Obsah (6)

§ 121§ 274§ 64§ 65§ 16§ 54

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Tõlk Kohtuasi ja menetlusliik Apelleeritud kohtuotsus Apellant Apellatsioonimenetluse pooled

) § 121 lg 1 ja § 274 lg 2 p 3 järgi üldmenetluses Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)

1. jaanuari
2. a otsus Kaitsja vandeadvokaat Rein Napa Süüdistatav Muhammad Ibrahim Uthman (ik: 38801010099); viibimiskoht: Tartu Vangla; Sudaani kodanik; emakeel: araabia keel; varem kriminaalkorras karistatud. Kaitsja vandeadvokaat Rein Napa Prokurör Gerd Raudsepp
3. aprill 2024 RESOLUTSIOON
4. Jätta Tartu Maakohtu otsus muutmata ning kaitsja apellatsioon rahuldamata.
5. Määrata Advokaadibüroole Rein Napa Muhammad Ibrahim Uthmanile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 544 eurot ja 61 senti (sh käibemaks 98 eurot ja 21 senti).
6. Eelmises punktis nimetatud menetluskulu mõista välja Muhammad Ibrahim Uthmanilt Eesti Vabariigi kasuks. Muhammad Ibrahim Uthmail tuleb tasuda väljamõistetud menetluskulud otsusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBAMISE KORD: Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
7. Muhammad Ibrahim Uthmanit süüdistatakse selles, et tema pani toime

§ 121

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis seisnes selles, et Muhammad Ibrahim Uthman kasutas 14.12.2022 kella 15:20 paiku Tartus, Turu 56 asuva Tartu Vangla süüdimõistetute eluhoone 7. osakonna pesuruumis ja olmeruumi koridoris kinnipeetav L.R. i (L.R. ) suhtes füüsilist vägivalda, lüües teda korduvalt käega kehasse ja näkku, põhjustades sellega L.R. ile füüsilist valu ja tervisekahjustused – paremal pool alaseljal abaluu piirkonnas 3 cm kriimustus, paremal jalal põlvest 15 cm allpool 0,5 cm marrastus, parema õla ja käe ühendumise piirkonnas 3 cm x 2 cm punetav ala, vasaku käe biitsepsi piirkonnas kolm kriimustust – U-kujuline 3 cm, 2 I-kujulist 1,5 cm; pealael 3 cm x 2 cm punetav ala, laubast üleval pool paremal kaks 0,5 cm haava, lauba ülaosas 1,5 cm suurune punetav ala, mis laieneb 3 cm üles kõrgema punetusega; ninajuurel 1 cm marrastus, vasakul pool põsesarnal 2 muhku, 3 cm x 2 cm ja 1 cm x 1,5 cm, mõlema keskel veritsev haav; paremal pool kulmu ülaosas 2 cm x 1 cm muhk, mille keskel marrastus. Sellega pani Muhammad Ibrahim Uthman toime

§ 121lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

kehalise väärkohtlemise. Veel süüdistatakse Muhammad Ibrahim Uthmanit

§ 274

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, olles kinnipeetav Tartu Vanglas Tartus Turu 56: - ähvardas 20.12.2022 kella 08:15 paiku E-5 osakonna kambris nr 2018 ametiülesandeid täitvaid vanemvalvur E.V. ´d, vanemvalvur G.K. it (G.K. ) ja praktikant A.M. i´t tapmisega, öeldes neile korduvalt inglise keeles „fuck you, I will kill you all“ ja „I will kill you“, millist ähvardust pidasid E.V. , G.K. ja A.M. i veenvaks; - ähvardas 23.12.2022 kella 08:12 paiku E-5 osakonna kambris nr 2018 ametiülesandeid täitvat G.K. it (G.K. ) vägivallaga, öeldes talle inglise keeles „you think you are big and strong, knife is stronger“, millist ähvardust pidas G.K. veenvaks. - 09.05.2023 kella 11:40 paiku ähvardas süüdimõistetute eluhoone Võru poolses jalutusaedikus ametiülesandeid täitvat vanemvalvur M.S. it tapmisega, öeldes talle korduvalt inglise keeles „I will kill you when I can“, „I will kill you motherfucker“ ja „I will kill you bitch“. M.S. tundis hirmu ning võttis ähvardust reaalsena. - 09.05.2023 kella 13:30 paiku esitas Tartu Vanglale kirjalikud vastuväited täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kohta, kus ähvardas vanemvalvur M.S. it (M.S. ) ja inspektor-kontaktisik A.R. i (A.R. ) tapmisega, kirjutades mh „If I see tis son abitch M.S. around me or A.R. I will finish them. I was held my self all tis time put not eney more I will stand up front of all of you racist mither fuckar“. M.S. sai kirjalikust ähvardamisest teadlikuks kannatanuna ülekuulamise käigus 09.05.2023 ajavahemikus kell 14:16–15:10. M.S. ja A.R. tundsid mõlemad hirmu ning võtsid ähvardust reaalsena. 2 Sellega pani Muhammad Ibrahim Uthman toime

§ 274

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o korduva vägivalla kasutamise võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega. Maakohtu otsus 2. Tartu Maakohtu 4. jaanuari 2024. a otsusega tunnistati M. I. Uthman talle esitatud süüdistuses

§ 121lg 1 järgi süüdi ja karistati 8 kuu pikkuse vangistusega.

Ta tunnistati süüdi ka

§ 274

lg 2 p 3 järgi ning karistati 3-aastase vangistusega.

§ 64lg 1 alusel mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust.

Karistust suurendati

§ 65lg 2 alusel Harju Maakohtu 15.06.2021.

a otsusega mõistetud karistuse ära kandamata osa, s.o 6 kuu ja 12 päeva vangistuse võrra, mõistes kohtuotsuste kogumis karistuseks 3 aastat 6 kuud ja 12 päeva vangistust, mille kandmist loetakse kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 04.01.

1. Lahendati menetluskuludega seotud küsimused: tõlkekulu jäeti riigi kanda, riigi tuludesse mõisteti välja kokku 5331,07 eurot, mis võimaldati tasuda 12 kuu jooksul ositi. Lisaks mõisteti riigieelarvest selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Rein Napa OÜ kasuks välja 263,52 eurot 04.01.
2. a kohtuistungil riigi õigusabi osutamise eest. M. I. Uthmanilt mõisteti välja tsiviilhagid (varaline kahju 480 eurot ja mittevaraline kahju 1000 eurot) kannatanu L.R. i kasuks. Kohtu seisukohad süüdistuse osas
3. Kehalise väärkohtlemise süüdistus

§ 121lg 1 järgi, kannatanu L.R.

3.1 Kehalise väärkohtlemise süüdistus

§ 121lg 1 järgi on kohtu hinnangul veenvalt tõendatud.

Füüsilise vägivalla kasutamisest pole vangla valvekaamerate videosalvestistele jäänud üksnes selle algus. Suuremas osas on aga kinnipeetava M. I. Uthmani poolt füüsilise vägivalla kasutamine kaaskinnipeetava L.R. i suhtes jäänud vangla valvekaamerate videosalvestistele ja neilt nähtub, et füüsilist vägivalda kaaskinnipeetava suhtes kasutas üksnes ja ainult M. I. Uthman ning kinnipeetav L.R. kaaskinnipeetava suhtes füüsilist vägivalda ei kasutanud, püüdis ennast üksnes kaitsta, mille käigus maha paisatuna hoidis vahepeal M. I. Uthmani jalgadest põlvede piirkonnast kinni, et kaitsta ennast võimalike jalahoopide eest. 3.2 Pesuruumis toimunu osas on M. I. Uthmani ja L.R. i ütlused teravas vastuolus. Mõlemad väidavad, et nemad konflikti ja füüsilise vägivalla kasutamist ei alustanud, seda alustas kaaskinnipeetav. 3.3 Kohtulikul uurimisel keeldus süüdistatav M. I. Uthman ütluste andmisest. Kaitsja taotlusel ja prokuröri ning süüdistatava nõusolekul võeti KrMS § 294 p 1 alusel kriminaalasja juurde vastu M. I. Uthmani kahtlustatavana antud ütlused. M. I. Uthmani ütluste kohaselt on L.R. teda korduvalt kutsunud neegriks, šokolaadiks. Kahtlustatav kartis L.R. ki, kuna viimane on kolm inimest tapnud. 14. detsembril oli ta pesuruumis ja seisis akna juures. L.R. sisenes pesuruumi, tal oli plastiknõu käes. L.R. kutsus teda pederastiks, neegriks, šokolaadiks, tšjornõi bljad ja ründas, ilma et oleks temaga rääkinud. Kahtlustatav kaitses ennast ründe vastu. Kartis, et L.R. il võib kausis nuga või midagi olla ja hakkas ennast kaitsma. 3 3.4 Kannatanu L.R. i sõnul pole tal süüdistatavaga mittemingisuguseid suhteid. Kannatanu ütluste kohaselt läks ta pesuruumi pesu pesema ja süüdistatav seisis seal ja vaatas aknast välja, peale tema seal kedagi rohkem polnud. M. I. Uthman ütles kannatanu aadressil mingeid sõnu, karjus neid talle kõrva - Aafrika. L.R. hoidis ennast tagasi, oli täiesti vait. Uthman suhtles rääkides aafrika-vene keeles, kasutas 2-3 sõna. Sõnaline provokatsioon läks pärast üle tegevuseks. Süüdistatav hakkas teda sõrmega torkima ja pärast vastu kätt. Kannatanu tahtis oma kausiga ära minna, keeras minekule, kui M. I. Uthman lõi talle vähemalt kaks korda vastu nägu. Pesuruumist õnnestus küll välja saada, aga sellega olukord ei lõppenud. Koridori peksis M. I. Uthman üha edasi, löögid tabasid tervet keha, kõige rohkem pähe, lõi neerud ära. Kaks esimest lööki olid lõualuu pihta. Hiljem ei saanud süüa korralikult. M. I. Uthman lõi rusikaga, koridoris palvehelmestega. Kuni valvurite saabumiseni süüdistatav kogu aeg peksis. Kannatanu vastu ei löönud, vaid kaitses end. Kannatanu ütluste kohaselt on tal neer ära pekstud, antakse tablette, muud teha ei saa. Enne menetletavat sündmust tablette ei võtnud. Neeruvigastuste tõttu on töö tegemine häiritud, pärast seda juhtumit ei saa raskusi tõsta. 3.5 Kannatanu ütlustega on kooskõlas vangla valvekaamerate videosalvestistelt nähtuv. Tartu Vangla valvekaamerate videosalvestisi on vaadeldud 25.01.2023.a asitõendi vaatlusprotokollis. Vangla valvekaamerate videosalvestiste valguses ei ole kohtule vähimalgi määral veenvad ja usutavad M. I. Uthman väited selle kohta, nagu oleks kinnipeetav L.R. läinud pesuruumi teda tapma ja tal tuli ennast füüsilise vägivallaga kaaskinnipeetava L.R. i ründe vastu kaitsta. L.R. ei saanud teada seda, et M. I. Uthman viibib pesuruumis. Valvekaamerate videosalvestistelt nähtub seegi, et pesuruumis oli rahulik kuni selle ajani, mil L.R. ja M. I. Uthman sealt koridori tulid. Pesuruumi uks oli kogu aeg lahti. 3.6 Videosalvestistelt nähtuvalt pole kohtul vähimatki alust kahelda kannatanu L.R. i ütluste usaldusväärsuses selle kohta, et M. I. Uthman provotseeris ja ründas teda vahetult enne seda kui nad Uthmaniga väljusid pesuruumist. M. I. Uthmani väited, nagu alustanuks provotseerimist ja tüli ning füüsilist vägivalda tema suhtes pesuruumi tulnud L.R. , pole veenvad ja usutavad. Videosalvestistelt nähtuvalt lähtus füüsiline vägivald üksnes kinnipeetavast M. I. Uthmanist, L.R. püüdis ennast üksnes kaitsta. Kohtu hinnangul põhjustas M. I. Uthman endale pöidlavigastuse ise, kui ta kasutas L.R. i suhtes füüsilist vägivalda. Videosalvestiselt nähtub selgelt see, et M. I. Uthman takistab L.R. ki pesuruumi ukseavast väljumisel, seistes ukseavas ees ja püüdes suruda enda keha jõuga L.R. ki pesuruumi tagasi. Hinnates eeltoodud valvekaamera salvestuselt nähtuva valguses kahtlustatava M. I. Uthmani ütlusi selle kohta, et ta kartis, et L.R. võib ta pesuruumis ära tappa ja ta kartis L.R. ki, kes teda pesuruumis esimesena ründas, ja ta soovis pääseda pesuruumist välja kaamerate vaatevälja, siis need kahtlustatava M. I. Uthmani ütlused ei ärata kohtus vähimalgi määral usaldust ja kohus neile otsust ei raja. 3.7 Asitõendi vaatlusprotokollist ja selle juurde kuuluvatelt Tartu Vangla valvekaamerate videosalvestistelt ühel DVD-R plaadil ja kannatanu L.R. i ütlustest nähtuvaga on kooskõlas tunnistaja M.A. i ja M.K. i ütlused. 4 3.8 Tunnistaja L.R. ütluste kohaselt oli 14.12.2022 kell 15:37 kaklusega seoses läbivaatus. Kannatanul L. il oli päris palju vigastusi, kõik ei ole meeles, seljal oli üks vigastus, jalgadel 2 vigastust, kätel 4 vigastust ja peas 11 vigastust. Kannatanu oli meditsiiniosakonda saabudes verine, pildistas vigastused ja esitas need uurijale. 3.9 Tunnistaja L.R. ütlustega on kooskõlas tema poolt koostatud ülevaade kinnipeetava L.R. i suhtes 14.12.2022.a kell 15:37 teostatud tervisekontrolli tulemustest, samuti fotodelt nähtuv. 3.10 Kohtu hinnangul pani M. I. Uthman kaaskinnipeetava L.R. i kehalise väärkohtlemise toime

§ 16lg 2 mõttes kavatsetult.

3.11 Kohus ei tuvastanud M. I. Uthmani käitumises õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Süüdistatava käitumise õigusvastasust ei välista ka kaitseaktis taotletud ja kohtus üle kuulatud tunnistajate M.L. i ja M.M. i ütlused. Mõlemad tunnistajad ei näinud pealt 14.12.2022.a kinnipeetavate M. I. Uthmani ja L.R. i vahel pesuruumis ja vahetult pärast seda pesuruumi ees olevas koridoris trellukse juures toimunut. M. I. Uthmani käitumise õigusvastasust ei välista ka asjaolu, et süüdistataval olid vangistuses viibitud aja jooksul välja kujunenud kehvavõitu suhted paljude kaaskinnipeetavatega ja vanglaametnikega. M. I. Uthmani käitumise õigusvastasust ei välista ka tema väited tema suhtes teiste isikute poolt tema aadressil tumeda nahavärvi kohta erinevate väljendite kasutamise kohta. 3.12 Kohus ei tuvastanud M. I. Uthmani käitumises süüd välistavaid asjaolusid. Kohtuvaidluses käis süüdistatava kaitsja vandeadvokaat R. Napa välja uudse versiooni, et kiiresti ärrituv M. I. Uthman, kes võib olla käitumiselt ettearvamatu, kannatab tagakiusamisluulu all, mis on raske psüühikahäire ja sellega tuleb arvestada. Kohus ei nõustu kaitsjaga. M. I. Uthmani näol on pigem tegemist osava manipulaatoriga, kes enda tahtmise saavutamiseks ja endale eeliste võitmiseks oskab väga hästi ära kasutada enda Aafrika päritolu ja „rassismi kaarti“. M. I. Uthmanil on välja kujunenud eelsoodumus ja ka harjumus enda teistest tumedamat nahavärvi ära kasutamiseks, eeldades, et mustanahalise sildi varjus võib ta lubada endale teistega võrreldes eeliseid ja teised peavadki neid talle võimaldama. Kui aga oodatud eelised jäävad saabumata, siis hakkab ta teisi varmalt süüdistama rassismis. Ka kohtumenetluses püüdis süüdistatav enda tumedanahalist väljanägemist ära kasutada, eeldades ja oodates, et teda koheldaks teiste süüdistatavatega võrreldes eelistatult ja tehtaks talle järeleandmisi, mida teistele süüdistatavatele ei võimaldata. Kui aga oodatud eelised jäid saabumata, siis hakkas valimatult Eesti riiki, ametiasutusi ja ametnikke, sealhulgas ka kohut, süüdistama rassismis. Näiteks soovis süüdistatav valida endale meelepärasemat kaitsjat, püüdes senist kaitsjat mõne teise kaitsja vastu välja vahetada, esitades enda kaitsja vastu põhjendamatult korduvaid samasisulisi taandusavaldusi ning keeldudes aeg-ajalt demonstratiivselt koostööst oma kaitsjaga. Teisalt teinekord soostus süüdistatav enda kaitsjaga ka koostööd tegema ja kaitsja esitas siis tõlgi vahendusel ristküsitluse käigus süüdistatava soovitud küsimused. Kohus ei kogenud kohtumenetluses süüdistatava käitumises midagi sellist, mis annaks alust arvata, et ta kannataks kaitsja väidetud tagakiusamisluulu all ning tal oleks raske psüühikahäire. See, et kinnipeetav on harjunud enda tõstatatud ja teistele esitatud rassismi süüdistuse sildi varjus saavutama enda tahetut, tehes seda sageli valjuhäälselt, ka karjudes, ning ka valetades5 laimates, ei viita psüühikahäirele, vaid osavale manipuleerimistaktikale, s.o teadlikule ja tahtlikule käitumisele, millest ta annab endale täielikult aru. 3.13 M. I. Uthmani poolt 14.12.2022.a kella 15:20 paiku Tartu Vanglas kaaskinnipeetava L.R. i suhtes süüdistuses kirjeldatud kehaline väärkohtlemine ja sellega L.R. ile valu ja tervisekahjustuste põhjustamine on kvalifitseeritav

§ 121lg 1 järgi.

3.14 Süüdistusaktile on lisatud kannatanu L.R. i tsiviilhagi M. I. Uthmani vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. 27.04.2023 koostatud hagiavalduses on kannatanu L.R. märkinud, et esitab hagi M. I. Uthmani vastu seoses viimase poolt enda läbipeksmisega, soovides saada süüdistatavalt selle eest mittevaralise kahju hüvitiseks 1000 (üks tuhat) eurot või siis kohtu äranägemisel hüvitise mõnes teises summas. 25.06.2023.a koostatud haginõude täienduses soovib kannatanu saada saamata jäänud tulu eest kahjuhüvitist. Kohus rahuldas L.R. i tsiviilhagi.

1. 20.12.2022 ja 23.12.2022 toime pandud vägivald võimuesindajate vastu, kannatanud E.V. , G.K. , A.M. i. 4.1 Kuigi M. I. Uthman ei ole ennast süüdistustes 20.12.2022.a ja 23.12.2022.a vägivalla toimepanemises vangivalvurite vastu süüdi tunnistanud, on kohtu hinnangul need süüdistused veenvalt tõendatud. Toimunu osas on M. I. Uthmani ütlused vastuolus ülejäänud tõenditega, sealhulgas kannatanute ja tunnistajate ütlustega ning samuti 25.01.2023.a asitõendi vaatlusprotokollist ja selle juurde kuuluvatelt Tartu Vangla valvekaamerate videosalvestistelt ühel DVD-R plaadil nähtuvaga. Osaliselt on M. I. Uthmani ütlused vastuolus ka tema poolt 08.12.2023.a enda viimases sõnas avaldatuga ning ka tema poolt 26.10.2023.a kohtuistungil esitatud tõenditest nähtuvaga. 4.2 M. I. Uthmani kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt 20.12.2022.a tulid neli valvurit ja tahtsid panna tal käed seljale raudu. Selgitas valvuritele, et tal on käel luumurd olnud ja ei saa kätt selja taha panna. Valvurid on tema vastu algusest peale väga rassistlikud olnud ja neegriks kutsunud, just need neli valvurit. Valvurid peksid M. I. Uthmani, tuli verd ninast, suust ja kõrvust. Samal ajal olid käed seljal raudus. Osad löögid olid jalgadesse ja osad ülakehasse. Arst tuli pooleteise tunni pärast ja tegi pilte, käsi oli viga saanud, käsi veritses. Ingliskeelseid ähvardusi ei ole ta valvuritele öelnud. Samad valvurid tulid mõni päev peale eelmist juhtumit uuesti ja panid tal käed raudu ning lõid üle terve keha. Samad valvurid ei andnud talle piisavalt toitu, sai ainult 200 grammi. Nad ütlesid: „me näljutame sind surnuks, neeger“. 23.12.2022.a toimunu ei vasta tõele, ta pole niimoodi rääkinud. 4.3 Kohtu hinnangul, sellele, et tegelikkuses polnud M. I. Uthmanil
2. ja 23.12.2022.a kätel selliseid vigastusi, mis takistanuks tal käsi selja taga hoidmast, viitab ka 25.01.2023.a asitõendi vaatlusprotokollist ja selle juurde kuuluvatelt Tartu Vangla valvekaamerate videosalvestistelt ühel DVD-R plaadil nähtuv selle kohta, et mõned päevad varem, s.o 14.12.2022.a, kasutas ta kaaskinnipeetava L.R. i suhtes füüsilist vägivalda mõlema käega. 6 4.4 Kannatanu E.V. sõnul viibis kinnipeetav M. I. Uthman V sektoris kambris
3. Selle sündmuse juures olid ka G.K. ja M. i. M. I. Uthmanil ei olnud vastavat tõendit käte ettepoole raudu panemiseks. Toimisid siis nagu ette nähtud. Kuna Uthman ei lasknud käeraudu panna, siis võtsid kilbi, et kilbi varjus siseneda kambrisse. Suunasid kilbiga kinnipeetava seina äärde, et saaks panna käerauad. M. I. Uthman osutas vastupanu. Käeraudade paigaldamise ajal oli kinnipeetav M. I. Uthman väga äge, väljendas end inglise keeles, et tapab meid kõiki ära. Ütles korduvalt ja korduvalt, et tapab ära ja fak ju („fuck you“). Pärast käeraudade paigaldamist kontrollisid kambri korrasolekut. Kannatanu sõnul tundis ta ennast ohustatuna, kui Uthman kambris lausus sõnad, et tapab nad kõik ära. Uthmanil oli võimalus neile füüsilist valu põhjustada või neid ära tappa tema kambrisse sisenemise ajal. Selliseid konflikte loenduse läbiviimisel kinnipeetava M. I. Uthmaniga veel toimunud. Loenduse ajal on Uthman ähvardanud ka vanglaametnik G.K. it. 4.5 Kannatanu E.V. ütlustega samasuguseid ütlusi andis ka kannatanu G.K. . Käeraudade paigaldamise käigus M. I. Uthman lubas neid kõiki ära tappa, karjus, et tapab neid kõiki ära, inglise keeles. Sai aru, et see ähvardus oli suunatud neile kolmele. Pärast käeraudade eemaldamist M. I. Uthman lubas kõik uuesti ära tappa. Samasugune sündmus toimus ka 23.12.2022.a kella 08:12 ajal. Kannatanu sõnul oli tal mõlema sündmuse juures reaalne hirm. Need kaks sündmust on muutnud ettevaatlikuks. 4.6 Kannatanu A.M. i ütlused kattuvad eelnimetatud kannatanute ütlustega, samuti on tunnistaja E.S. ütlused samased kannatanute ütlustega. 4.7 Kohtul ei ole põhjendatud alust kahelda kannatanute ning tunnistaja omavahel kooskõlas olevate ütluste tõele vastavuses. Kinnipeetava M. I. Uthmani kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et vangistuse ajal pole kinnipeetav asunud õiguskuulekale teele, vaid talle on omane vanglas kehtivat korda eirav käitumine. 2023.a juunikuu seisuga oli M. I. Uthmanil hulgaliselt kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Süüdistatava kalduvus eirata vanglas kehtivat korda, nähtub ka kohtuistungil süüdistatava taotlusel vastu võetud dokumentidest. Selles valguses pole kohtu jaoks vähimalgi määral veenvad ja usutavad M. I. Uthmani 17.02.2023.a ütlustes väidetu selle kohta, et ta ei ole kahtlustuses nimetatud ingliskeelseid ähvardusi
4. ja 23.12.2022.a valvuritele öelnud ja neid tapmisega ning vägivallaga ähvardanud. Kuna kohtul on põhjendatud alus M. I. Uthmani ütluste tõele vastavuses kahelda, siis rajab kohus otsuse ülejäänud omavahel kooskõlas olevatele tõenditele ning osas, millises M. I. Uthmani ütlused satuvad vastuollu ülejäänud tõenditega, kohus neist ütlustest ei lähtu ja jätab need kui ebausaldusväärsed kõrvale. 4.8 M. I. Uthman pani
5. ja 23.12.2022.a hommikustel loendustel vangivalvurite suhtes psüühilise vägivalla kasutamise toime vähemalt kaudse tahtlusega (

§ 16lg 4).

Kohus ei tuvastanud süüdistatava käitumises õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Süüdistatava poolt toimepandud teod tuleb kvalifitseerida

274 lg 2 p 3 järgi.

1. 09.05.2023 kella 11-12 vahel ja pärastlõunal toime pandud vägivald võimuesindajate vastu, kannatanud M.S. ja A.R. . 7 5.1 Kohtu hinnangul süüdistused veenvalt tõendatud. Kohtulikul uurimisel keeldus süüdistatav ütluste andmisest. Kaitsja taotlusel ja prokuröri ning süüdistatava nõusolekul võeti KrMS § 294 p 1 alusel kriminaalasja juurde vastu M. I. Uthmani kahtlustatavana antud ütlused. Kahtlustatavana ülekuulamisel M. I. Uthman avaldas, et ei mäleta, mida on öelnud, oli pikalt lukukambris. 5.2 Tunnistaja A.H. u kohtuistungil antud ütluste kohaselt läks ta M. I. Uthmani kambrisse sisse, kambriukse avas M.S. kelle suhtes oli kinnipeetav agressiivne. Kambrisse sisenemise ajal kinnipeetav tuli tema poole, üritas saada M.S. ini, et temaga kakelda. Tunnistaja hoidis kinnipeetavat kätega rahulikult tagasi ja püüdsin teda maha rahustada. M. I. Uthman ütles sellel ajal korduvalt lauseid M.S. i suunas. Umbkaudselt inglise keeles – ma teen seda, „motherfucker“ ja et ma ei karda sind – inglise keeles. Uthman tegi kiire liigutuse laua peal oleva pliiatsite topsi poole ja üritas visata seda tema selja taha, Uthman proovis temast mööda visata, läskus nagu kükakile ja proovis mööda minna. 5.3 Kannatanu M.S. i ütluste kohaselt 08.05.2023 õhtuse loenduse ajal oli M. I. Uthman hästi ärritunud, vehkles kätega, kõrgendatud hääletooniga, päris ei karjunud, aga pigem hõikas inglise keeles ma teen seda, ma teen seda. Näitas tema suunas. Ukse peal ees oli A.H. , hoidis kinnipeetavat tagasi, et kinnipeetav uksest välja ei saaks. Kinnipeetav rahunemise märke ei näidanud. Laual oli tops, selle topsiga kinnipeetav viskas ukse poole. Põhjuseks, miks M. I. Uthman selliselt käitus, võis olla see, et lõuna paiku peale toidujagamist kinnipeetav tahtis kuuma vett, mille peale ütles kinnipeetavale et ei saa. Põhjuseks oli see, et kinnipeetav oli lukustatud kambris § 69 alusel. 09.05.2023 kella 11-12 vahel, kui läks sööklasse söögi järgi, oli kinnipeetav väljas ootamas. M. I. Uthman hoikas talle „I will kill you“ („ma tapan su“). Kannatanu sai aru, et öeldu oli suunatud talle, kedagi teist läheduses polnud. Sööklast tagasi tulles ütles M. I. Uthman lisaks veel „I will kill you when I can“ ehk „ma tapan ära kui ma saan“. Kannatanu sai ta aru, et kinnipeetav on valmis enda öeldut ka tegema, kuna kinnipeetav oli tapmisähvardust mitmel korral talle öelnud ja ka vahepeal eemal olles ja tagasi tulles ütles kinnipeetav sama ning lisaks oli eelmisel päeval ta hästi agressiivne. A.R. ütles talle kabinetti minnes, et M. I. Uthman oli kirjutanud, et teeb neile lõpu peale. Seda teksti lõplikult nägi siis, kui oli julgeolekuosakonnas ja andis omapoolseid ütlusi. Tunnistaja A.H. u ütlustega ja kannatanu M.S. i ütlustega on kooskõlas kannatanu A.R. i ütlused. Kannatanu ütluste kohaselt M.S. iga seoses ta mäletab konkreetselt ühte kinnipeetava M. I. Uthmani pöördumist, mis oli peale
2. mai intsidenti. 09.05 hommikul teavitas ta kinnipeetavat sellest, et talle paigaldatakse käerauad. Kinnipeetav kirjutas enda vastuväited paberil, inglise keeles. M. I. Uthman ähvardas, et A.R. ja M.S. vaadaku ette, et teeb lõpu peale, et tal on nüüd villand sellest, mis toimub. Pärast vastuväidete saamist kirjutasid käskkirja. Kannatanu teavitas ta ka M.S. it esitatud vastuväidetest. Seekord oli kinnipeetav konkreetne – teen lõpu peale. Kannatanu A.R. i ütluste kohaselt on kinnipeetav võimeline enda ähvardused täide viima. Detsembris oli M. I. Uthmanil konflikt kaaskinnipeetavaga. 5.4 M. I. Uthman kirjutas 09.05.2023.a inglise keeles omakäeliselt käsitsi kirjas vastuväited Tartu Vanglale tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kehtestamise kohta. Selles kirjutises on muuhulgas kirjas alljärgnev: 8 „If I see tis son abitch M.S. around me or A.R. I will finish them. I was held my self all tis time put not eney more I will stand up front of all of you racist mither fuckar“ („Kui ma seda persevesti M.S. it või A.R. i enda läheduses näen, teen neile otsa peale. Olen end kogu see aeg tagasi hoidnud, aga enam mitte. Ma seisan kõikidele teile rassistlikele persevestidele vastu“). Kohtul ei ole põhjendatud alust kahelda tunnistaja A.H. u ütluste ning kannatanute M.S. i ja A.R. i ütluste usaldusväärsuses. Nende ütlused on kooskõlas nii omavahel kui ka kinnipeetava M. I. Uthmani omakäelises 09.05.2023.a kirjutises kajastatust nähtuvaga. Need tõendid kogumis lükkavad ümber M. I. Uthmani enda süüd eitavad ütlused. Kõik öeldud ähvardused, samuti kirjalikult esitatud ähvardus on hinnatava tõsiselt võetavatena ning reaalsetena. 5.5 Kinnipeetav M. I. Uthman pani 09.05.2023.a vanglaametnike M.S. i ja A.R. i suhtes psüühilise vägivalla kasutamise toime vähemalt kaudse tahtlusega (

§ 16lg 4).

Kohus ei tuvastanud M. I. Uthmani käitumises õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ning tema poolt toimepandud teod tuleb kvalifitseerida

274 lg 2 p 3 järgi. 6. Karistus 6.1 Kohtu hinnangul on M. I. Uthmani süü kaaskinnipeetava L.R. i väärkohtlemisel suur. Toore füüsilise jõuga rünnak kaaskinnipeetava suhtes oli väga intensiivne. See nähtub selgelt vangla valvelkaamerate videosalvestistelt. Seejuures ei teinud L.R. enda kaitseks ühtegi lööki. L.R. il oli ohtralt vigastusi. Kohus karistab M. I. Uthmanit

§ 121

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest vangistusega üle keskmise määra, s.o 8 kuu vangistusega. 6.2

§ 274

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud kuritegude eest karistuse mõistmisel on süü suurusest lähtudes oluline täheldada, et M. I. Uthman ühegi vanglaametniku suhtes reaalset füüsilist vägivalda ei kasutanud, vaid piirdus sõnaliste ähvardustega, tehes neid 20.12.2022.a, 23.12.2022.a ja 09.05.2023.a enne kella 12 suuliselt öeldes ja 09.05.2023.a pärastlõunal ka kirjalikult avaldades. Sellest lähtudes pole tema süü nii suur võrreldes olukorraga, kui ta kasutanuks vanglaametnike suhtes ka reaalselt füüsilist vägivalda. Kuigi M. I. Uthman pani toime 4 kuritegu ja seda mitmete vanglaametnike suhtes, lähtudes eelkõige süü suurusest, sellest, et reaalselt füüsilist vägivalda süüdistatav ei kasutanud, peab kohus võimalikuks karistada M. I. Uthmanit vangistusega sanktsiooni keskmises määras - 3 aasta vangistusega. 6.3

§ 64

lg 1 alusel mõistab kohus liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 3 aastat vangistust. Kuriteod pani M. I. Uthman toime ajal, kui ta kandis kinnipeetavana Tartu Vanglas Harju Maakohtu 15.06.2021.a kohtuotsuse alusel 4-aastast vanglakaristust, karistuse kandmise algusega 17.07.2020.a. Kohtuotsuse kuulutamise aja seisuga, s.o 04.01.2024.a seisuga oli M. I. Uthmanil 15.06.2021.a kohtuotsuse alusel jäänud vanglakaristust kanda 6 kuud 12 päeva. 9

§ 65

lg 2 alusel suurendab kohus käesolevas asjas kuritegude kogumi eest liitkaristuseks mõistetud 3 aastast vangistust M. I. Uthmanile Harju Maakohtu 15.06.2021.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 6 kuu 12 päeva vangistuse võrra ja mõistab M. I. Uthmanile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 aastat 6 kuud 12 päeva vangistust, mille kandmise algust lugeda kohtuotsuse kuulutamisest - 04.01.2024.a. 6.4 Kohus jätab lisakaristusena väljasaatmise süüdistatava suhtes jätab kohaldamata, kuna reaalne vajadus selle järele puudub. APELLATSIOONID

1. Kaitsja palub tühistada Tartu Maakohtu otsus, mõista M. I. Uthman talle esitatud süüdistuses õigeks ja jätta menetluskulud riigi kanda. Kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ja oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust. 7.1 Maakohus ei ole arvestanud, et kannatanu L.R. iga seonduvas süüdistuses on tegemist niiöelda sõna-sõna vastu olukorraga, süüdistatava väited selle kohta, et kinnipidamiskoha pesuruumis ründas teda esimesena L.R. , ei ole millegagi ümber lükatud. Asjaolu, et pesuruumi ees olevas koridoris teised seal jalutanud kinnipeetavad väidetava kannatanupoolse ründe ajal midagi ei märganud, ei lükka ümber süüdistatava väiteid, et ta kartis kannatanu rünnet, arvas, et tema pesukausis võib olla terariist ja arvatava ohu tõttu lõi kannatanut, edasi ka sektsiooni koridoris valvekaamerte all kuni vanglatöötajate sekkumiseni. Maakohus ei ole andnud hinnagut tunnistaja M.K. i ütlustele, milliste kohaselt tema kohalejõudmisel kinnipeetav L.R. nagu valitses ja kontrollis olukorda, hoides M. I. Uthmanit kaelapiirkonnast kinni. 7.2 Süüdistatava väitel alandasid Tartu Vangla ametnikud teda järjepidevalt, nimetades teda halvustavalt neegriks ja kasutades jõudu, mis ei olnud 20.12.2022 hommikuse loenduse läbiviiseks vajalik. Ka ei ähvardanud ta G.K. it 23.12.2022 temale kehavigastuste tekitamisega. 7.3 Süüdistatav ei eita M.S. i ja A.R. i ähvardamist 09.05.2023, sealhulgas kirjalikult, kuid on selgitanud, et tegi seda meeltesegaduses, kuna oli ligi kuus kuud olnud paigutatud üksikkambrisse – kartserisse, millest tulenevalt enam aru oma tegudest adekvaatselt ei saanud. 7.4 Kohtueelses ja kohtumenetluses ei ole teostatud kohtupsühhiaatriaekspertiisi hindamaks, kas süüdistatav oli nende tegude toimepanemise ajal süüvõimeline, kas ta oli võimeline sellel ajal aru saama oma tegude keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima seoses raske psüühikahäirega. Seega jäi kriminaalasjas üles kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdivuses, mis vastavlt KrMS § 7 lg 3 sätetele tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Seda kahtlust ei ole maakohus kohtuotsuses kummutanud ja on sellega rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust.
2. M. I. Uthman palub maakohtu otsuse tühistada ja saata ta

§ 54lg 1 alusel riigist välja.

Ringkonnakohtu istung 10

1. Kohtuistungil jäi kaitsja apellatsiooni juurde taotledes M. I. Uthmani õigeksmõistmist. M. I. Uthman loobus taotlusest saata ta riigist välja. Selle loobumise võttis ringkonnakohus vastu ning süüdistatava väljasaatmise küsimust enam ei aruta. Prokurör vaidles vastu kaitsja apellatsiooni seisukohtadele, pidades maakohtu otsust seaduslikuks ja põhjendatuks, menetlusnorme asja menetlemisel ja kohtuotsuse tegemisel rikutud ei ole. M. I. Uthman oma kohtukõnes leidis, et maakohtu otsus on vale ning ta pole milleski süüdi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Tartu Maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei ole. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga ning tehtud järeldustega. Kaitsja apellatsioonis esitatu ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale M. I. Uthmani süüküsimuses. Tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 jätab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaolud kordamata ja vastab apellatsioonis tõstatatud põhiküsimustele.
3. Süüdistus

§ 121lg 1 järgi, kannatanu L.R.

. 11.1 M. I. Uthmanit süüdistati lühidalt selles, et ta 14.12.2022 kella 15.20 paiku Tartu Vangla pesuruumis ründas kaaskinnipeetavat L.R. ki. Süüdistatav lõi kannatanut korduvalt käega näkku ja kehasse, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi. Vägivallatsemine kannatanu kallal kandus pesuruumist edasi olmeruumi koridori ning lõppes vanglatöötajate sekkumisel. 11.2 Maakohus uuris kogutud tõendeid – kannatanu L.R. i ütlusi, süüdistatava M. I. Uthmani kohtueelses menetluses antud ütlusi (süüdistatav keeldus kohtus ütlusi andmast), Tartu Vangla valvekaamerate videosalvestisi, mida on vaadeldud 25.01.2023 vaatlusprotokollis, tunnistajate vanglaametnike M.A. i ja M.K. i ütlusi, vanglameediku, tunnistaja L.R. ütlusi, L.R. i suhtes 14.12.2022 tehtud tervisekontrolli andmeid ja fotosid ning jõudis järeldusele, et M. I. Uthmani süüdistus on leidnud tõendamist. 11.3 Apellatsioonis leiab kaitsja, et kohus ei ole arvestanud sellega, et tegu on nn sõna-sõna vastu olukorraga. Nimelt, M. I. Uthmani sõnul ründas teda hoopis kannatanu ning M. I. Uthman vaid kaitses end. M. I. Uthmani see väide pole ühegi tõendiga kummutatud. Peale selle ei ole kohus arvestanud tunnistaja G.K. i ütlusi selle kohta, et tema kohalejõudmisel kinnipeetav L.R. valitses olukorda, hoides M. I. Uthmani kaelapiirkonnast kinni. 11.4 Nagu eelnevast nähtub, soovitakse ringkonnakohtult tõendite ümberhindamist põhjusel, et maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõigust, ehk siis eksinud tõendite hindamisel. Nimetatud käebeväide ei ole kohtukolleegiumi hinnangul õige. Maakohtule pole vähematki põhjust ette heita tõendite ebaõiget hindamist. Asjaolu, et kaebaja ei ole kohtuga nõus, ei tähenda seda, et maakohus on tõendeid valesti hinnanud. Kohtukolleegium uuris kõiki kogutud tõendeid ning nõustub maakohtu järeldustega M. I. Uthmani süüs täiel määral. 11.5 Maakohus analüüsis nii süüdistatava kui ka kannatanu ütluseid ning leidis, et süüdistatava ütluste usaldusväärsuses on põhjust kahelda. Kohtu vastavad seisukohad on nõustumisväärsed. Ka kohtukolleegium vaatas vangla valvekaamerate videosalvestisi ning on maakohtuga sama meelt selles, et salvestistelt nähtuv on kooskõlas L.R. i ütlustega. Valvekaamerate videosalvestistelt nähtuvat siinkohal kohtukolleegium välja ei too, sest maakohus on seda lausa minutilise-sekundilise täpsusega pikalt kajastanud (kohtuotsuse lk 26-31). 11 11.6 Kohtukolleegiumi jaoks ei ole salvestistelt nähtuva pinnalt vähimatki usutavust M. I. Uthmani väitel selles, et L.R. läks pesuruumi teda tapma, mistõttu oli ta sunnitud end füüsiliselt kaitsma. Maakohus osutas asjakohaselt, et puuduvad tõendid selle kohta, et L.R. teadis pesuruumi minnes M. I. Uthmani viibimisest seal. Samuti ei ole ühtegi tõendit kinnitamaks M. I. Uthmani väidet, et L.R. ründas teda pesuruumis. Mingit pesuruumile ebatüüpilist, füüsilisele konfliktile viitavat heli ei ole tuvastatud. Pesuruumi suunas hakkasid kõrval olmeruumis viibijad tähelepanu pöörama alles siis, kui M. I. Uthman ja L.R. olid rüseledes liikunud pesuruumist välja koridori, kus M. I. Uthman rusikatega peksis L.R. ki kehasse ja pähe. Salvestistelt nähtuvalt ei kasutanud L.R. vägivalda M. I. Uthmani suhtes, püüdes vaid M. I. Uthmani haardest vabaneda või siis hoides M. I. Uthmanit jalgadest kinni, vältimaks viimase poolt ka jalgadega löömist. Kuna L.R. i tegelikust käitumisest ei ole võimalik järeldada soovi tappa M. I. Uthman, samuti ei ole ühtegi tapmiseks sobivat vahendit leitud, ei ole M. I. Uthmani väide L.R. i soovist teda tappa ühegi tõendiga toetust leidnud ning jäänud seega paljasõnaliseks. 11.7 Vanglaametniku M.K. i ütlused M. I. Uthmani versioonile samuti tuge ei anna. Vanemvalvur M.K. oli see, kes reageeris valvur M.A. i väljakutsele ning kes lahutas M. I. Uthmani ja L.R. i. Kaitsja toob tunnistaja ütlustest välja selle, et tema arvates L.R. nagu valitses olukorda ning leiab, et kohus oleks pidanud sellele oma hinnangu andma. Ringkonnakohus omakorda märgib, et ka kaitsja ise pole andnud tunnistaja eeltoodud mõtteavaldusele mingit hinnangut. Kas ja kuidas mõjutab asjaolu, et rünnatav L.R. suutis lõpuks M. I. Uthmani ründe kontrolli alla saada, M. I. Uthmani süüdistust L.R. i kehaliseks väärkohtlemises, kaebusest otsesõnu ei selgu. Ringkonnakohtu hinnangul suutis L.R. M. I. Uthmani kinnihoidmisega vähendada-piirata viimase löökide hulka ja intensiivsust, kuniks nad juba vanglaametnike poolt teineteisest lahutati. 11.8 M. I. Uthmani sõnul ei ole õige uskuda L.R. i ütlusi, sest ta on tapja. Ringkonnakohus märgib, et süüdistatava ja kannatanu ütluste usaldusväärsust ei mõjuta see, millise kuriteo eest nad kannavad karistust, olgu selleks siis tapmine või vägistamine. Menetluslikku tähtsust omab hoopiski see, kas isiku ütlused on vastuolus või kooskõlas teiste tõenditega või siis tema enda ütlustega, või esinevad muud asjaolud, mis mõjutavad isikulise tõendiallika usaldusväärsust. Kõiki vastavaid asjaolusid peab kohus tõendi usaldusväärsuse tuvastamisel analüüsima. Selliselt menetlusõigust järgides ongi antud asjas toiminud maakohus. 11.9 Eeltoodut kokku võttes ning toetades maakohtu tõenditele tuginevaid seisukohti, on maakohus õigesti M. I. Uthmani süüditunnistanud L.R. i kehalises väärkohtlemises

§ 121lg 1 järgi.

Mõistetud karistus – 8 kuud vangistust, vastab toimepandud teole ja süüdistatava isikule. Kuna apellatsioonis karistuse osas kaebeargumente pole esitatud, siis pole põhjust sellel pikemalt peatuda. Kannatanu L.R. i tsiviilhagi varalise ja mittevaralise kahju nõudes on õigesti lahendatud, selles osas vastuväiteid esitatud ei ole, mistõttu seegi küsimust pikemat käistlemist ei leia. 12. Süüdistus

274 lg 2 p 3 järgi, kannatanud E.V. , G.K. , A.M. i. 12.1 M. I. Uthmanit süüdistatakse kokkuvõtvalt selles, et ta 20.12.2022 hommikul kella 8 paiku ähvardas kambris nr 2018 ametiülessandeid täitvaid vanemvalvureid E.V. d ja G.K. it 12 ning praktikanti A.M. it tapmisega. Ka 23.12.2022 hommikul kella 8 paiku samas kohas ähvardas ta vanemvalvurit G.K. it tapmisega. 12.2 Maakohus uuris kogutud tõendeid – kannatanute ütlusi, samuti süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütlusi ning tunnistaja E.S. ütlusi. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga tõenditele antud hinnangutes. Ehk siis maakohus hindas põhjendatult usaldusväärsemateks vanglatöötajatest kannatanute ütlused, millega on kooskõlas ka tunnistaja E.S. ütlused. Õigesti on tuvastamist leidnud see, et lukustatud kambris viibiv M. I. Uthman 20.12.2022 ja 23.12.2022 hommikul ei allunud vanglaametnike seaduslikule korraldusele panna käed kambriluugile ja lasta kätele paigutada selja taha käerauad. M. I. Uthmani väite selle kohta, et korralduse täitmisest keeldumise põhjuseks oli varasemast luumurrust põhjustatud haige käsi, hindas maakohus ebausaldusväärseks. Samal seisukohal on ka ringkonnakohus. Kuigi M. I. Uthman on viidanud haigele käele ka apellatsioonikohtus peetud kõnes, ei ole see ühegi objektiivse tõendiga kinnitust leidnud. Nimelt puudub vastav arstitõend, mis välistaks M. I. Uthmanile käeraudade paigutamise selja taha. Seega ei oma mingit tähtsust see, kas isiku käel on või ei ole mingid visuaalselt nähtavad kahjustused vms. Kui arst pole tuvastanud M. I. Uthmanil meditsiinilisi takistusi kätele käeraudade paigutamiseks selja taha, siis on M. I. Uthman alusetult keeldunud allumast vanglatöötajate seaduslikule korraldusele. Nagu asjast nähtub, vastava tõendi puudumisest olid teadlikud ka vanglatöötajad-kannatanud. 12.3 Kuna M. I. Uthman ei allunud vanglaametnike seaduslikule korraldusele, sisenesid kolm tööülesandeid täitvat vanglatöötajat - kannatanud E.V. , G.K. ja A.M. i kaitsekilbi varjus kambrisse. M. I. Uthman vehkis kätega ja sõimas. Käeraudade paigutamise ajal nimetas valvureid rassistideks ja korduvalt ähvardas nad tappa. Ähvardus oli suunatud kannatanute hinnangul selgelt kõigile kolmele. Seejuures oli M. I. Uthman ärritunud, vihane. 23.12.2022 hommikul ähvardas ta tapmisega G.K. it. 12.4 Kuigi M. I. Uthmani sõnul pole ta mingeid tapmisähvardusi öelnud, süüdistades hoopis vanglatöötajaid tema kallal vägivallatsemises, ei ole need väited tõendatud. Asjaolu, et M. I. Uthman on saanud mõningaid tervisekahjustusi allumatusele järgnenud käeraudade paigutamise käigus (ringkonnakohtu istungil esitatud väljavõte haigusloost, nt haigusjuht 20.12.2022), ei anna alust järeldada, et vanglatöötajad valetavad, ning hoopis nemad sõimasidpeksid intensiivselt M. I. Uthmanit tema nahavärvi ja päritolu tõttu. Arvestades seda, et kehtivat korda tahtlikult eirav käitumine vanglas (seaduslikele korraldustele mitteallumine, sõimamine, ähvardamine, karjumine, toidu ja väljaheite loopimine jms) on ilmestatud M. I. Uthmanit läbivalt, samuti arvestades M. I. Uthmani käitumist süüdistuses etteheidetud tapmisähvarduste ajal (vihane, agressiivne), pole kahtlust selles, et M. I. Uthmani tapmisähvardused olid reaalsed. 12.5 Maakohus on õigesti sedastanud, et M. I. Uthmani käitumises õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu on ta põhjendatult süüditunnistatud kannatanute E.V. , G.K. i ja A.M. i tapmisega ähvardamises. 13. Süüdistus

274 lg 2 p 3 järgi, kannatanud M.S. , A.R. . 13.1 M. I. Uthmanit süüdistatakse lühidalt selles, et 09.05.2023 ähvardas M. I. Uthman jalutusaedikus ametiülessandeid täitvat vanemvalvurit M.S. it korduvalt tapmisega, ning sama 13 päeva pärastlõunal, esitades kirjalikud vastuväited täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kohta, ähvardas M.S. it ja inspektor-kontaktisikut A.R. i tapmisega. 13.2 Maakohus uuris vastavaid tõendeid - kannatanute M.S. i, A.R. i ütlusi, tunnistaja A.H. u ütlusi, M. I. Uthmani kohtueelses menetluses antud ütlusi, samuti M. I. Uthmani inglise keeles käsitsi kirjutatud vastuväiteid täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kohta ning sedastas, et M. I. Uthmani ütlused on teravas vastuolus teiste uuritud tõenditega. Ringkonnakohus uuris samuti kogutud tõendid ning nõustub maakohtu järelduste ning hinnangutega täiel määral. Siinkohal puudub vajadus täiendavalt välja tuua eelnimetatud tõendite sisu, sest maakohus neid põhjalikult oma otsuses avanud. Maakohtu põhjendustele M. I. Uthmani süüküsimuses samuti midagi täiendavalt lisada ei ole. 13.3 Apellatsioonis märgitakse, et M. I. Uthman ei eita M.S. i ja A.R. i ähvardamist, sealhulgas kirjalikult, kuid ta tegi seda meeltesegaduses, mis oli põhjustatud pikaaegsest lukukambris viibimisest. M. I. Uthmanile ei ole teostatud kohtupsühhiaatriaekspertiisi hindamaks tema süüvõimet. Kriminaalasjas on seega jäänud kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdivuses, mis tuleks tõlgendada KrMS § 7 lg 3 alusel tema kasuks. 13.4 Tõendeid uurides ei jäänud ringkonnakohtule mingeid kahtlusi selles, et M. I. Uthman on nendeski kahes tapmisähvarduse süüdistuses olnud täiel määral adekvaatne, st andis endale aru, mida ütleb-kirjutab. Mingeid viiteid võimalikule psüühikahäirele M. I. Uthmani tegevuses ei ole võimalik täheldada. Tegu on M. I. Uthmanile omase tavapärase käitumisega, mille eesmärgiks on survestada vanglatöötajaid käituma temale meelepärasel viisil, esitades vanglakorda eiravaid nõudmisi, nõudes erikohtlemist. Kui aga soovitud tulemus jääb saavutamata, muutub M. I. Uthmani käitumine agressiivseks ning ähvardab vanglatöötajaid tappa. Kohtupsühhiaariaekspertiisi määramiseks põhjendatud kahtlusi M. I. Uthmani süüdivuses mentlejatel ei tekkinud, selliseid kahtlusi ei tekkinud ka ringkonnakohtul asja kohtuistungil läbi vaadates, mistõttu pole alust ka KrMS § 7 lg 3 kohaldamiseks. 14. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu otsuse muutmata ning kaitsja apellatsiooni rahuldamata. 15. Vandeadvokaat Rein Napa esitas 4. veebruaril 2024 taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Ta kulutas maakohtu otsuse põhjendustega tutvumisele ja apellatsiooni koostamisele 240 minutit, mille eest soovib ta tasu 351 eurot ja 36 senti (sh käibemaks 63 eurot ja 36 senti). Kohtukolleegium leiab, et kaitsja apellatsiooni esitamiseks tehtud toimingud on vajalikud M. I. Uthmani kaitsmiseks, ning ajakulu põhjendatud. Samuti taotleb kaitsja tasu kohtuistungil osalemise eest tasu vastavalt istungiajale. Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 1 lg 4 järgi lähtutakse tasu arvestamisel kohtuistungil osalemise eest kohtuistungi protokollis esitatud või muudest asjassepuutuvatest andmetest. Kohtuistung kestis 10.30-12.42. Järelikult on põhjendatud kaitsjatasu summas 193 eurot ja 25 senti (sh käibemaks 34 eurot ja 85 senti). Kuna apellatsioon jääb rahuldamata, tuleb kaitsjatasu 544 eurot ja 61 senti (sh käibemaks 98 eurot ja 21 senti) M. I. Uthmanilt KrMS § 185 lg 2 alusel välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 14 15