Obsah (8)

§ 174§ 138§ 144§ 175§ 477§ 176§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kohtujurist Mai Grauberg Koidu Mölderson Määruse tegemise aeg ja koht 3. aprill 2024.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-16608 Tsiviilasi M

) § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

§ 174

lg 8 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. 5.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 6. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). 7.

§ 174

lg 2 alusel maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. 8. Hageja leiab oma 05.02.24.a seisukohas, et kostja esitas menetluskulude nimekirja hilinenult, sest kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud

§ 176lg 2 mõttes enne kohtuotsuse või asja lõpetava määruse tegemist.

Kohus hageja käsitlusega ei nõustu. Kohtul on

§ 174

lg 2 kohaselt valikuõigus, kas määrata menetluskulude suurus kindlaks asja lõpplahendis või hiljem eraldi määrusega. Käesolevas asjas ei andnud kohus menetlusosalistele

§ 176

lg 2 kohaselt lõplikku tähtaega menetluskulude nimekirja esitamiseks, sest otsustas kooskõlas

§ 174

lg-s 2 kohtule antud valikuõigusega määrata menetluskulud kindlaks eraldi määrusega pärast asja sisulist lahendamist

§ 177lg 1 p 2 ja lg 2 kohaselt.

Kohus 07.09.23 kohtumäärusega (hagi läbivaatamata jätmine) menetluskulude suurust kindlaks ei määranud, seega määrab kohus

§ 174

lg 4 tulenevalt menetluskulud kindlaks pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist (vastavalt 2 selgitatud ka määruse resolutsiooni p 2). Kohus kohustas 23.01.24 kohtukirjaga esitama kostjal menetluskulude nimekiri hiljemalt 29.01.24.a. Kostja esitas menetluskulude nimekirja 25.01.24, seega ei ole menetluskulude nimekiri esitatud hilinemisega/on esitatud tähtaegselt.

1. Kostja esitas 25.01.24 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt kostjat esindava vandeadvokaadi tunnihind on 180 eurot, millele lisandub käibemaks 22%. Kuivõrd kostjat esindanud vandeadvokaadil kulus tsiviilasja tehtud toiminguteks kokku 6 tundi ja 20 minutit, siis 180-eurose tunnihinna, mille lisandub käibemaks 22%, teeb see kokku 1361 eurot ja 52 senti (1116 + 245,52). Seega on kostja menetluskulud tsiviilasjas nr 2-22-16608 kokku 1361 eurot ja 52 senti. Kuna kostja saab menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, siis on hageja poolt tsiviilasjas nr 2-22-16608 kostjale hüvitatavateks menetluskuludeks 1116 eurot (1361,52 - 245,52). Ühtlasi palub kostja kohtul menetluskulude kindlaksmääramise lahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2. Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. Kohtu hinnangul käesolev tsiviilasi sisult ei olnud õiguslikult keerukas (õigusabilepingust tulenev võlavaidlus), ei toimunud sisulist vaidlust, hagi ei tuginenud suurele hulgale tõenditele ning tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja esitanud üksnes 10.03.23 seisukoha menetlusse võtmise osas, sh taotluse menetluskulude katteks tagatise nõudmiseks, 15.06.23 seisukoha määruskaebusele ning 25.01.24 menetluskulude nimekirja. Kohus, võttes arvesse tsiviilasja keerukust ja mahtu, leiab eeltoodu alusel, et põhjendatud ja vajalik ajakulu käesolevas asjas on kokku 4 tunni ulatuses (sh kohtumäärustega tutvumine) summas 720 eurot (4*180), mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. 11.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on kostja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (720 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 12.

§ 177

lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 3