Obsah (4)

§ 3141§ 455§ 173§ 164

2-24-53 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 05.04.2024. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-53 Tsiviilasi A. P. hagi W. S.

§ 3141

lg 2 alusel luges kohus kohtukutse kostjale kättetoimetatuks saatmisest kolme tööpäeva möödumisel.

1. 02.04.
2. a toimus asja arutamiseks kohtuistung. Kostja istungile ei ilmunud. Kostja ei olnud eelnevalt ka teavitanud kohut kohtusse mitteilmumise mõjuvast põhjusest. Istungil osales hageja A. P. . Hageja jäi hagiavalduses esitatud nõude juurde ja taotles asja lahendamist sisuliselt ilma kostja osavõtuta. KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus leiab, et hagi aluseks olevad asjaolud on otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 414 lg 1 alusel on võimalik asi lahendada sisuliselt ilma kostja osavõtuta. Kohus leiab, et hagi abielu lahutamise nõudes on põhjendatud ja võimalik rahuldada. Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 67 lg-le 1 võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 3 näeb ette, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Kohus tegi rahvastikuregistri andmete alusel kindlaks, et poolte abielu sõlmiti Tartu Linnavalitsuses 22.11.2023. a. Poolte esitatust nähtuvalt on kostja xxxxxxxxxxxxxxxxxx kodanik ja tema elukoht on seal. Pooled ei ole kunagi koos elanud ja pärast abielu sõlmimist Eestis läks kostja tagasi xxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kostja pidi Eestisse tagasi tulema, et siin hagejaga kooselu alustada, aga ei teinud seda. Hageja ei pea ilma kooseluta abielu võimalikuks ja soovib lahutust. Kostja ei ole esitanud abielu lahutamise nõudele vastuväiteid ja avaldas kirjalikus vastuses hagile, et soovib samuti lahutust. Kostja teatel on ta segaduses oma seksuaalsest sättumusest ja ei tea, kuna ja kas ta üldse Eestisse tulla saab. Kohus leiab, et esitatud asjaolude alusel saab lugeda, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Arvestades asjaolusid, puudub kohtu hinnangul vajadus võtta tarvitusele abinõusid poolte lepitamiseks. 2 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et abielu lahutamise eeldused on täidetud. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu.

§ 455

lg 2 alusel saadab kohus kohtuotsuse jõustumisel selle ärakirja poolte perekonnaseisukannetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale. Menetluskulude jaotus 7.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 164

lg 1 näeb ette, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Antud juhul lahendas kohus abielu lahutamise hagi, seega

§ 164lg 1 alusel tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Teadaolevaks menetluskuluks on hagilt tasutud riigilõiv summas 100 eurot, mis jääb hageja kanda ja seda ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 3