Obsah (8)

§ 129§ 630§ 187§ 436§ 232§ 497§ 459§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise koht ja aeg Tsiviilasi (number ja avaldus) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 3. juuli 2024 nr 2-23-11266 A-R. R. hagi L.N. vastu Tartu Maakohtu 13. nov

§ 129lg 2) Kohtunik Kadi Karting (end Aavik) Hageja A-R.

R. (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxx xx-x, xxxxxxxx xxxx) Hageja seaduslik esindaja J.R. (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxx xx-x, xxxxxxxx xxxx, e-post: xxxxxxxxxxx@xxxxx.xxx) Hageja lepinguline esindaja jurist Ero Liivik info@erovik.

1. ee)Kostja L.N. (isikukood: xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxx-xxxx x-x, xxxxxxx xxxx, xxxxx-xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx, e-post: xxxxxxxx.xxxxxx@xxxxx.xxx) Kostja seaduslik esindaja Nastasja Babets (HUGO OÜ, e-post: nastasja@hugolegal.
2. ee)(Erovik Õigusbüroo OÜ, e-post: RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi osaliselt. 2. Suurendada Tartu Maakohtu 13.11.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-7574 L.N.lt AR. R. kasuks välja mõistetud elatist. 3. Mõista L.N.lt A-R. R. kasuks alates 04.07.2024 kuni A-R. R. täisealiseks saamiseni (xx.xx.xxxx) igakuine jooksev elatis 235 eurot ja perioodi 08.08.2023 kuni 03.07.2024 eest sissenõutavaks muutunud elatis kokku 2585 eurot. 4. Arvestada resolutsiooni p-s 3 nimetatud sissenõutavaks muutunud elatise summast maha hagejale käesoleva kohtumenetluse ajal juba tasutud elatis. 5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. 6. Toimetada kohtuotsus kätte hageja ja kostja lepingulistele esindajatele. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus kohtuotsusele edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (

§ 630, 632).

1 Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (

§ 187lg 6).

ASJAOLUD

1. Hageja on 08.08.2023 esitanud kohtusse hagiavalduse (dtl 2-11) ja selle täienduse 04.09.2023 (dtl 25-34) elatise suurendamiseks. Tartu Maakohtu 13.11.2018 määrusega nr 2-18-7574 on kostjalt kompromissina hageja kasuks välja mõistetud elatis 100 eurot kuus, alates lapse A.-R. R. sünniakti isakande tegemisest kuni lapse A.-R. R. täisealiseks saamiseni. Igakuine elatis ei või olla väiksem kui 20% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (dtl 17-19). Alates 01.01.2023 on kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 725 eurot, st kostja peaks maksma 145 eurot. Hagiavaldusest tuleneb, et kostja eelnimetatud kompromissi kokkulepet ei täida, ei tunne lapse vajaduste vastu huvi ega osuta hagejale ka vahetut ülalpidamist. Kostja tasub küll aeg-ajalt hagejale elatist, kuid seda mitte vastavalt kohtulikule kompromissile, vaid nendel aegadel, millal kostja ise otsustab. Kostja tasus elatist
2. aasta detsembris ning siis alles
3. aasta juunis. Hageja x on kaalunud kohtutäituri poole pöördumist, kuid ei ole seda veel otsustanud. Kõigi lapse kulude katmine on jäänud täielikult ema kohustuseks. Arvestades elukalliduse tõusu, samuti lapse vajadusi, kasvavad igal aastal ka hageja igakuised kulud. Kostja hageja x kirjadele ja ettepanekutele ei reageeri. Hageja seaduslik esindaja märgib, et lapse igakuised kulud ühes kuus on 550 eurot. Hageja seaduslik esindaja avaldab, et tema igakuisteks sissetulekuteks on 860 eurot (bruto) ning kahe lapse pealt saadav lastetoetus 160 eurot. Hageja palub muuta hageja kasuks väljamõistetud elatis alates hagi esitamisest kuni täisealiseks saamiseni lähtuvalt baassumma indekseerimisest ja brutopalga muutusest, s.o hagi esitamise seisuga 260,33 eurot. Hageja on 25.09.2023märkinud, et nõustub kompromissiga, kui kostja hakkab hagejale tasuma 200 eurot (dtl 72).
4. Kostja palub jätta hagi läbi vaatamata ning menetlus lõpetada (dtl 62-63). Kostja ei võta hagi õigeks ning märgib, et maksab hagejale elatist 116 eurot kuus, on nõus kompromissi korras maksma 150 eurot kuus. Avaldab, et tema töötasu on 960 eurot kuus ning tal on lisaks hagejale veel kaks alaealist last.
5. Kohus kohustas 25.04.2024 hageja vanemaid esitama mh kõikide pangakontode väljavõtted (dtl 8385). Hageja esindaja esitas selgituse sissetulekute kohta ja pangakonto väljavõtted (dtl 87-130). Kostja edastas samuti oma kontoväljavõtte (dtl 143-206). KOHTU PÕHJENDUSED
6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

5. Tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ning hinnanud

§ 232

lg 1 kohaselt esitatud olulisi tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada osaliselt, põhjendades seda alljärgnevalt.

1. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 esimese lause ja § 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt nt RKTKo nr 3-2-1-165-13, p 12; RKTKo nr 3-2-1-35-17, p 18). 2 Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt RKTKo nr 3-2-1-118-12, p 13; RKTKo nr 3-2-1-35-17, p 18). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt RKTKo nr 3-2-1-35-17, p 19). PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on hetkel 272,76 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
2. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
3. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.
4. On tuvastatav ja poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asja lahendamiseks oluliste asjaolude osas; - hageja elab x juures ja on x vahetul ülalpidamisel; - Tartu Maakohus kinnitas 13.11.2018 määrusega nr 2-18-7574 kompromissi (dtl 17-19), millega mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise 100 eurot kuus alates hageja sünniakti isakande tegemisest kuni hageja täisealiseks saamiseni; - hageja lapsetoetus 80 eurot laekub hageja x kontole; 8.

§ 497

järgi kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses.

§ 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi lg 2 järgi võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. 9.

§ 497

ja § 459 lg 1 alusel esitatava elatise muutmise hagi eeldustena saab nt pidada olukordi, kus võrreldes varasema kohtulahendi hetkega on oluliselt muutunud lapse vajadused või vanemate varaline seisund, vanema ülalpeetavate ring on laienenud või vähenenud (sündinud on uus laps, üks lastest saanud täiskasvanuks) vms. Üldjuhul peab kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (RKTKo nr 3-2-1-124-15, p 11).

1. Kohus leiab, et käesoleval juhul on nõude eeldused on täidetud. Kohtu hinnangul on üldteada, et võrreldes
2. aastaga on märgatavalt tõusnud elukallidus, mida kinnitavad ka avalikult kättesaadavad Statistikaameti andmed – nt ainuüksi toidukorviga seonduva tarbijaindeksi tõus on võrreldes eelmise aastaga 15,8%. Hageja kulude põhjendatuse hindamisel ei saa lähtuda 13.11.2018 kohtumääruses elatise väljamõistmisel esinenud asjaoludest, kuivõrd elatis on välja mõistetud kompromissi alusel. See tähendab, et asja sisulist menetlust ei ole toimunud ning kohtulahendist ei nähtu ka kaalutlusi, mis põhjustasid elatise kokkuleppe vanemate vahel just sellises suuruses. Kohus hindab elatise suurendamise nõuet seega käesoleva hetke majanduslikust olukorrast ja hageja vajadustest ning tema vanemate, sh kostja, võimalustest lähtuvalt. 3
3. Miinimummääras muutuva suurusega elatise väljamõistmine tagab alaealiste ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lastel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt RKTKo nr 3-2-1-174-16, p 13). Küll aga tuleb lapse vajadusi hinnata juhul, kui kohus soovib välja mõista miinimumelatisest väiksema elatise. Kostja on avaldanud, et kompromissina on ta nõus maksma 150 eurot kuus, mis on vähem kui seadusest tulenev miinimum.
4. Vanem vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (PKS § 102 lg 1). Kui vanem on nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (lg 2). Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral miinimumelatise ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus on rahvastikuregistri päringu alusel tuvastanud, et kostja ülalpidamisel on lisaks hagejale veel kaks alaealist last. Seadusest tulenevalt annab see asjaolu elatise vähendamiseks alla seaduse alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine miinimummääras tooks kaasa kostja kõigi laste ebavõrdse olukorra. Kostja ei ole oma avaldustes laste ebavõrdsele olukorrale tuginenud ega esitanud kohtule ka vastavaid tõendeid. Samas peab lisaks kostjale tema teisi lapsi üleval pidama ka laste x. Kuivõrd vastavaid andmeid ei ole kohtule esitatud, ei ole kohtul võimalik tuvastada, millised on kostja kohustused kahe teise lapse osas ning milline on nende laste x osa laste ülalpidamisel.
5. Lapsevanematel on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korra ka muu vara arvel (vt ka nt RKTKo nr 3-2-1-118-12, p 15; ja RKTKo nr 3-2-1-160-12, p 17). Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks. Vanemate varaline seisund tuleb tuvastada võimalikult täpselt (vt ka nt RKTKo nr 3-2-1-118-12, p 14; ja RKTKo nr 3-2-1-3517, p-d 21.3-21.4).
6. Lähtuvalt kõrgema kohtu varasematest selgitustest perekonnaasjas tõendite kogumise kohta (vt Tartu Ringkonnakohtu 22.02.2023 otsus nr 2-21-137993, p 9) tegi maakohus kostja kohta päringu Maksuja Tolliameti töötamise registrisse. Päringu vastuse alusel on tuvastatav, et kostja töötas alates täiskoormusel töölepinguga 10.01.2023 xxxxx xxxxxxx OÜ-s xxxxxxxxxxxxxxxxxx ja alates täiskoormusel töölepinguga 06.06.2024 xxxxxxxx xxxxxx OÜ-s xxxxxxxxxxxxxxxxx (dtl 210). Kostja pangakonto väljavõttest (dtl 143-206) nähtuvad järgnevad sissetulekud: 09.08.2023 töötasu 825 eurot, 08.09.2023 töötasu 760 eurot, 03.11.2023 sotsiaaltoetus 138,08 eurot, 10.10.2023 töötasu 297 eurot, 12.11.2023 töötasu 319,50 eurot, 05.12.2023 sotsiaaltoetus 138,08 eurot, 10.12.2023 töötasu 368 eurot, 05.01.2024 sotsiaaltoetus 138,08 eurot, 10.01.2024 töötasu 630,80 eurot, 05.02.2024 sotsiaaltoetus 138,08 eurot, 08.02.2024 töötasu 310 eurot, 08.02.2024 sissemakse 800 eurot, 12.02.2024 sissemakse 300 eurot, 05.03.2024 sotsiaaltoetus 138,08 eurot, 11.03.2024 töötasu 420 eurot ja 09.04.2024 töötasu 760 eurot. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, milles nähtuks, et kostjal oleks osaline või puuduv töövõime. Arvestades pangakontodelt tuvastatut (palgamaksed täiskoormusel alla seaduses sätestatud miinimummäära, sularaha sissemaksed kontole) ja kostja enda avaldatud sissetulekut (960 eurot), võib asuda seisukohale, et kostja võib oma tegelikke sissetulekuid varjata. Olenemata asjaolust, et kostja ei ole välja toonud, kui suured on kulud lisaks kahele ülalpeetavale, arvestab kohus siiski hagejale elatise määramisel kostja kahe teise lapsega. Hageja on märkinud, et hageja igakuised kulutused praegusel ajal on 550 eurot. Lapse ülalpidamisse tuleb mõlemal vanemal panustada võrdselt. Arvestades hageja igakuised kulutusi, on tema kummagi 4 vanema ülalpidamiskohustus seega 275 eurot kalendrikuus (550 : 2). Sellest tuleb maha arvestada PKS § 101 lg 5 alusel maha arvestada pool hagejale makstavast lapsetoetusest, s.o 40 eurot, mis teeb põhjendatud elatise suuruseks 235 eurot kuus. Kohus on seisukohal, et nimetatud summas elatise tasumisega on hageja huvid kaitstud ja sealjuures on arvestatud ka kostja teiste alaealiste laste huvidega. Riigikohtu praktika kohaselt on vanemal kohustus teenida sissetulekut lapse ülalpidamiseks ning ta ei vabane ülalpidamiskohustusest põhjendusega, et tema sissetulek on liiga väike. Üksnes vähene või ebaregulaarne sissetulek ei ole elatise vähendamise aluseks. Kostja on tervislike probleemideta täiskoormusel töötav isa, kellel on kohustus tagada kõigile oma lastele, sh hagejale, elamisväärne elu. Kui kostja sissetulek ei võimalda lastele elatise maksmist, tuleb tal kaaluda lisatöö võtmist või tasuvama töökoha otsimist. Rahapuuduse tõttu ei vähene laste miinimumvajadused. Mõlemad vanemad peavad laste ülalpidamiseks võrdväärseid pingutusi tegema.
7. Kohus suurendab Tartu Maakohtu 13.11.2018 määrusega nr 2-18-7574 kostjalt väljamõistetud elatist ning mõistab kostjalt hageja kasuks alates 04.07.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni (04.09.2034) igakuise jooksva elatise 235 eurot. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks alates hagi esitamisest (08.08.2023) kuni kohtuotsuse tegemiseni välja kohtumenetluse ajal sissenõutavaks muutunud elatise kokku 2585 eurot (11 x 235). Kui kostja on kohtumenetluse ajal hagejale juba elatist tasunud, tuleb juba tasutud summad sissenõutavaks muutunud elatisest maha arvestada.
8. Menetluses esitatud muud dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad, mis on otsuse põhjendavas osas kajastamata, ei omanud kohtu hinnangul tsiviilasja lahendamisel sisulist tähtsust, mistõttu kohus neid täiendavalt ei analüüsinud. 17.

§ 164

lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadi Karting kohtunik 5