3-24-2180/2

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-2180 Haldusasi Xa riigi õigusabi taotlus Taotleja X Menetlustoiming Riigi õigusabi taotluse lahendamine RESOLUTSIOON Jätta Xa riigi õigusabi taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
2. Tallinna Vangla kinnipeetav X (edaspidi taotleja) esitas 25.07.2024 Tallinna Halduskohtule riigi õigusabi taotluse. Taotluse kohaselt vajab ta advokaati vangla läbiviidavas distsiplinaarmenetluses, kuna tal puudub materjalidele ligipääs ning ta ei ole võimeline end kaistma.
3. Taotleja eesmärki arvestades mõistab kohus riigi õigusabi taotlust selliselt, et taotleja soovib riigi õigusabi tema esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses riigi õigusabi seaduse (edaspidi RÕS) § 4 lõike 3 punktide 5 ja 6 tähenduses.
4. Taotluses viitab taotleja oma kehvale majanduslikule seisundile, kuid kehv majanduslik seis ei ole riigi õigusabi andmise aluseks, kui esinevad riigi õigusabi andmist välistavad asjaolud. Üheks selliseks asjaoluks on see, et taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi (RÕS § 7 lg 1 punkt 1).
5. Kohtu hinnangul on taotleja võimeline ise oma õigusi kaitsma, mistõttu jääb taotlus rahuldamata. Üldjuhul ei ole kinnipeetava osalemine distsiplinaarmenetluse läbiviimisel ning distsiplinaarkäskkirja hilisem vaidlustamine sedavõrd keeruline, et taotleja vajaks selleks professionaalset õigusabiteenust. Kooskõlas vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 64 lg-ga 2 on taotlejale võimalik anda selgitusi ning saada lõppotsus, millele on taotlejal õigus tähtaegselt (30 päeva jooksul vaidlustatud käskkirja teatavaks tegemisest) esitada vanglale vaie ja lühidalt ning konkreetselt kirjeldada, miks on käskkiri ebaõige. Vanglal on haldusorganina nii uurimis- kui ka selgitamiskohustus (haldusmenetluse seaduse §-d 6 ja 36), mis aitab tagada taotleja õiguste kaitset. Vanglateenistus on kohustatud distsiplinaarmenetluse läbi viima ning selgitama välja distsipliinirikkumise asjaolud (VangS § 64 lg 1). Kuna distsipliinirikkumise faktilisi asjaolusid oskab selgitada just taotleja ise, mitte riigi õigusabi korras määratud esindaja, siis oleks advokaat üksnes vahendaja rollis.
6. Ka halduskohtusse pöördumine ei eelda taotlejal juriidiliste teadmiste olemasolu, vaid kaebuses võibki oma sõnadega selgitada, miks vangla tegevusega ei nõustuta. Kohtul puudub põhjus arvata, et taotleja ei suudaks oma õigusi kohtueelses menetluses kaitsta ja vajadusel ka kohtumenetluses menetlusdokumente koostada ning ise menetluses osaleda. Kohtute infosüsteemist nähtub, et taotleja on korduvalt pöördunud eestikeelsete kaebuste ja muude avaldustega iseseisvalt kohtusse, mis kinnitab kohtu hinnangut taotleja võimekuse kohta ise oma õigusi kaitsta. Samuti saab sellest järeldada, et taotleja puhul ei ole tegemist halduskohtumenetluses kogenematu isikuga. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat suunata ja abistada. Seejuures jätab kohus vajadusel esitatud kaebuse või muu avalduse käiguta ning selgitab seal esinevaid puudusi, andes ühtlasi tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus rõhutab, et kohus selgitab kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud ja õigusnormid ning asjakohase kohtupraktika välja enda initsiatiivil. (allkirjastatud digitaalselt) 2