) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Nõude aluseks on kostja ja esialgse võlausaldaja Ü OÜ vahel 01.08.2023 sõlmitud tarbijakrediidileping nr xxxx, mille alusel sai kostja laenu 500 eurot, intressiga 16% aastas. Kostja ei täitnud lepingust tulenevat laenumaksete tasumise kohustust, ega tasunud ühtegi tagasimakset. Esialgne võlausaldaja saatis kostjale korduvalt tasuta kui tasulisi meeldetuletusi. 22.11.2023 saatis võlausaldaja lepingu ülesütlemise hoiatuse ning 15.12.2023 ütles esialgne võlausaldaja lepingu üles. Esialgne võlausaldaja loovutas nõude 10.01.2024 hagejale. Nõuete loovutamisest on kostjat teavitatud. Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et
lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab hagi osaliselt rahuldamata sissenõudmiskulude 5 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostjale saadetud nii tasuta kui tasulisi meeldetuletusi. Hagiavalduse punkti 4.4 kohaselt on kostjale saadetud – võlateatisi 3 x 5 eurot, ülesütlemise hoiatus 1 x 5 eurot, ülesütlemise teatis 1 x 15 eurot, nõude loovutamise teatis 1 x 5 eurot, kokku summas 40 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 1 järgi võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Seda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Lõike 2 p 2 järgi võib pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 2 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Hagiavalduse kohaselt on esialgne võlausaldaja saatnud kostjale kolm tasulist meeldetuletust (hinnaga 5 eurot) lepingu kehtivuse ajal 14,09.2023, 14.10.2023 ja 14.11.2023. Lepingu ülesütlemise hoiatuse 22.11.2023 (hinnaga 5 eurot) ja peale lepingu ülesütlemist ülesütlemise teatise 15.12.2023 (hinnaga 15 eurot) ning loovutamise teatise 10.01.2024. Kuivõrd lepingu kehtivuse ajal võib tarbijale saata iga sissenõutavaks muutunud võlgnevuse kohta ühe tasulise meeldetuletuse, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud 22.11.2023 ülesütlemise hoiatuse kui korduva tasulise meeldetuletuse sama (saadetud 14.11.2023) sissenõutavaks muutunud võlgnevuse kohta, eest tasu välja mõistmine kostjalt. Hagi jääb rahuldamata sissenõudmiskulude 5 euro nõudes. Eelnevalt tegi kohus maksekäsu kiirmenetluses 12.01.2024 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 12.01.2024 aadressil xxxx. Võlgnik esitas nimetatud e-posti aadressilt kohtule vastuväite. Kohus toimetas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte 09.05.2024 kohtu infosüsteemi e-toimiku kaudu. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (29.05.2024) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.
kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.
määrab, et maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik määrata 20 eurot ning muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega saab kohus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega seotud kuluna välja mõista 20 eurot. Hageja on hagiavalduse alusel kandnud lepingulise esindaja kulusid summas 600 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et taotletav lepingulise esindaja kulu (600 eurot ilma käibemaksuta, mis vastab 5 töötunnile) ei ole põhjendatud. Tegemist ei ole keerulise ega mahuka tsiviilasjaga. Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis tsiviilasjas 2-18129072 asunud seisukohale, et tüüphagide, millesarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte tuhandeid, põhjendused kattuvad peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb üksnes kostjate andmetes, summades ja kuupäevades), mistõttu ei ole usutav, et nende koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Kohus leiab, et ka käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Käesoleval juhul on põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamiseks ja dokumentide komplekteerimiseks üks tund. Lepingulise esindaja 3 tunnihinda 100 eurot (ilma km-ta) võib pidada turu keskmisele vastavaks. Seega määrab kohus hageja hüvitatavate õigusabikulude suuruseks 100 eurot. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esinduskulu 100 eurot, millele lisandub maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot, seega kokku 120 eurot. Lisaks peab kostja hüvitama hagejale maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi esitamisel tasutud riigilõivu 175 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 295 eurot. Hageja on taotlenud
lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.