Obsah (7)

§ 630§ 187§ 436§ 232§ 497§ 459§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Määruse tegemise aeg ja koht Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 3. juuli 2024 Tsiviilasi nr 2-23-7927 H. S. hagi U.S. vastu Tartu Maakohtu 23. märts 2016 otsusega nr 2-

129 lg 2) Kohtunik Kadi Karting (end Aavik) Hageja R.H.S. (isikukood: xxxxxxxxxxx; aadress: xxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxxxx) Hageja seaduslik esindaja M.K. (isikukood: xxxxxxxxxxx; aadress: xxxxxxxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxxxx; e-post: xxxxxx.xxxxx@xxxxx.xxx) Kostja U.S. (isikukood: xxxxxxxxxxx; aadress: xxxxx xxx xx-xx, xxxxxx-xxxxx xxxx, xxx-xxxxxxxx; e-post: xxxxxxxxx@xxxxx.xxx) xxxxxxxxx, RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.
2. Suurendada Tartu Maakohtu 23.03.2016 otsusega nr 2-16-185 kostjalt väljamõistetud elatist.
3. Mõista U.S.lt R.H.S. kasuks alates 04.07.2024 kuni R.H.S. täisealiseks saamiseni (xx.xx.xxxx) igakuine jooksev elatis 235 eurot ja perioodil 31.05.2023 kuni 03.07.2024 sissenõutavaks muutunud elatis kokku 3055 eurot.
4. Arvestada resolutsiooni p 3 nimetatud sissenõutavaks muutunud elatise summast maha kostja poolt hagejale käesoleva kohtumenetluse ajal juba tasutud elatis.
5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
6. Toimetada kohtuotsus kätte hageja seaduslikule esindajale ja kostjale. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus kohtuotsusele edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (

§ 630, 632).

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis 1 on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (

§ 187lg 6).

ASJAOLUD

1. Hageja on 31.05.2023 esitanud kostja vastu hagi (dtl 2) ja 07.07.2023 hagi täienduse (dtl 7), milles taotleb elatise suurendamist elatise miinimummäärani, s.o hagiavalduse esitamisel 260 eurot. Tartu Maakohtu 09.07.2014 kohtuotsusega nr 2-14-50123 on kostjalt L.S. ja hageja kasuks välja mõistetud elatis miinimummääras kuni laste täisealiseks saamiseni. Tartu Maakohtu 23.03.2016 otsusega nr 216-185 vähendati väljamõistetud elatist ning mõisteti kostjalt mõlema lapse kasuks 100 eurot. Avaldaja palub kohtul suurendada 23.03.2016 kohtuotsusega hageja kasuks väljamõistetud elatist. L. S. on saanud täisealiseks, mille tõttu kostjal kohustus elatise maksmiseks L. S.le puudub. Avaldaja leiab, et kostjal on olnud piisavalt aega töö leidmiseks ning majandusliku stabiilsuse tagamiseks. Kuivõrd kolme lapse asemel tuleb kostjal elatist tasuda üksnes kahele, leiab hageja, et kostjal on võimalus suuremaks elatise makseks.
2. Hageja esitas 22.08.2023 kostja vastusele seisukoha (dtl 19-20). M. K. avaldab, et R. H. S. on teadlik x U. S. kehvast majanduslikust olukorrast ja töövõime kaotusest, mistõttu on lapse kulud miinimumini viidud. Lapsel on õigus riiklikult ettenähtud elatise miinimumile ja seda ei tohiks mõjutada vanema tervislik seisund. Lapse x huvi last mitte toetada ei ole kadunud mitte seoses töövõime kaotusega, vaid seda ei ole eksisteerinud ka eelnevalt. Tööl käies ja terve olles ei panustanud ta igakuiselt lapsesse ega katnud pooli kulutusi. Tundub ebaõiglane, kui lapse kulutused on vaid ühe vanema kanda temast mitteolenevatel põhjustel. Kostjal on olemas osaline töövõime, mis tähendab, et ta on võimeline tööl käima. Kostja vastusest nähtub, et temale sobivate töökohtade arv on küll piiratud, aga mitte olematu. See tähendab, et tema hetkeline töötu staatus on tema valik, mitte sunnitud olukord.
3. Kohus võttis 17.07.2023 määrusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjal esitama kohtule hagiavalduse osas kirjalik seisukoht (dtl 10-12).
4. Kostja avaldas 31.07.2023, et tal puudub võimalus maksta elatist rohkem, kui käesoleval hetkel kohtuotsusega määratud elatis (dtl 14). Kostja selgitab, et tema töösuhe lõppes 22.06.2023 ning talle on 26.10.2022 määratud osaline töövõime, mille tõttu on sobivate töökohtade arv piiratud. Tervisest tulenevate probleemide tõttu ei kehti C- ja CE- kategooria juhtimisõigus. Kostja märgib, et ainsaks sissetulekuks on töövõimetustoetus. Töövõimetoetusest arestib kohtutäitur R. L. igakuiselt 40%. Igakuine sissetulek jääb alla
5. aastal kehtestatud toimetulekupiiri. Seega puudub võimalus maksta suuremat summat kui hetkel kehtiv elatisemäär. Lisaks märgib kostja, et hageja suhtes on määratud suhtluskord, mida hageja ema täielikult väldib, seega puudub kostjal lapsega kontakt juba 7 aastat.
6. Kohus kohustas 01.02.2024 esitama kostjat kõikide pangakontode väljavõtted, aruanne saadud tulude kohta, asjaolud ja tõendid, millele kostja tugineb elatise vähendamisel (dtl 26-27).
7. Kostja selgitas 14.02.2024 esitatud vastuses mh (dtl 30-31), et on abi saamiseks pöördunud ka lastekaitse poole, kuid kahjuks on side lapsega kadunud, seda toetab ka lapse x. Aastal 2014 pärast lahutust ja elatise määramist tekkis kostjal elatise võlgnevus. Kuna sel ajal oli kostja töötu, siis ei õnnestunud võlga maksta. Seejärel tegeles võlaga juba kohtutäitur R. L. Kostja on pöördunud aastal 2015 hageja x poole, et sõlmida kokkulepe võlgnevuse tasumise suhtes, kes vastas eitavalt. Kostja märgib, et talle on määratud osaline töövõime, mille päevamäär on 10,602 eurot. Kohtutäitur R. L. arestib igakuiselt töövõimetoetusest 33%. Nt jaanuarikuu eest määratud töövõimetoetus on 328,66 eurot, aga kätte sai kostja 220,20 eurot. Alates 01.06.2022 on toimetulekupiir perekonna esimesele liikmele 200 eurot, alaealise liikme toimetulekupiir on 240 eurot kuus. Arvestades kostja sissetulekuid, saab hageja igakuiselt 108,46 eurot ja kostjaga koos elav alaealine laps 20 eurot ehk 2 2 siis elatise väljamõistmisel osutub viimane varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja. Kostja avaldab, et tööle saamine on takistatud nii tema tervisliku seisundi kui ka võlgnevuste tõttu. xxxxx kohtutäitur K. M. on arestinud isikliku konto, juba kaks aastat ei saa kostja kasutada enda kontot isegi seadusega ettenähtud miinimumsumma ulatuses.
8. Kohus tegi kostja kohta päringud pankadele, Sotsiaalkindlustusametile ja Töötukassale. Coop Pank AS, AS LHV Pank, Luminor Bank AS, SEB Pank AS, Bigbank AS vastasid kohtu päringule, et kostja ei ole nimetatud pankades klient (dtl 34-40). Swedbank AS andis teada, et kostja omab arvelduskontot, mille jääk on null ja toimingud viimase 12 kuu jooksul puudusid (dtl 44). Sotsiaalkindlustusamet teatas, et kostjale ei ole määratud pensioni ja/või toetusi (dtl 52). Eesti Töötukassa andmete alusel ei ole kostja töötuna arvele võetud. Kostja ei ole viimase 6 kuu jooksul määratud töötutoetust ega töötuskindlustushüvitist. Eesti Töötukassa 15.11.2022 otsusega nr TVH/22/046064 hinnati kostja töövõimet ning tuvastati perioodiks 26.10.2022– 25.10.2027 osaline töövõime. Alates 01.04.2024 on osalise töövõime puhul töövõimetoetuse suurus ühe kalendripäeva eest 11,7249 eurot (dtl 57). KOHTU PÕHJENDUSED
9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

9. Tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ning hinnanud

§ 232

lg 1 kohaselt esitatud olulisi tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada osaliselt, põhjendades seda alljärgnevalt.

1. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 esimese lause ja § 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt nt RKTKo nr 3-2-1-165-13, p 12; RKTKo nr 3-2-1-35-17, p 18). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt RKTKo nr 3-2-1-118-12, p 13; RKTKo nr 3-2-1-35-17, p 18). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt RKTKo nr 3-2-1-35-17, p 19). PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Hetkel on elatise baassumma ühe lapse kohta 272,76 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
2. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
3. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. 3 3
4. PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane vanemad oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on olukorras, kus ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral miinimumelatise ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
5. Hageja nõudeks on varasemalt kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurendamine.

§ 497

järgi kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses.

§ 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi lg 2 järgi võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.

§ 497

ja § 459 lg 1 alusel esitatava elatise suuruse muutmise hagi eeldus võib olla täidetud olukorras, kus lapse vajadused on muutunud, vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud või olukorras, kui vanema ülalpeetavate ring on laienenud, nt sündinud on uus laps.

1. Üldjuhul peab kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (RKTKo nr 3-2-1-124-15, p 11). Tartu Maakohus tegi 23.03.2016 kohtuotsuse, millega vähendas kostjalt hageja kasuks makstavat elatist 100 euroni. Samuti vähendas kohus hageja õe L. S. kasuks elatise 100 euroni kuus. Nimetatud tsiviilasjas leidis kohus, et alus hagi rahuldamiseks ja elatise vähendamiseks on kostja raske majandusliku olukorra tõttu – kostja oli töötu, tema ülalpidamisel oli tol hetkel 3 alaealist last ning hagejal oli tuvastatud töövõimetus 40%.
2. Kohus tuvastab rahvastikuregistri andmete alusel, et kostjal on kolm last, kellest kaks on hetkel alaealised. Kohus on seisukohal, et ka praegusel juhul on põhjendatud määrata elatis hagejale alla miinimummäära tulenevalt PKS § 102 lg-st 2, kuivõrd U. S. on osalise töövõimega ja tema ülalpidamisel on lisaks hagejale ka teine alaealine laps. PKS § 102 lg-ga 2 pole kooskõlas hageja seisukoht, et lapsel on õigus riiklikult ettenähtud elatismiinimumile ja seda ei tohiks mõjutada vanema tervislik seisund. Käesoleval ajahetkel on Eesti Töötukassa 15.11.2022 otsusega kostjal tuvastatud osaline töövõime perioodil 26.10.2022–25.10.2027 ning osalise töövõime puhul makstakse talle töövõimetoetust (dtl 57). Maksu- ja Tolliameti töötamise registri vastusest ilmneb, et kostjal puudub töökoht. Pangapäringutega on tõendatud, et kostjal on Swedbank AS-s konto, kuid selle jääk on null ning toimingud viimase 12 kuu jooksul puuduvad.
3. Kostja on tsiviilasja nr 2-16-185 raames ise kinnitanud, et on suuteline kahele lapsele (L. S.le ja hagejale) maksma kokku 200 eurot kuus, seega puudub kohtul alus asuda seisukohale, et asjaolud oleks niivõrd kardinaalselt muutunud, et kostjal puuduks võimalus ka edaspidiselt maksta suuremas summas elatist, kuid üksnes hagejale. L. S. on täisealine ja talle kostja enam elatis maksma ei pea, aga kostjal peaks olema rahaline võimekus anda ülalpidamist sarnases ulatuses hagejale. Ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka alaealiste laste ülalpidamise. Vanemad peavad oma laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Kostja olukord on jäänud aastatega samaks: ta on töötu, tal on osaline töövõime, kuid muutunud on see, et kolme alaealise ülalpeetava asemel on hetkel kaks. Kostja ei ole tõendanud ka oma igapäevaseid väljaminekuid elamisele ja teisele lapsele jne, mida kohus saaks elatise suuruse määramisel hagejale arvesse võtta. Samuti tuleb 4 4 arvestada, et kostja teisele lapsele peab andma ülalpidamist ka lapse ema. Kohus leiab, et hageja elatise suurendamine on põhjendatud ainuüksi juba tõusnud elukalliduse tõttu. Kostja ei ole tõendanud, kuidas osaline töövõimetus on välistanud täielikult töötamise võimaluse, seega on kohtu hinnangul ebaõige määrata hagejale elatist niivõrd suures ulatuses vähem, kui on riigi poolt laste miinimumvajaduste tagamiseks kehtestatud. Kohus palus 21.05.2024 kostjalt vastust, millisele pangakontole laekub töövõimetoetus, kuid kostja ei kohtule vastanud. Ka pangapäringute vastustest ei ilmne, kuhu see toetus laekub, seega ei ole kohus veendunud, et kostja sissetulekuks on üksnes töövõimetoetus. Osalise töövõimega seonduvalt on kostjal siiski võimalus tulu teenimiseks ja ka kostja on ise 8 aastat tagasi kohtule kinnitanud, et on suuteline maksma 200 eurot. Arvestades elukalliduse tõusu võrreldes
4. aastaga peab kohus põhjendatuks määrata hagejale igakuiseks elatiseks alates hagiavalduse esitamisest 235 eurot.
5. Kohus suurendab Tartu Maakohtu 23.03.2016 otsusega nr 2-16-185 kostjalt väljamõistetud elatist ning mõistab kostjalt hageja kasuks alates 04.07.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni (09.09.2027) igakuise elatise 235 eurot ja kohtumenetluse ajal 31.05.2023–03.07.2024 sissenõutavaks muutunud elatise kokku 3055 eurot (13 x 235). Kui kostja on käesoleva menetluse ajal hagejale juba elatist tasunud, tuleb nimetatud summad sissenõutavaks muutunud elatisest maha arvestada.
6. Menetluses esitatud muud dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad, mis on otsuse põhjendavas osas kajastamata, ei omanud kohtu hinnangul tsiviilasja lahendamisel sisulist tähtsust, mistõttu kohus neid täiendavalt ei analüüsinud. 18.

§ 164

lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadi Karting kohtunik 5 5