Hagi alus ja kohtu selgitused 1. OK Incure OÜ (hageja) esitas 05.10.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse T. P.lt (kostja, võlgnik) 2 601,91 euro saamiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Pärnu Maakohtu 31.10.2023 määrusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas kohtule hagi 16.11.2023 (täpsustatud 08.01.2024). Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja Harju Maakohtu 18.01.2024 kohtumäärus asja menetlusse võtmise kohta kätte toimetatud
Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. 2. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. 3. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (
Kohus peab siiski vajalikuks selgitada järgmist. Käesolevas asjas on hagi aluseks kostja ja IPF Digital vahel 21.02.2019 sõlmitud krediidikontolepingust nr 4273173 ning limiidi tõstmiseks 12.08.2019 (lepingu nr 4504041) sõlmitud lepingu muutmise lepingust tulenev võlgnevus. Hageja nõuab kostjalt kohustust, mis tuleneb tarbijakrediidilepingutest. Hagis toodud asjaolude kohaselt märkis kostja laenu taotluse esitamisel, et ta töötab täistööajaga TM Education & Trading OÜ-s, tal on 1 ülalpeetav, tema netosissetulek on 1 625 eurot, majapidamiskulud 500 eurot, ning finantskohustused 750 eurot (dtl 161-163). Krediidiandja tegi päringud Creditinfo andmebaasi ja tuvastas, et laenu taotlemise hetkel tarbija kohta avaldatud aktiivseid maksehäireid ega ametlikke teadaandeid ei olnud (dtl 102). Lisaks tehti päring Eesti pensionikeskusesse (dtl 102), millise päringu vastusest nähtus, et kostja sissetuleku suuruseks oli 1 428,94 eurot. Kuivõrd taotletud krediidilimiit oli vaid 1100 eurot ning 60-kuu pikkuse laenuperioodi kohta kujunes igakuise 2 tagasimakse suuruseks suhteliselt väike summa (48,24 eurot), nähtus, et sissetulekute ja kohustuste vahele mahtus sisse võetava krediidi osamakse. Andmete kogumis tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline ja suudab täita krediidilepingust tulenevad kohustused lepingus kokkulepitud tingimustel. Hageja selgitas, et antud olukorras oli krediidivõimelisuse hindamiseks piisav pensioniregistrisse laekumiste olemasolu, aktiivsete maksehäirete puudus ja võlgniku sissetulekut arvestades jõukohane kuumakse. Hageja märkis, et krediidiandja poolt teostatud toimingud on seadusega, sise-eeskirjadega ja Finantsinspektsiooni juhistega kooskõlas. Hageja on toonud välja, et analoogilised toimingud viidi läbi ka krediidilimiidi suurendamisel ning selgitas, et limiidi suurendamist võimaldatakse vaid neile klientidele, kes tasuvad arveid tähtaegselt ehk täidavad lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. Kostja esitas 12.08.2019 krediidikonto taotluse limiidiga kuni 2500 eurot (dtl 164166). Sissetulekuks märkis kostja taotluses 1 625,00 eurot, majapidamiskuludeks 500,00 eurot ja finantskohustuseks 750,00 eurot. Krediidiandja tegi päringu Creditinfo andmebaasi ja päringu vastusest nähtuvalt ei olnud laenu taotlemise hetkel tarbija kohta avaldatud aktiivseid maksehäireid ega ametlikke teadaandeid (dtl 104). Krediidivõimekuse hindamiseks analüüsis krediidiandja kostja arvelduskonto väljavõtet perioodi 01.05.2019 – 11.08.2019 eest (dtl 167-190). Krediidiandja tegi kindlaks, et kostja keskmine sissetulek oli 3 007,00 eurot, majapidamiskulud 752,00 eurot ja finantskohustused on 1 214,00 eurot. Uueks tagasimakseks on 116,53 eurot, mistõttu sissetulekute ja kohustuste vahel mahtus sisse võetava krediidi osamakse. Hagi kohaselt tekkis andmete kogumis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline ja suudab täita krediidilepingust tulenevad kohustused lepingus kokkulepitud tingimustel. Hageja poolt esitatud andmete põhjal on kohus seisukohal, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamist põhimõtet. Hageja on põhistanud, et laenuandja kontrollis vajaliku põhjalikkusega kostja krediidivõimelisust, võttes arvesse kostja tausta, sissetulekuid ning kohustusi. Kohtu hinnangul leidis laenuandja põhjendatult, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust lepingust tulenevaid kohustusi. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 4.
lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jätab menetluskulud
5. Juhindudes
lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on
Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 2 500 eurot tasuda riigilõiv summas 350 eurot. Põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista riigilõiv summas 350 eurot. 6.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku 3 avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 7. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
(allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.