← Eesti

2-22-8578/29

Obsah (5)§ 187§ 429§ 173§ 163§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 21. juuni 2024, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-22-8578 Ts

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses 2-22-8578 sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

  2. juunil 2022 esitas A R Pärnu Maakohtule hagiavalduse isalt M R’ilt hageja kasuks igakuise elatise 240 eurot kuus väljamõistmiseks seoses hageja õpingutega ning tagasiulatuvalt kahe kuu elatise võlgnevuse kokku 433 eurot alates
  3. aprillist 2022 kuni hagi esitamiseni.
  4. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt hageja A R sai
  5. märtsil 2022 täisealiseks ja jätkas õpinguid Pärnu Kutsehariduskeskuses. Nominaalne õppeaeg 3 aastat, õpingute lõppkuupäevaga
  6. juuni 2023.a. Hageja elab Pärnu linnas aadressil Karusselli 93-
  7. Hagi esitamise ajal ja kuni
  8. juulini 2022 elas hageja korteris koos elukaaslasega, kes tasus korteri kommunaalkulusid (ca 200 eurot kuus). Korteri eest tuleb tasuda pangalaenu, kommunaal- ja sidekulud. Pangalaenu osamakse (239 eurot kuus) ja sideteenuste kulu (57,90 eurot kuus) tasub A Ri ema S T (kes on ka korteri omanik ja laenusaaja). Pangalaenuga korter elamiseks osta tuli soodsam, kui asuda elama üüripinnale. A Ri kasutuses olevad rahalised vahendid on olnud peretoetus (60 eurot kuus) ning stipendium (60 eurot kuus). Stipendiumi peab taotlema kaks korda aastas ja see ei ole püsiv sissetulek, kuna alati on võimalus, et taotlust ei rahuldata. Alates
  9. aprillist 2022 on teine vanem S T maksnud A R’ile lisaks eluaseme – ja sidekuludele ka elatist. M R maksab igakuiselt hageja ema S T arvelduskontole elatist alaealise J Ri eest summas 290 eurot (240 eurot kuus, millele lisandub 50 eurot elatise võlgnevust).
  10. Hageja igakuised kulutused hagi esitamise ajal olid hageja väitel 737,90 eurot, sh eluasemekulud 439 eurot (kommunaalid 200 eurot, pangalaen 239 eurot), kulud toidule 190 eurot, sidekulud 57,90 eurot, kulud tervishoiule 10 eurot, hügieenitarvetele 10 eurot, koolkohutuse täitmiseks 5 eurot, riietele-jalanõudele 20 eurot ning muud vältimatud kulud 6 eurot kuus. Hageja nõuab kostjalt elatist 240 eurot kuus. Kostja M R andis ajavahemikul
  11. aprillist 2022 kuni
  12. juunini 2022 A R’ile elatist 47 eurot (kooli kokariiete maksumus). Hagi esitamise ajal juunis 2022 oli kostja võlgnevus hageja ees perioodi 2022 aprill – mai eest 433 eurot (240 + 240 – 47).
  13. Hageja menetluse kestel korduvalt täpsustas nõuet ja elatise nõudmise perioodi. A R nõuab elatist 240 eurot kuus, kuna kostja ei ole esitanud tõendeid, et elatis 240 eurot kuus kahjustaks tema võimet ennast üleval pidada. A R ei nõua M R’ilt elatise võlgnevust juuli, august, september ja detsember 2022 eest. Lisaks eelpool nimetatud kuudele on A R’il olnud endal piisav sissetulek aprill 2022 ning juuni 2023 ja nende kuude eest samuti elatist ei nõua. Sellest tulenevalt
  14. augustil 2023 esitatud lõpliku nõudena hageja taotleb varasema 15 kuulise perioodi (aprill 2022 kuni juuni 2023) asemel mõista M R’ilt hageja kasuks välja elatise võlgnevus summas 2160 eurot (9 kuud x 240 eurot kuus) perioodil mai 2022 kuni mai 2023 kokku üheksa kuu eest.
  16. augustil 2023 hageja, võttes arvesse kostja vastuväiteid hageja kulude suuruse kohta, täpsustas kuludokumentide alusel ka enda kulutuste suurust ühes kuus. Hageja esitas perioodi mai 2022 – mai 2023 üheksa kuu kohta enda täpsustatud kulude arvestuse (Telia, elekter, Elisa, toit, tervishoid, hügieen, koolitarbed, riided, majapidamistarbed). Hageja arvutuste järgi jäid tema igakuised vältimatud kulud sel perioodil vahemikku 431-535 eurot, millest pool on 215-267 eurot. Selle alusel keskmiselt hindab hageja kostja ülalpidamiskohustuseks hageja ees 240 eurot kuus. Hageja on menetluse jooksul esitanud enda kulutuste ja sissetulekute tõendamiseks kohtule: hagiavaldusele lisatuna teise vanema S T kontoväljavõtted perioodist
  17. aprill 2022 –
  18. juuni 2 2-22-8578 2022 (SEB Pank ja Swedbank kontod) ja koolitõendi,
  19. jaanuaril 2023 hageja enda pangakonto väljavõte perioodist
  20. september 2022 –
  21. jaanuar 2023 (Swedbank konto),
  22. jaanuaril 2023 hageja konto väljavõte perioodist
  23. aprill -
  24. september 2022 ning
  25. augustil 2023 hageja lõplik elatise nõude arvestus, hageja kulutuste arvestus ja kuludokumendid, sh kommunaalkulude, Telia, Elisa, elektri jm kuluarved kuude kaupa. KOSTJA VASTUS
  26. Kostja
  27. oktoobril 2022 kirjalikus vastuses vaidles hagile vastu, leides, et pidi maksma elatist kuni A Ri 18-aastaseks saamiseni.
  28. oktoobril 2022 täpsustatud vastuses kostja teatas, et hetkel puudub tal töökoht ja kindel sissetulek, otsib aktiivselt töökohta. Kostja jaoks hageja ja teise vanema S T selgitused kevadel 2022 teatud sissetulekute ja maksete kohta korteris, kus hageja elab, olid väga segased. Kord maksis S T ja siis A R ja siis hoopis M J. Siis soovis S T, et kostja maksaks elatist, sest peab pangalaenu maksma korteri eest, kus elab A R. A R’iga oleks kostja saavutanud juba varem kokkuleppe, aga küsiti väga ebaviisakalt. Kostja ei tea palju elatisest kulub lapsele, sest pole veenvaid tõendeid. S T loeb ka lastetoetused enda osaluseks laste kasvatamises, mis pole veenev. Kostja esitas enda varalise seisundi, sissetulekute ja kulude tõendamiseks
  29. jaanuaril 2023 tõendi Töötukassas arvel oleku kohta alates
  30. mai 2022 kuni
  31. november 2022, kostja pangakonto väljavõtte perioodist
  32. aprill 2021 –
  33. jaanuar 2023 (Luminor bank),
  34. veebruaril 2023 enda korteri majandamiskulude arved korteriühistult (oktoober – detsember 2022),
  35. veebruaril 2022 elektriarved (september - november 2022),
  36. augustil 2023 kinnistusraamatu väljavõtte kostjale kuuluva kinnisvara kohta ning kostja pangakonto väljavõtte perioodist
  37. aprill 2022 kuni
  38. juuni 2023 (Luminor bank). KOHTU PÕHJENDUSED
  39. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 403 lg 1 alusel kohus poolte nõusolekul teeb otsuse kirjalikus menetluses. Kohus kuulas menetlusosaliste selgitused

  1. jaanuaril 2023 korraldaval kohtuistungil suuliselt ära ning selgitas pooltele tõendamiskoormise jaotust. Poolte soovil kohus jätkas menetlust kirjalikus menetluses, andis hagejale võimaluse täiendavate tõendite esitamiseks ja määras pooltele tähtaja kokkuleppe sõlmimiseks. Kokkuleppele mittejõudmise kohta teate saamise järel kohus määras pooltele tähtaja lõplike seisukohtade esitamiseks ja kohtulahendi teatavakstegemise aja.
  2. Pooled kokkuleppele ei jõudnud. Kohus selgitas pooltele
  3. augustil 2023 kirjaga, et kohtule esitatud tõendi kohaselt lõppes hageja õpingute nominaalaeg 2023.a juunis ja hagejal on õigus elatist nõuda kuni õpingute lõppemiseni. Seega on kogu elatise summa sissenõutavaks muutunud ning kohus mõistab selle kostjalt välja ühekordse summana. Hagejal tuli kohtule see summa teatada koos summa kujunemise arvutuskäigu ära näitamisega (arvestades sellesse perioodi jäävaid kuid, mil hagejal oli endal sissetulek ning mille kohta hageja on teatanud, et nende eest elatist kostjalt ei nõua). Kohus juhtis hageja tähelepanu veel kord ka sellele, et täisealise lapse ülalpidamise eest vastutavad mõlemad vanemad vastavalt oma majanduslikele võimalustele. Täisealisele lapsele ei ole vanem kohustatud ülalpidamist andma ulatuses, mis kahjustab vanema võimet ennast üleval pidada.
  4. Kohus, kuulanud ära poolte selgitused eelistungil, tutvunud kirjalike seisukohtadega ning uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas kogutud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi kostjalt elatise väljamõistmiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Kohus rahuldab hagi viie kuu elatise nõudes 2023.a eest. Hageja elatise nõue
  5. aastal 4 kuu eest (mai-juuni ja oktoober-november) tuleb jätta rahuldamata kostjal piisava sissetuleku puudumise tõttu. Elatise nõude perioodi jäänud ülejäänud kuue kuu osas hageja loobus hagist. 3 2-22-8578
  6. Osaline hagist loobumine. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 442 lg-st 5 tulenevalt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Arvesse võttes, et hageja on menetluse kestel elatise nõude perioodi korduvalt muutnud ning osade kuude eest elatise nõudest loobunud, siis hagi piiride ja nõude selguse huvides lahendab kohus esmalt osalise hagist loobumise küsimuse. Hagivalduse esitamise ajal juunis 2022 nõudis hageja elatist tagasiulatuvalt alates

  1. aprillist 2022 (I kd, tl 5). Korraldaval eelistungil
  2. jaanuaril 2023 ning
  3. jaanuaril 2023 digitaalselt allkirjastatud kinnituses teatas hageja, et ei nõua M R’ilt elatise võlgnevust juuli, august, september 2022 eest (sai ise töötasu) ja detsember 2022 eest (viibis projektirahastusega õpirändel Küprosel) (toimiku I kd, lk 85 ja 140, koolitõend I kd lk 49).
  4. augustil 2023 lõplikus elatise arvestuses täpsustas hageja veelkord nõude perioodi ja teatas, et ei nõua elatist ka aprill 2022 ja juuni 2023 eest, kuna nendel kuudel oli hagejal endal piisav sissetulek (toimiku II kd, lk 62). Seega algse hagiavaldusega võrreldes hageja
  5. augusti 2023 seisuga loobub elatise nõudest 6 kuu eest ja nõuab elatist 9 kuu eest. 11.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kostja on hageja 15. augusti 2023 esitatud osalise hagist loobumise 05. septembril 2023 avaliku e-toimiku kaudu kätte saanud ega ole sellele vastuväiteid esitanud. 12. Eeltoodust lähtudes ja tuginedes

§ 429lg-s 1 ning § 442 lg-s 5 sätestatule, kohus võtab vastu A Ri 15.

augustil 2023 hagist osalise loobumise M Ri vastu aprill, juuli, august, september ja detsember 2022 ning juuni 2023 eest elatise võlgnevuse väljamõistmise nõude osas ja lõpetab selles osas menetluse. Kohus lahendab otsusega hageja nõude kostjalt elatise summas 2160 eurot väljamõistmiseks mai, juuni, oktoober, november 2022 ning jaanuar kuni mai 2023 eest (kokku 9 kuu eest, 240 eurot kuus).

  1. Rahvastikuregistri andmetel hageja A R on kostja M R tütar ja selles osas ei ole asjas vaidlust. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et hageja elab vanematest eraldi, oma ema S T poolt pangalaenuga ostetud korteris XXX linnas. Hageja sai täisealiseks
  2. märtsil
  4. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 2 järgi on ülalpidamist saama õigustatud laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust, või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Hageja nõue on konkreetselt seotud õppimisega Pärnumaa Kutsehariduskeskuses: hagiavalduse esitamise ajal
  5. juunil 2022 õppis hageja Pärnumaa Kutsehariduskeskuses statsionaarses õppes kokaks, nominaalajaga 3 aastat, õpingute lõppemise ajaga
  6. juuni 2023 (I kd, tl 7). Kohtuotsuse tegemise ajaks on hagejal kutseõpe lõpetatud. Hageja ei esitanud kohtule andmeid õpingute jätkamise kohta ning
  7. augusti 2023 menetlusdokumendis ka ei taotlenud elatist edasise perioodi eest. Seega on kogu hagis nõutav elatis täies ulatuses muutunud sissenõutavaks (perioodi mai 2022 kuni mai 2023), kuigi hageja ei ole veel 21-aastane.
  8. Riigikohus on oma praktikas korduvalt selgitanud (vt 19.10.2015 lahend tsiviilasjas 3-2-1119-15, punkt 11), et täisealise õppiva lapse elatise asja lahendamisel tuleb lähtuda PKS § 99 lgst 1, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Kuigi ülalpidamise ulatus on PKS § 99 lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest lähtudes, tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes arvestada PKS § 102 ja § 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit. Esmalt tuleb elatist välja mõistes arvestada, et PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama 4 2-22-8578 astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Lisaks tuleneb PKS § 102 lg-st 1, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane vanem üksnes alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning peab sellises olukorras kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, kuid alla miinimummäära saab elatist vähendada üksnes mõjuval põhjusel. Seega PKS § 102 lg 2 kohaldub juba selle sõnastuse järgi üksnes alaealise lapse ülalpidamise korral ning muudel juhtudel võib ülalpidamist andma kohustatud isik PKS § 102 lg 1 alusel ülalpidamiskohustusest vabaneda. Kohus nõustub sellise tõlgendusega.
  9. Lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Hageja A R’il on kaks vanemat, kellelt tal on võimalik ülalpidamist nõuda. PKS § 105 lg 3 kohaselt vastutavad hageja mõlemad vanemad, S T ja M R, hageja ülalpidamise eest osavõlgnikena võrdeliselt vanemate sissetuleku ja varalise seisundiga. Hagiavalduse asjaolude kohaselt, tõendatult avaldusele lisatud S T konto väljavõtetega (I kd, lk 10 – 25) ning eelistungil selgitatuga, on S T enda püsiva suurusega palgast andnud hagejale ka pärast täisealiseks saamist ja õpingute ajal ülalpidamist vabatahtlikult (240 eurot pluss 60 eurot peretoetuse osa, kokku 300 eurot iga kuu) ning temalt hageja elatist ei nõua. Lisaks ostis S T pangalaenuga korteri, et tagada hagejale elukoht. Hageja väitel kostja M R on andnud perioodil aprill - mai 2022 hagejale 47 eurot kooli kokariiete eest tasumiseks, mille hageja loeb ülalpidamiskohustuse täitmiseks, kuid rohkem ei ole kostja hagejale õpingute ajal elatist maksnud ega muul viisil tema ülalpidamises osalenud. Kostja hageja sellele väitele vastu ei vaidle. Kuna hageja on täisealine, siis tuleb elatise väljamõistmisel arvestada nii hageja vajadusi ja hageja enda sissetulekuid kui ka kostja majanduslikku olukorda ja tema muid kohustusi.
  10. Esmalt kohus analüüsib alates maist 2022 kuni maini 2023 kostjalt nõutava elatise suurust. Sellel perioodil hageja nõuab kostjalt elatist 240 eurot kuus 2022.a mai, juuni, oktoobri ja novembri eest ning 2023.a jaanuar kuni mai eest, võttes arvesse, et neljal kuul hageja sai ise töist sissetulekut (juuli, august, september ja detsember 2022). Hageja esitas perioodi mai 2022 – mai 2023 üheksa kuu kohta enda täpsustatud kulude arvestuse ja tõendid (Telia, elekter, Elisa, toit, tervishoid, hügieen, koolitarbed, riided, majapidamistarbed), mille järgi hageja vajalikud kulud olid vahemikus 432 – 536 eurot kuus: korteriühistu kommunaalarved 97 – 188 eurot, sidekulud (Telia ja Elisa) 58 – 84 eurot, elekter 17 - 28 eurot, toit 190 eurot, tervishoid 10 eurot, hügieen 10 eurot, koolitarbed 5 eurot, riided ja jalatsid 20 eurot ning majapidamistarbed 6 eurot kuus (kulude arvestus toimikus II kd, lk 63, tõendid II kd, lk 64111). Hageja arvutuste järgi jäid tema igakuised vältimatud kulud hagetaval perioodil vahemikku 432-536 eurot, millest pool summas 216-268 eurot ehk keskmiselt 240 eurot kuus loeb hageja kostja ülalpidamiskohustuseks hageja ees. 2022.a juunis esitatud hagiavalduses hageja märgib, et kommunaalkulusid (kuni 200 eurot) tasus tema elukaaslane M J.
  11. septembril 2022 hageja kinnitas kohtule, et kooselu on lõppenud ja alates
  12. juulist 2022 ei ela M J enam hagejaga ühel aadressil. See tähendab aga, et mais ja juunis 2022 sisaldavad hageja näidatud kulud eluasemele, elektrile ning sidekulud (internet, TV) ka elukaaslase kulusid. Hageja kuludena ei saa elatise suuruse määramisel arvestada kulusid, mida kandis või pidi kandma korteri teine elanik - hageja toonane elukaaslane, hageja enda kulud pidid olema oluliselt väiksemad, kui lõplikus arvestuses näidatakse. Kuna aga hageja nõue kostja vastu mai-juuni 2022 elatise nõude osas jääb rahuldamata ka PKS § 102 lg-tes 1-2 sätestatud alustel (kohus analüüsib seda otsuses edaspidi) põhjusel, siis kohus hageja kulusid nende kuude osas põhjalikumalt ei analüüsi. 5 2-22-8578
  13. Kostja
  14. oktoobri 2022 vastuses ning
  15. a jaanuaris eelistungil vaidles vastu hageja kulude põhjendatuse osas üksnes S T’le kuuluva korteri pangalaenu maksele (239 eurot kuus), mis oli algses hagiavalduses näidatud hageja eluasemekulude osana ja millest hageja hilisemas kulude arvestuses on loobunud. Kostja sai hageja
  16. augusti 2023 täpsustatud kulude arvestuse ja kulude tõendid kätte
  17. septembril 2023 ega ole hageja esitatud lõplikule kulude arvestusele vastuväiteid esitanud. Kohtu hinnangul on hageja lõplikus kulude arvestuses välja toodud kulutused põhjendatud ja mõistlikus suuruses (v.a. mai-juuni 2022 kulud, mil korteris elas ja pidi kulude kandmises osalema hageja elukaaslane).
  18. Hageja põhiliste eluvajaduste suuruse määramisel kohus võtab arvesse kostja poolt tunnustatud kulusid ning hindab hageja kulude arvestusest, samuti hageja pangakonto väljavõttest (perioodi
  19. aprill 2022 –
  20. jaanuar 2023 kohta, toimikus I kd lk 67-76 ja 143-151) nähtuvaid asjaolusid. Poolte selgituste ja tõendite alusel kohus leiab, et hageja igapäevaseks ülalpidamiseks vajalike kulude keskmine suurus perioodil juuli 2022 kuni mai 2023 ei ületanud 480 eurot kuus.
  21. Kohus ei nõustu aga sellega, et kostja on kohustatud kandma hageja kulud pooles ulatuses, 240 eurot kuus. Hageja
  22. augustil 2023 esitatud elatise võlgnevuse arvutuskäigus on liitnud enda igakuised kulud kokku ja jaganud saadud summa vanemate ülalpidamiskohustusena pooleks, arvestamata hageja enda sissetulekuid. 2022.a juuni hagiavalduses on märgitud ja S T konto väljavõttega (I kd, lk 10-11) on tõendatud, et hageja sissetulekuks on koolilt saadav stipendium 60 eurot kuus ja lapsetoetus 60 eurot kuus, mida maksti hageja teise vanema S T kontole. Kostja on oma
  23. oktoobri 2022 vastuses sellele tuginenud, et hageja kulud on osaliselt kaetud riigi poolt makstava lapsetoetusega. Hageja arvutuste kohaselt perioodil mai 2022 – mai 2023 olid tema kulud 431 – 535 eurot kuus, pool kuludest on 216 – 268 eurot ning sellest tulenevalt kostja panus peaks olema keskmiselt 240 eurot kuus. Kohus leiab, et täisealine laps saab elatist nõuda vanematelt üksnes ulatuses, mis hagejal jääb igakuiste kulude katmisel puudu tema enda sissetulekust ja mida vanem on võimeline täisealisele lapsele andma, arvestades vanema enda sissetulekut, varalist seisundit ja muid kohustusi. PKS § 101 lg 5 kohaselt vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Alates
  24. jaanuarist 2024 kehtivas redaktsioonis on seda sätet täiendatud lausega: „Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.“ Kuigi nimetatud paragrahv sätestab reeglid eelkõige alaealisele lapse miinimumelatise arvestamiseks, tuleb kohtu hinnangul rakendada sätet ka lapsteotust saava täisealise lapse puhul, sest lapsetoetuse maksmise eesmärk alaealise ja täisealise lapse puhul on sama.
  25. 2022 märtsis hageja täisealiseks saamise ajal ja kuni
  26. detsembrini 2022 kehtinud redaktsioonis perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lõike 2 järgi oli põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppival või Sotsiaalministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja arvatud keskhariduseta lapsel õigus lapsetoetusele kuni 19-aastaseks saamiseni. Kui laps saab 19-aastaseks, makstakse toetust jooksva õppeaasta või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni. Ka alates
  27. jaanuarist 2023 kehtivas redaktsioonis PHS § 17 lõige 2 sätestab, et põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppival või Sotsiaalministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja arvatud keskhariduseta 19aastaseks saanud lapsel on õigus lapsetoetusele jooksva õppeaasta või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt oli lapsetoetuse suurus pere esimesele lapsele
  28. aastal 60 eurot kuus ning alates
  29. jaanuarist 2023 tõusis toetus 80 eurole kuus. 6 2-22-8578
  30. Seega oli hagejal kogu õpingute perioodi ajal sissetulekuks lapsetoetus kuni
  31. detsembrini 2022 60 eurot ja
  32. jaanuarist 2023 alates 80 eurot kuus. Hageja pangakonto väljavõttega on tõendatud, et hageja sai hagetaval perioodil mais, juunis, oktoobris ja novembris 2022 ka õppetoetust 60 eurot kuus (I kd, lk 70-72, 144-146). Hageja selgitusel stipendiumi pidi taotlema poolaasta kaupa. Kohtule ei ole esitatud andmeid ega tõendeid, et hageja oleks stipendiumi saanud
  33. aastal, lähtub kohus sellest, et neil kuudel, mil hageja ei töötanud, oli tema sissetulekuks
  34. aastal 120 eurot kuus (lapsetoetus 60 eurot + stipendium 60 eurot) ning 2023.a aastal sissetulek 80 eurot kuus (lapsetoetus). Need summad tuleb hageja keskmisest ühe kuu kuludest maha arvestada enne vanemate eelduslikult võrdse panuse määramist (mille järgi hageja on kostjalt nõutava elatise suuruse tuletanud). Eeltoodust tulenevalt ei saanud kostja ülalpidamiskohustus
  35. a olla suurem kui 180 eurot kuus (kulud 480 – tulud 120 = 360 : 2 = 180 eurot) ning alates 2023.a mitte rohkem kui 200 eurot kuus (480 – 80 = 400 : 2= 200).
  36. Hagejal on kaks vanemat, kes vastutavad hageja ülalpidamise eest osavõlgnikena võrdeliselt oma sissetuleku ja varalise seisundiga. Täisealise lapse ülalpidamiskohustuse määramisel tuleb vastavalt PKS § 101 lg-s 5 ja § 105 lg-s 3 sätestatule kohaselt arvestada ka vanema enda kulutusi ja muid kohustusi. Samuti peab arvestama, et kostja ülalpidamisel on alaealine laps. PKS § 98 lg 1 kohaselt, kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamis-kohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele.
  37. Hagiavalduses kirjeldatud ja eelistungil esitatud asjaoludega, samuti kostja pangakonto väljavõttega (toimikus II kd , lk 4-59) on tõendatud, et kostja tasub oma teise, alaealise lapse J Ri (sündinud 2011.a) ülalpidamiseks S T kontole igakuist elatist 240 eurot + kogunenud elatise võlgnevuse tasumiseks 50 eurot, kokku 290 eurot kuus vastavalt 2021.a kohtulahendile,
  38. oktoobri 2021 kompromissimäärusele tsiviilasjas nr 2-21-108722 (I kd, lk 38a).
  39. Kostja selgitas eelistungil jaanuaris 2023, et ei suutnud töötuna
  40. a. suvel maksta alaealisele lapsele elatist ja nüüd on tal kohtutäitur pooleks aastaks. Kostja enda eluaseme kommunaalkulud on keskmiselt 250 eurot kuus (kindlustus, telefon, TV, KÜ, G4S suitsuandurid ja elekter kokku). Korter kuulub kostjale, ta elab seal üksi (kinnistusraamatu registriosa väljavõte, II kd lk 2-3). Kokku on kostja igakuised kulud 640 eurot (elatis alaealisele lapsele 290 eurot kuus, kohtutäiturile 100 eurot, eluasemekulud 250 eurot). Lisaks on kostjal vastavalt võimalustele kulud söögile, riietele, hügieenivahenditele, ravimitele jms, millega kostja igakuised kulud moodustasid 2022-2023 vähemalt 800 eurot. Võrdluseks toob kohus välja, et täitemenetluse seadustiku § 132 lg 1 ja 2 tähenduses mittearestitav miinimumsissetulek koos ühele ülalpeetavale arvestatud osaga moodustas
  41. aastal 872 eurot (töötasu alammäär 654 eurot + 1/3 sellest 218 eurot) ning
  42. aastal 966,67 eurot (töötasu alammäär 725 eurot + 1/3 sellest 241,67 eurot). Eeltoodut arvesse võttes pidi kostja sissetulek olema vähemalt 1050 – 1200 eurot kuus, et anda hagejale elatist 180 – 200 eurot.
  43. Kostja selgitas nii kirjalikus vastuses oktoobris 2022 kui ka korraldaval kohtuistungil jaanuaris 2023, et ta oli alates maikuust 2022 töötu, tööle sai uuesti novembris
  44. Kostja on esitanud kohtule tõendina Töötukassa 2022.a otsused, mille järgi M R võeti töötuna arvele
  45. mail 2022 ning tema töötuna arvel olek lõpetati
  46. novembril 2022 seoses püsivale töökohale asumisega T P OÜ-sse (toimikus I kd, lk 90-92).
  47. Kostja pangakonto väljavõttest (toimikus II kd, lk 4-59) nähtuvalt sai kostja töötuna arvel olemise ajal esimese ja ainsa töötutoetuse oktoobris 2022 summas 536,94 eurot. Kostja kontoväljavõte tõendab, et alates detsembrist 2022 kuni maikuuni 2023 on kostja saanud töötasu T P OÜ-st: detsembris 2022 summas 792,54 eurot, jaanuaris 2023 summas 865,78 eurot, lisaks
  48. jaanuaril 2023 eraisikult ülekanne 300 eurot selgitusega „tööraha“ (seega jaanuari töötasu kokku 1165,78 eurot), veebruaris 2023 töötasu 1000,72 eurot ja
  49. veebruaril 2023 eraisikult ülekanne 432 eurot selgitusega „töötunnid“ (kokku veebruari sissetulek 1432,72 eurot); märtsis 2023 töötasu 871,61 ja tulumaksu tagastus 651,12 eurot (kokku 1522,73 eurot); aprillis 7 2-22-8578 2023 töötasu 1065,86 eurot + lõpptasu 1821,03 eurot (kokku 2886,89 eurot) ning mais 2023 koondamistasu summas 1062,57 eurot. Kostjale kuulub üks kinnisasi: kostja eluasemeks olev korter XXX (registriosa nr XXX). Kohus leiab, et kinnisvara omamine praegusel juhul ei ole käsitatav varana, mille arvelt oleks võimalik hagejale rahas elatist maksta. Kostjalt ei saa eeldada täisealise hageja ülalpidamiseks enda elukoha võõrandamist või väljaüürimist. Sõidukeid, osalust äriühingutes ega väärtpabereid (peal pensioniosakute) kostjale vararegistrite andmetel ei kuulu.
  50. Hageja sisulisi vastuväiteid kostja kuludele ei esita, kuid leiab, et kostja on teinud regulaarselt oma pangakontole sularaha sissemakseid, mida tuleks kostja sissetulekuna samuti arvestada. Kostja konto väljavõttest nähtuvalt on mais, juunis ja novembris 2022 kostja teinud oma kontole küll erinevates summades rahalisi sissemakseid ning saanud mõned laekumised eraisikutelt (sh novembris 2022 ülekanne selgitusega „laen“), kuid sellest ei saa järeldada, et tegemist on kostja sissetulekuga töise tegevuse eest, mitte nt laenuga/rahalise abiga töötuna toimetuleku ajaks. Ka ei ületa need summad igakuiselt kostja ja tema alaealise ülalpeetava jaoks vajalikke kulutusi ega oma seetõttu tähendust hagejale ülalpidamise andmiseks. Samas nõustub kohus, et jaanuaris ja veebruaris 2023 kostjale tehtud ülekanded selgitusega „tööraha“ ning „töötunnid“ tuleb lugeda kostja sissetulekuks.
  51. Eeltoodu alusel, arvestades, et perioodil mai - november 2022 oli kostja töötu ning tema sissetulek ei olnud piisav, et lisaks alaealise lapse ülalpidamisele maksta elatist ka hagejale, jätab kohus hageja nõude osaliselt, s.o 2022.a mai, juuni, oktoobri ja novembri kuude nelja kuu) eest elatise väljamõistmiseks summas 960 eurot, rahuldamata. Samas on tõendatud, et kostja sai 2023.a jaanuarist maini igakuiselt töötasu ja tulumaksu tagastusena sissetulekut keskmiselt 1052 eurot kuus. Aprillis 2023 oli kostja kogusissetulek üle 2800 euro. Kohus asub seisukohale, et perioodil jaanuar 2023 kuni mai 2023 (viis kuud) oli kostja oma majandusliku seisundi poolest suuteline tasuma hagejale elatist vastavalt hageja põhjendatud ja tõendatud vajaduste järgi kohtu arvutatud 200 eurot kuus.
  52. Kuivõrd täisealise lapse õigus saada ülalpidamist on seotud õpingutega ning hageja lõpetas Pärnumaa Kutsehariduskeskuse
  53. juunil 2023, on
  54. augusti 2023 nõude täpsustuse kohaselt kuni maikuu 2023 lõpuni nõutav elatis muutunud kogu ulatuses sissenõutavaks ja kohus mõistab selle välja ühe summana. Kõige eeltoodu alusel kohus rahuldab hageja elatise nõude osaliselt. Kohus jätab 2022.a nelja kuu eest hageja elatise nõude rahuldamata ning mõistab kostjalt hageja kasuks perioodi eest
  55. jaanuar 2023 kuni
  56. mai 2023 elatise välja ühekordse summana 1000 eurot (s.o 5 kuud x 200 eurot kuus).
  57. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle perioodi jooksul hagejale elatise tasumise kohta. Hageja pangakontolt seisuga
  58. jaanuar 2023 ja kostja pangakontolt seisuga
  59. juuni 2023 kostja poolt hageja kontole tasumisi ei nähtu. Siiski tuleb kohtuotsuse täitmisel arvesse võtta kõiki kostja poolt pärast
  60. jaanuari 2023 hageja pangakontole nõude perioodil elatise maksmiseks tasutud summasid või poolte kokkuleppel kostja poolt hageja kulude katteks tehtud võimalikke muid makseid. Ülalpidamiskohustuse täitmise tõendamine on kostja kohustus.
  61. Kuna kogu elatis on muutunud sissenõutavaks, tuleb kostjal tasuda kogu summa ühe maksena mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Kohtu hinnangul on mõistlik aeg üks kuu. Pooled võivad kokku leppida teistsuguse tasumise tähtaja, samuti summa osade kaupa maksmise.
  62. Menetluskulude jaotus.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis kulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdelisel hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Menetlusosalisteks selles asjas on isa ja tütar. Pooled ei ole esitanud menetluskulude nimekirjasid ega taotlenud kulude hüvitamist. Teadaolevalt ei ole menetlusosalistel tekkinud kulusid, mille 8 2-22-8578 hüvitamist teiselt menetlusosaliselt nõuda (elatise asjas riigilõivu ei nõuta ning pooltel ei ole olnud õigusalaste eriteadmistega palgalisi lepingulisi esindajaid). Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 162lg-st 4 kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. (Allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp kohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.