) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt võivad poole menetluse lõpetada kompromissiga, mille kohus kinnitab määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 3 alusel ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommete või seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ja seda on võimalik täita ning see kuulub rahuldamisele
23.01.2024 allkirjastatud kompromiss kuulub kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetamisele. II
lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.
lg 12 kohaselt võib alaealise lapse elatisnõude rahuldamata jätmise korral menetluskulud jätta täielikult või osaliselt lapse nimel hagi esitanud seadusliku esindaja kanda, kui seaduslik esindaja ei kasutanud hagi esitamisel või menetlemisel oma menetlusõigusi heauskselt. Hageja on seisukohal, et antud juhul on põhjendatud kohaldada
lg 12, kuivõrd menetluses arutatakse R S elatise nõuet hageja vastu ning R S seaduslik esindaja K H on alustanud teadlikult hageja suhtes täitemenetlust pahauskselt. Hageja palub määrata kindlaks ja mõista kostja seaduslikult esindajalt hageja kasuks välja menetluskulud 5746.11 eurot (koos käibemaksuga), millest õigusabikulud moodustavad 5256.11 eurot ja riigilõiv 490.00 eurot. Kostja palub jätta menetluskulud poolte endi kanda. 2
lg 12 reguleerib menetluskulude jaotust olukorras, kus otsus tehakse ühe poole kahjuks, ei kuulu
Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-18-14611 08.04.2020 määruse p-des 16 ja 17 selgitanud, et kompromiss on pooltevahelise vaidluse lahendamine kokkuleppel vastastikuste järeleandmiste teel õigusrahu saavutamisel eesmärgil (vt võlaõigusseaduse § 578 lg 1). Kompromissi kinnitamisel ei tuvasta kohus, kas või millises ulatuses oleks hagejate nõue olnud tõendatud ja kuulunud rahuldamisele. Kohus kontrollib vaid seda, et kompromiss ei oleks vastuolus heade kommete või seadusega, ei rikuks olulist avalikku huvi ja oleks täidetav (
Lisaks on menetluskulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise näol tegemist kahju hüvitamise erikorraga (Riigikohtu määrus nr 3-2-1-107-13 p 15) ja selle eesmärgiks ei saa olla väidetavalt pahatahtlike hagejate või nende seadusliku esindaja karistamine. Seega ei ole kohtu hinnangul põhjendatud jätta hageja menetluskulud kostja seadusliku esindaja kanda. Samuti ei ole põhjendatud menetluskulude kostja kanda jätmine, arvestades, et kostja on alaealine, kellel puudub sissetulek, mille arvelt menetluskulusid kanda, mistõttu oleks põhjendamatu ja ebaõiglane jätta menetluskulud kostja kanda. Eelnenut eriti olukorras, kus pooled sõlmisid kompromissi. Eelnevast tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda vastavalt
III
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.