Obsah (6)

§ 101§ 97§ 100§ 102§ 108§ 99

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 28.06.2024.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-257 Tsivi

§ 101-järgses muutuvas summas.

Kostja seisukohad

1. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostjal ei ole võimalik soovitud ulatuses ülalpidamist anda seoses puuduva töövõimega. Kuigi kostjal on tuvastatud puuduv töövõime, on ta proovinud leida oma tervisele vastavat tööd. 2022.a. oli kostja keskmine sissetulek 785 eurot kuus. Kostja ei ole nõus tagasiulatuva nõudega mh põhjusel, et hageja enne kohtusse pöördumist elatise tasumist ei nõudnud ning selle nõude rahuldamine paneks kostja raskesse majanduslikku olukorda. Kostja palub hagi täies ulatuses mitte rahuldada. Kõige rohkem oleks kostjal võimalik elatist tasuda 215 eurot kuus. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
2. Perekonnaseaduse (

) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased).

§ 97p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

Nähtuvalt hagile lisatud sünnitõendist (dtl 6) on kostja hageja isa, mistõttu on hagejal õigus saada kostjalt ülalpidamist. 4.

§ 100

lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil.

§ 100

lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Pooled ei vaidle, et hageja kostjaga koos ei ela, laps elab koos emaga.

1. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 369 kohaselt tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p 18). Pooled ei vaidle, et kostja ei ole osalenud hageja ülalpidamises alates
2. aastast.
3. Alates 01.01.2022 kehtiva

§ 101

lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101lg 3 järgi igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Alates 01.04.2022 on indekseeritud baassumma 209,20 eurot, alates 01.04.2023.a. 249,78 eurot ja alates 01.04.2024.a. 272,76 eurot. 2 7.

§ 101

lg 5 sätestas 01.01.2022-31.01.2023, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Seaduse seletuskirja1 kohaselt lasterikka pere toetuse arvestamine elatise summa vähendamisel on õigustatud eeskätt olukorras, kus lapsed, kelle tõttu seda toetust makstakse (kolm või enam last), on elatist maksma kohustatud vanema ja lapsi peamiselt kasvatava vanema ühised lapsed.

§ 101

lg 5 alates 01.02.2023 kehtiva sõnastuse kohaselt vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. PHS (perehüvitiste seadus) § 17 lg 3 järgi oli lapsetoetus 2022.a-l esimese ja teise lapse kohta 60 eurot, kolmanda ja järgmise lapse kohta 100 eurot kuus, alates 01.01.2023 on esimese ja teise lapse toetus 80 eurot. Tulenevalt PHS § 21 lg 2 oli lasterikka pere toetus kolme kuni kuut last kasvatavale perele 2022. a-l 300 eurot kuus, 2023. a-l. 650 eurot kuus, alates 01.01.2024.a. 450 eurot kuus. Nähtuvalt rahvastikuregistrist on hageja emal järgmised lapsed: M (sünd xx.xx.2010), A (sünd xx.xx.2014) ja hageja (sünd xx.xx.xxxx). Kostjaga ühine laps on ainult hageja. Hageja selgituse kohaselt saab hageja ema lasterikka pere toetust arvestusega, et peres kasvab kolm last. Laste vanuse järgi on hageja kolmas laps. 8.

§ 101

lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Pooled ei vaidle, et hageja oma isa juures ei viibi.

§ 101

lg 7 järgi kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Kostja ei ole kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele. 9.

§ 101

lg 1 alusel arvestatud ülalpidamiskohustuse ulatus on seega: -alates 01.01.2022 kuni 31.03.2022.a. 193,44 eurot kuus (200 + 43,44 (viimane keskmine brutokuupalk 1 548 x 3%) - 50 (pool lapsetoetusest 100 eurot)); -alates 01.04.2022 kuni 31.01.2023.a. 205,64 eurot kuus (209,20 + 46,44 (viimane keskmine brutokuupalk 1 548 x 3%) - 50 (pool lapsetoetusest 100 eurot)); -alates 01.02.2023 kuni 31.03.2023.a. 151,47 eurot kuus (209,20 + 46,44 (viimane keskmine brutokuupalk 1 548 x 3%) - 50 (pool lapsetoetusest 100 eurot) - 54,17 (pool poolest lasterikka pere toetusest 650 : 2 : 2 : 3 last); - alates 01.04.2023 kuni 31.12.2023.a. 196,16 eurot kuus (249,78 + 50,55 (viimane keskmine brutokuupalk 1 685 x 3%) - 50 (pool lapsetoetusest 100 eurot) - 54,17 (pool poolest lasterikka pere toetusest 650 : 2 : 2 : 3 last); -alates 01.01.2024 kuni 31.03.2024.a. 212,83 eurot kuus (249,78 + 50,55 (viimane keskmine brutokuupalk 1 685 x 3%) - 50 (pool lapsetoetusest 100 eurot) - 37,50 (pool poolest lasterikka pere toetusest 450 : 2 : 2 : 3 last); -alates 01.04.2024.a. 240,22 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimane keskmine brutokuupalk 1 832 x 3%) - 50 (pool lapsetoetusest 100 eurot) - 37,50 (pool poolest lasterikka pere toetusest 450 : 2 : 2 : 3 last). 10. Tulenevalt

§ 102

lg 2 II-III lausest võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 1 Perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri, lk

1. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/b9d354cb-49c8-41a6-bf5790f57aa37c74 (24.06.2024). 3
2. Kohus tuvastab, et kostjal on perioodiks 17.08.2021 - 16.08.2026 tuvastatud puuduv töövõime (otsus dtl 37). Kostjale on määratud puudega tööealise inimese toetus (keskmine puue) 34,01 eurot kuus (otsus dtl 43). Kostja on välja toonud, et talle on määratud töövõimetoetus, kostja on osaliselt ka tööl käinud. Kohus tuvastab kostja Swedbank AS konto väljavõttest (al dtl 146), et toetuseid Töötukassalt ja Sotsiaalkindlustusametilt ning makseid tööandjalt XXX AS laekus 2022.a-l. kostja kontole kogusummas 9 333,09 eurot ja 2023.a-l. kogusummas 12 050,46 eurot, st kostja 2022.a. keskmine netosissetulek kuus oli 777,76 eurot ja 2023.a. 1 004,21 eurot.
3. Riigikohus on selgitanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid; vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike; piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks. Kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades siiski võimeline andma lapsele piisavat ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta

§ 102

lg 2 teise lause järgi kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, st võrdväärselt. Kui vanema sissetulekust ei ole võimalik katta nii tema kui ka lapse minimaalseid vajadusi, tuleb sissetulek jagada proportsionaalselt (2-16-100215, p 20).

1. Kostja on välja toonud, et tema igakuised vajadused on järgmised (dtl 55, 211): eluasemekulud (sh KÜ, elekter, telekomm teenus kodus) toidukulu sidekulu tervishoiukulu riided-jalanõud kokku eur/kuus 134,2 300 10 100 150 694,2
2. Kohus leiab, et sissetulek 1 004,21 eurot kuus on piisav, et anda nii hagejale ülalpidamist

§ 101

-järgses määras, kui kanda kostja igakuiseid kulusid märgitud ulatuses (1004,21 - 694,2 = 310,01). 15. Kohus rahuldab hageja nõude kostjalt elatise väljamõistmiseks alates hagi esitamisest

§ 101-järgses muutuvas määras kuni hageja täisealiseks saamiseni.

Kohus arvutab selguse huvides välja elatisevõlgnevuse hagi esitamisest 06.01.2023 kohtuotsuse tegemiseni. Vaidlus puudub, et kostja menetluse kestel mistahes ulatuses elatist tasunud ei ole. Tulenevalt

§ 100lg 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise perioodi 06.01.2023 - 30.06.2024 eest 3 593,37 eurot ((jaan23 205,64:31x25p=165,84) + 2k x 151,47 + 9k x 196,16 + 3k x 212,83 + 3k x 240,22)) ning elatise alates 01.07.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni

§ 101järgses muutuvas määras, mis kohtuotsuse tegemise seisuga on 240,22 eurot kuus. 16. Kohus määrab Ts

MS § 445 lg 1 alusel otsuse täitmise korra igakuise elatise tasumise osas vastavalt hageja taotletule selliselt, et elatis tuleb tasuda hageja ema kontole selgitusega „elatis Xle“. Kohus määrab tulenevalt

§ 100lg 4, et elatis tuleb tasuda iga kuu eest hiljemalt vastava kuu 1.

kuupäevaks. 17.

§ 108

kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Tagasiulatuva ülalpidamise nõudele kohaldatakse elatise väljamõistmise üldsätteid (3-2-1-136-13, p 13). Hageja on nõudnud elatise väljamõistmist 4 tagasiulatuvalt perioodi 01.01.2022-31.12.2022 eest. Kuivõrd hagi esitati 06.01.2023, saab tagasiulatuv nõue rahuldamisele kuuluda perioodi eest alates 06.01.2022. 18. Nähtuvalt esitatust on hageja tagasiulatuv nõue arvestusega 270,50 eurot kuus, so üle

§ 101-järgse määra.

Tulenevalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Hageja on välja toonud (dtl 69), et tema igakuised vajadused on 485 eurot kuus (eluase 67 eurot ((üür 100 + kommunaalid 52 + elekter 31 + kodused telekommunikatsiooniteenused 18) : 3 elanikku (hagejaga koos elavad ema ja vend A, õde M elab vanavanemate juures)), side 15 eurot, söök 200 eurot, hügieenitarbed 30 eurot, ravimid 50 eurot, riided-jalanõud 70 eurot, mänguasjad ja arendavad vahendid 20 eurot, transpordikulu 33 eurot). Arvestades vajadustest maha lapsetoetuse 100 eurot, on ülalpidamiskohustuse jagamisel võrdselt ühele vanemale langev osa 192,50 eurot. Kohus asub seisukohale, et hagejate väljatoodust ei nähtu, et nende vajadused tagasiulatuval perioodil ületanuks kahekordse

§ 101-järgse määra.

1. Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei ole tõendanud, et oleks nõudnud kostjalt elatise tasumist enne kohtusse pöördumist. Hageja vastavad väited on jäänud paljasõnalisteks, vaatamata sellele, et kohus asjaolu osas ettepaneku tõendite esitamiseks hagejale 17.05.2024 määrusega tegi. Järjepidevalt ülalpidamise andmise nõudmata jätmine enne hagi esitamist iseenesest aga nõudeõigust ülalpidamise saamiseks tagasiulatuvalt ei välista. Riigikohus on selgitanud, et tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (3-2-1-35-16, p 19-20).
2. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja sissetulek 2022.a.-l. oli keskmiselt 777,76 eurot kuus. Seejuures on kostja nimetatud vajadustest ilmselt üle paisutatud kulutused riietele-jalanõudele ning toidule, millega seonduvalt ühelegi asjaolule, mis põhjendaks tavapärasest oluliselt kõrgemat vajadust, kostja viidanud ei ole. Erinevalt kasvueas lapsest puudub täiskasvanud inimesel vajadus pidavalt uute riiete ja jalanõude soetamiseks, enamik vajalikust on juba olemas ning kallimaid esemeid nagu üleriideid ja jalanõusid kantakse tavapäraselt mitu aastat. Vastav tavapärane vajadus ei ületa 30 eurot kuus. Harilik vajadus seoses toiduga jääb kohtu hinnangul 200 euro piiresse. Kostja igakuised vajadused 2022.a-l. olid seega kokku 474,20 eurot, sissetulekust jagunuks nii nende vajaduste katteks kui hagejale ülalpidamise andmiseks

§ 101-järgses määras (777,76 - 474,20 = 303,56).

Võttes arvesse, et kostja ka mingilgi viisil tagasiulatuval perioodil hageja ülalpidamises ei osalenud, puudus tal ka igasugune mõistlik alus arvata, et elatisenõuet ei esitatagi ja tema hageja ülalpidamises osalema ei pea. 21. Kohus rahuldab hageja tagasiulatuva nõude osaliselt ning mõistab välja elatisevõlgnevuse 06.01.2022-31.12.2022 eest arvestatuna

§ 101-järgses määras so 2 393,64 eurot ((jaan22 193,44:31x25p=156) + 2k x 193,44 + 9k x 205,64)). 22. Menetluskulud jäävad Ts

MS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 5