitud nõutavas vormis, st vähemalt sidevahendite teel. Hageja ei ole esile toonud, millal, millisel viisil ja mis sisuga tahteavalduse kostja tegi lepingu sõlmimiseks ning et krediidiandja esitas lepingudokumendid kostjale püsival andmekandjal. Seega loeb kohus, et leping oli vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine. Hageja on esile toonud, et kostjale kanti üle laenusumma 4500 eurot. Kohus nõustub hagejaga, et esialgne krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seega on hageja põhjendatult arvestanud kõik tasutud summad põhivõla katteks. 3 Tühise tehingu korral peavad pooled tagastama saadu alusetu rikastumise sätete kohaselt. Kohus rahuldab hageja põhinõude VÕS § 408 lg 1 ja VÕS § 1028 lg 1 alusel ning kohustab kostjat tagastama vorminõude järgimata jätmise tõttu tühise laenulepingu alusel kostjale üle antud, tagastamata laenusumma, 2008,87 eurot (= 4500 – 2491,13). VÕS § 113 lg 2 kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest. Kohus nõustub, et nõudest teatamisena saab käsitleda lepingu üles ütlemise avaldust, milles algne krediidiandja nõudis kogu põhivõla tasumist. Sellest tulenevalt rahuldab kohus hageja viivisenõude VÕS § 113 lg 1 ja 2 alusel. 10. Menetluskulud Hageja palub kostjalt mõista välja menetluskulud, mis on tasutud riigilõiv 385 eurot ja esindaja tasu 20 eurot. Samuti palub hageja, tuginedes

§-le 177 lg 4, kostjalt välja mõista menetluskuludelt viivis alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja menetluskulude nimekiri on esitatud hagis ja seega koos menetlusse võtmise määrusega kostjale kätte toimetatuks loetud. Kostja vastanud ei ole.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.

§ 172

lg 9 alusel, mille järgi maksekäsu kiirmenetluse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kohus peab hageja tasutud riigilõivu vajalikuks menetluskuluks ning mõistab selle kostjalt välja. Kostja ei ole menetluskulusid kohtule esitanud. Kui kostja on menetluskulusid siiski tekkinud, jäävad need kostja enda kanda.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 8. Kohtulahendi täitmine ja kostjale kättetoimetamine

§ 468

lg 1 punkti 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel ilma tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Tagaseljaotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult

§ 317

lg 1 p 1 alusel.

§ 317

lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/ Maris Juha kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.