) § 263 lg 1 p 1, 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör Mariken Arro Süüdistatav I.N isikukood: XXX; elukoht: XXX; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodakondsus; haridus: kesk-eriharidus; emakeel: eesti keel; töökoht või õppeasutus: XXX kriminaalkorras varem karistamata; kohaldatud tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 16.12.
lg 1 p 1, 2 järgi ja mõista temale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka I.N-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg 15.-16.12.2015. a, s.o 2 (kaks) päeva ja mõista temale karistuseks mõista 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg-te 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui I.N ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
p 1 alusel hakata katseaja kulgu arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates.
lg 1 p 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga ning relvana kasutatava esemega. Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
lg 1 p-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest küsib prokurör kohtus I.N-ile karistuseks 6 kuud vangistust.
a, millal I.N oli kahtlustatavana kinnipeetud, ja lõplikus ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 5 kuud 28 päeva vangistust.
lg-te 1, 3 alusel tingimisi jätta karistuseks mõistetud vangistus kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui I.N ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluv vara: I.N-ile kuuluv raketipüstol seerianumbriga 37831, tühi signaalraketi kest ja signaalrakett kestaga tagastada kohtuotsuse jõustumisel süüdistatavale. Kokkuleppe kohaselt on KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitatavateks menetluskuludeks 765 eurot, s.o KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 120 eurot, millele lisandub kaitsjatasu kohtumenetluses orienteeruvalt 24-48 eurot, ning KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 645 eurot. I.N hetkel töö ei käi, kuna ta on haiguslehel. Süüdistatav on haiguslehel olnud alates detsembrist 2015. a. Süüdistatava igakuine sissetulek on hetkel 150 eurot kuus. Süüdistataval on kaks last, 5-aastane ja 7-aastane. Sisse on seatud suhtluskord ja lapsed elavad süüdistatava juures, kuid lasterahad laekuvad emale. Ema lastele toetust ei maksa. Süüdistatav elab korteris, mille eest üüri maksma ei pea. Korteri kommunaalkulud on igakuiselt 60-70 eurot. Süüdistatavat toetavad vajadusel tema vanemad. Kriminaalmenetluse kulude täiemahuline hüvitamine käib I.N-ile ilmselt üle jõu ja halvendab tema ja tema perekonna hakkamasaamist. Seetõttu leppisid pooled kokku, et KrMS § 180 lg 1 alusel mõistetakse I.N-ilt menetluskuluna välja 100 eurot sundraha ja 120 eurot kaitsjatasu, kokku 220 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jäetakse kriminaalmenetluse kulud summas 545 eurot ja kohtumenetluses lisanduv kaitsjatasu orienteeruvalt 24-48 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel tasub süüdistatav menetluskulud 220 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 3 Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kohtuistungil menetluspooled täiendasid kokkulepet , st sõlmisid uue kokkuleppe, lisades kuriteo kvalifikatsioonile ühe punkti , seega kuriteo kvalifikatsioon
1 p. 1,2. Muus osas jäi kokkulepe samaks. Prokurör põhjendas ka karistuse valikut ning jäi kokkuleppe juurde. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ning et ta jääb selle juurde. Kokkulepe vastab tema tahtele ning kokkuleppe võib otsusele aluseks võtta. Kaitsja Eve Laine nõustus kokkuleppes tehtava muudatusega, mis kanti protokolli, seega kuriteo kvalifikatsioonis
1 p. 1,2 järgi, samuti muu kokkuleppe osadega. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tegelikku tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Seega tuleb I.N süüdi tunnistada
Kohus nõustub karistuse liigi ja karistuse tingimisi kohaldamisega. Asitõendite suhtes tuleb kohaldada meetmeid, millised nähtuvad süüdistatava, tema kaitsja ning prokuröri vahelises kokkuleppes. Ka käesolevas kriminaalasjas tekkinud menetluskulude hüvitamine toimub vastavalt kokkuleppele. Kohtu seisukoht lähenemiskeelu kohaldamise osas Kannatanu M.A. on esitanud kohtule taotluse I.N-i suhtes kriminaalmenetlusliiku lähenemiskeelu kohaldamiseks KrMS § 3101 alusel (lk 36). Lähenemiskeelu seadmiseks on vajalik et isik ise kohtusse tuleks ning teda saaks küsitleda. M.A. aga kohtuistungile ei tulnud. Seega ei saanud kohtuistungil lähenemiskeelu seadmise menetlust läbi viia: küsitleda kannatanut, süüdistatavat, uurida ka teisi fakte mis kinnitavad vajadust lähenemiskeelu seadmiseks; samuti kuulata prokuröri ja kaitsja seisukohta lähenemiskeelu seadmiseks. Kohtuistungil prokurör ei tõstatanud lähenemiskeelu seadmise vajadust kannatanule, mistõttu kohus ka lähenemiskeelu osas käesoleva otsusega seisukohta võtta ei saa. Peet Teidearu Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.