Plus Capital (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi O. V.´i (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hagi aluseks on kostja ja ESTO AS vahel 23.11.2021 sõlmitud krediidikonto lepingust nr 7004939947 tulenev võlg. Kostja ei täitnud lepinguga võetud kohustusi tähtaegselt. ESTO AS loovutas nimetatud lepingust tulenevad kostja-vastased nõuded hagejale.
) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja on võtnud hagi õigeks 16.11.2022 dokumendis, milles ta märgib, et soovib nõude tasuda. Vastuväiteid nõudele kostja ei esitanud. 9.
lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses.
lg 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades, et kostja võttis hagi õigeks, teeb kohus otsuse põhjendava osata. 10. Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (
See ei välista poolte kokkulepet täitmise aja ja tingimuste kohta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 5.
lg-st 6 tuleneb, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Hageja on kohtule esitatud hagiavalduse lisadena tõendid, millest nähtub, et hageja on korduvalt pöördunud kostja poole meeldetuletuskirjadega ning palunud lepingust tulenevaid kohustusi täita. Kostja ei ole kohustusi kohtuväliselt täitnud. Kuivõrd kostja kohustust ei täitnud, pöördus hageja kohtu poole. Ka kogu kohtumenetluse jooksul ei ole kostja hagejale nõude rahuldamiseks makseid teinud vaatamata sellele, et kostja kinnitas esimeses pöördumises kohtule, et saab ja soovib kohustuse hageja ees täita. Kohus on seisukohal, et kuigi kostja on hagi kohe õigeks võtnud, on kostja oma käitumisega andnud hagejale põhjuse kohtule hagiavalduse esitamiseks. Eeltoodud põhjusel jäävad menetluskulud kostja kanda
6. Juhindudes
lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 245 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on
Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 1000 eurot tasuda riigilõiv summas 245 eurot. Seega on põhjendatud hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv 245 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt on muuhulgas hageja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 440 eurot (20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu ning 420 eurot lepingulise esindaja kulu 3 hagimenetluses). Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 120 eurot/tunnis (koos käibemaksuga), kokku 3,5 tundi (120 x 3,5 = 420). Kohus leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja sisu, mahtu ja keerukust ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud ühtegi istungit ega sisulist vaidlust, on põhjendatud õigusabikulu 240 eurot (käibemaksuta). Hageja on esitanud kohtule 4leheküljelise hagiavalduse, mis on tüüphagi, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemi kohaselt esitanud sadu, seejuures kattuvad hagide põhjenduses sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad vaid kostjate andmed, summad ning kuupäevad. Kohtu hinnangul on 2 tundi piisav dokumentide komplekteerimiseks ja analüüsimiseks ning hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks (120 x 2 = 240). 7.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 8.
lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. 9. Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks
(allkirjastatud digitaalselt) Helina Luksepp Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.