Obsah (11)

§ 477§ 466§ 173§ 172§ 138§ 174§ 175§ 177§ 190§ 179§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Reena Nieländer Konsultant Kairi Lints Määruse tegemise aeg ja koht 30.04.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-13456 Tsiviilasi X avaldus täitemenetluse lõpe

) § 475 lg 1 p 153 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 lg 1 kohaselt on nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise avalduse lahendamine hagita asi.

§ 477

lg 1 alusel hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 477

lg 7 kohaselt kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. 10.

§ 477

lg 2 alusel kohus vaatab asja läbi kirjalikus menetluses, kohtuistungit pidamata. Avaldaja seisukoht on kohtule teada kirjalikust avaldusest. Enda suuliselt ärakuulamist keegi taotlenud ei ole. Kohus sissenõudja ärakuulamist vajalikuks ei pea, sest nõude aegumisele õigusliku hinnangu andmiseks saab kohus asjaolusid tuvastada ja kontrollida hageja esitatud avalduse, sissenõudja seisukoha ja kohtule kättesaadavate täitemenetlusregistri andmete alusel. 11. Kohus, tutvunud esitatud avalduse ning selle lisadega ja täitemenetlusregistrist täitetoimiku andmete väljatrükiga, leiab, et avaldaja X avaldus tuleb rahuldada. 12. Vaidlusaluses täiteasjas nr xxx on täitemenetluse registrist nähtuvalt täitedokumendiks Pärnu Maakohtu 12.06.2012 kohtumäärus tsiviilasjas nr xxx. Kohtulahend on tehtud 12.06.2012 ning kuulub viivitamata täitmisele. Kohtute infosüsteemi (KIS) kohaselt oli nõude aluseks sideteenusete lepingu ja järelmaksuga ostetud vara müügilepingu(

1. te)rikkumine. 13. Täitetoimik on avatud 11.07.2012. Avaldaja on seisukohal, et kuna nõude täitmiseks esitamisest on möödunud sätestatud tähtaeg ehk 10 aastat, on kohtuotsusest tuleneva nõude täitmine aegunud. 14. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 1 kuni 04.04.2011 kehtinud redaktsiooni kohaselt oli jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Alates 05.04.2011 kehtiva redaktsiooni kohaselt on TsÜS § 157 lõikes 1 sätestatud aegumistähtaeg 10 aastat. TsÜS § 157 lõikes 1 nimetatud nõude täitmise aegumistähtaeg algab TsÜS § 157 lg 2 järgi kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. 15. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) kuni 20.03.2016 kehtinud redaktsiooni § 9 lg 4 kohaselt kohaldati TsÜS § 157 lõikes 1 aegumise kohta sätestatut ka enne 01.03.2011 tekkinud 3 aegumata nõuetele. Alates 21.03.2016 kehtiva redaktsiooni § 9 lg 4 kohaselt kohaldatakse TsÜS § 157 lg 1 aegumise kohta sätestatut ka enne 2011. aasta 5. aprilli tekkinud aegumata nõuetele. Riigikohus on VÕSRS § 9 lg 4 esimese ja teise lause koostoimes järeldanud, et enne 01.03.2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas 01.03.2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi (Riigikohtu 17.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-13, p 13 ja Riigikohtu 16. detsembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-13, p 22). 16. Täitedokumendist nr xxx tulenevad nõuded oleksid TsÜS § 157 lg 1 kuni 04.04.2011 kehtinud redaktsioonis sätestatud 30-aastast aegumistähtaega arvestades aegunud kõige varem 2032. aastal. Nõuded ei olnud seega 05.04.2011 aegunud. Kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-12-10092 tehti 12.06.2012. Täitedokumendist tulenevatele nõuetele hakkas alates 05.04.2011 kulgema kehtiva TsÜS § 157 lg 1 kohane 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, st nõuded said kõige varem aeguda alates 12.06.2022. 17. Jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab TsÜS § 159 lg 1 järgi uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega. Asja materjalidest nähtub, et täitedokument esitati kohtutäiturile esimest korda täitmiseks 09.07.2012. Täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkes ja algas uuesti seega 09.07.2012. Seega on ka täitedokumendist tulenevate nõuete osas esimest korda täitmiseks esitamisest möödunud enam kui 10 aastat, mistõttu ka see ei välista nõude aegumist. 18. TMS § 2231 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud TsÜS §-s 157 sätestatud tähtaeg. Avaldaja taotleb lõpetada nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetlus täiteasjas nr xxx. Kohtutäituri 12.12.2023 esitatud vastusest nähtuvalt algatati täitemenetlus täiteasjas nr xxx sissenõudja Aktiva Finance Group OÜ 09.07.2012 avalduse ja Pärnu Maakohtu 12.06.2012 määruse nr xxx alusel. 19. Käesolevas asjas on täitedokumendiks Pärnu Maakohtu 12.06.2012 kohtumäärus tsiviilasjas nr xxx, mis kuulus viivitamata täitmisele. Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtub, et nimetatud määrus on välja antud 12.06.2012, millest hakkas kulgema ka täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg. 20. Alates 05.04.2011 kehtiva TsÜS § 157 lg 1 redaktsiooni järgi on täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat. TsÜS § 157 lg-s 1 nimetatud nõude täitmise aegumistähtaeg algab TsÜS § 157 lg 2 järgi kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. TsÜS § 159 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Sissenõudja esitas täitedokumendi esimest korda täitmiseks 09.07.2012. Seega algas täitedokumendist tuleneva nõude aegumise uuesti 09.07.2012 ning nõude täitmise aegumistähtaeg oli 09.07.2022. 21. Puudutatud isiku (sissenõudja) hinnangul on esineb täitetoimikus TsÜS-st tulenevaid aegumist peatavaid asjaolusid. Võlgnik on viibinud alates 08.12.2011 kuni käesoleva hetkeni vangistuses. Puudutatud isiku seisukohast tuleks siinkohal analoogia korras rakendada aegumise peatumist KarS § 82 lg 4 ja 5 alusel, kus täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks. Eeltoodu tõttu nõude täitmise aegumine peatus alates 25.06.2012, s.o täitmisele andmisest, kuna sellel hetkel avaldaja juba viibis kinnipidamisasutuses, kuni käesoleva ajani. 22. Kohtutäitur toetab oma 12.12.2023 vastuses sissenõudja seisukohta, mille kohaselt esinevad alused analoogia korras KarS § 82 lg 4 ja 5 kohaldamiseks, kuivõrd vanglas viibimise ajal 4 puudus võlgnikul võimalus nõudeid täita ning TsÜS § 157 eesmärgiks ei saa olla kinnipidamisasutuses viibivate inimeste kohustustest vabastamine. 23. Kohus selgitab, et viidatud sätet kohaldatakse üksnes rahalise või varalise karistuse suhtes kriminaalasjadest tulenevate nõuete puhul. KIS-ist nähtuvalt on oli kohtumääruse nõude aluseks sideteenusete lepingu ja järelmaksuga ostetud vara müügilepingu(
2. te)rikkumine Tsiviilasjadest tulenevate nõuete puhul rakendatakse TsÜS sätteid ja põhimõtteid. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik KarS § 82 lg 4 ja 5 sätteid käesolevas asjas kohaldada. 24. Riigikohus on tsiviilasja nr 2-21-10665 punktis 12.4 selgitanud, et TsÜS § 162 kohaselt peatub aegumine ajaks, mil kohustatud isikul on kokkuleppel õigustatud isikuga ajutiselt õigus keelduda kohustuse täitmisest, eelkõige, kui talle on antud täitmiseks täiendav tähtaeg. Seega, nt täitemenetluses maksegraafikus kokkuleppimise korral tuleb selle kehtivuse ajal täitemenetlus kas peatada või võimaldada muul viisil maksegraafiku täitmist (nt vabastada arestitud pangakonto aresti alt vms), hoidudes sel ajal ka muudest täitetoimingutest. TsÜS § 168 lg 1 järgi aega, mille kestel aegumine oli peatunud, ei arvestata aegumistähtaja hulka. 25. Sissenõudja ega kohtutäitur ei ole kohtule esitanud muid aegumise peatumisega seotuid andmeid. 26. Seega leiab kohus, et täitedokumendist tuleneva nõude täitmine on aegunud alates 09.07.2022. Täitedokumendist tulenevate nõuete sissenõudmiseks läbiviidav täitemenetlus täiteasjas nr xxx tuleb TMS § 2231 lg 1 alusel täitedokumendist tulenevate nõuete täitmise osas lõpetada. 27. TMS § 48 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine. Kohus toimetab määruse

§ 466lg 1 järgi kätte avaldajale ja sissenõudjale.

Avaldajal tuleb määrus ise edastada kohtutäiturile. 28. Avalduse rahuldamine ei vabasta võlgnikku TMS § 2231 lg 6 järgi täitekulude kandmisest. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 29.

§ 173

lg 1 alusel kohus määrab menetlust lõpetavas kohtulahendis kindlaks ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Hagita menetluses kannab menetluskulud

§ 172lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse.

Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. 30. Täitedokumendist tulenevate nõuete täitmise aegumise tuvastamine ja sellest tulenevalt täitedokumendist tulenevate nõuete osas täitemenetluse lõpetamine on avaldaja huvides. Avaldaja vabaneb seeläbi täitemenetlusega kaasnevatest piirangutest. Lahend tehti seega avaldaja huvides. Kohus jätab menetluskulud TMS § 172 lg 1 alusel seega avaldaja kanda. 31.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohus selgitab,

§ 174

lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. (vt ka Riigikohtu 15.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud 5 asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (vt Riigikohtu määrus 03.06.2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 14). 32. Puudutatud isik palub jätta menetluskulud avaldaja kanda ning määrata kindlaks menetluskulud avalduse osas seisukoha koostamise eest 1 tund hinnaga 169 eurot, ilma käibemaksuta. Lisaks palub ta välja mõista viivis alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 33.

§ 175

lg 1 esimeses lauses sätestatakse, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 34. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna

§ 175

lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab

§ 175

lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust.

§ 175

lg 1 järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. 35. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

§ 175lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Avaldaja esitas taotluse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu. Sissenõudja oli seisukohal, aegumistähtaeg on saabunud kuid esinevad aegumist peatavaid asjaolud. Tegemist ei olnud õiguslikult keerulise vaidlusega. Arvestades esitatud dokumentide mahtu, ei olnud vaidlus mahukas. Kohus leiab sellest tulenevalt, et sissenõudja esindajakulud on vajalikud ja põhjendatud 1 h ajakuluga tunnihinnaga 100 eurot/h (ilma käibemaksuta), s.o kokku summas 100 eurot (ilma käibemaksuta). 36. Kuna menetluskulud jäid avaldaja kanda, tuleb mõista avaldajalt sissenõudja kasuks välja menetluskulu 100 eurot käibemaksuta. Avaldaja peab seega maksma sissenõudjale menetluskulude katteks 100 eurot (käibemaks ei lisandu). 37. Sissenõudja on taotlenud

§ 177

lg 4 alusel kohustada avaldajat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab vastava taotluse. 38. Harju Maakohtu 17.11.2023 määrusega rahuldati avaldaja menetlusabi taotlus ning avaldaja vabastati riigilõivu 30 euro tasumisest. Avaldaja on esitanud seisukoha menetluskulude osas 26.04.2024, mille kohaselt on avaldaja jätkuvat maksejõuetu ning rahaliste vahendite ja sissetulekute puudumise tõttu võiks jätta avaldajalt menetluskulud välja mõistmata, kuna see piiraks ka ebamõistlikus ulatuses avaldaja resotsialiseerumise ja taasühiskonnastamise. 39.

§ 190

lg 4 sätestab, et kui hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.

§ 179

lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. 6 40. Kohus leiab, et menetlusabikulu 30 eurot tuleb avaldajalt riigituludesse välja mõista, kuivõrd kohus on avalduse rahuldanud, kuid asja menetlus on toimunud avaldaja huvides. Tuleb rõhutada, et avaldajal on olnud aastatepikkune võlgnevus, mille sundtäitmine ei ole õnnestunud. Seega ei ole õiglane olukord, kus nõude täitmisest aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamine viiakse läbi riigi kulul. 41.

§ 179

lg 5 järgi kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus hoiatab avaldajat, et käesolev lahend võidakse tulenevalt

§ 179

lg-st 6 sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul. 42.

§ 179

lg 9 sätestab, et nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. Seega märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et 15 päeva möödumisel määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni tuleb avaldajal tasuda riigile hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (30 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 43.

§ 179

lg 4 sätestab, et riigi kasuks menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, väljamõistmise lahendi ärakirja saadab kohus pärast lahendi jõustumist viivitamata valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutusele. 44.

§ 179

lg 3 sätestab, et

§ 179

lõigetes 1 ja 2 nimetatud maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib menetluskulusid maksma kohustatud isik või Eesti Vabariik valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu esitada määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 100 eurot. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. Eeltoodust tulenevalt ei ole avaldajal võimalik menetluskulude riigituludesse väljamõistmist vaidlustada. 45.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. 46.

§ 178

lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 47. TMS § 2231 lg 4 sätestab, et määruse peale, millega kohus lahendab avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, võivad määruskaebuse esitada avaldaja ja sissenõudja. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik 7