Obsah (6)

§ 120§ 2§ 37§ 121§ 45§ 43

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-2007 Määruse kuupäev 12. juuli 2024 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Andrus Liivandi kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse kindl

) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Andrus Liivandi (kaebaja) esitas
2. juulil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tunnistada Tartu Vangla toiming, s.o tema vabaduste piiramine, õigusvastaseks. Kaebaja paigutati
3. mail 2024 Viru Vangla avavanglaosakonda ja tema puhul peaksid kehtima vangistusseaduse §-s 10 sätestatud üldtingimused, kuid Tartu Vangla ei ole kaebajale vastavaid tingimusi taganud. Vangla piiras alates
4. juulist 2024 kaebaja liikumisvabadust, paigutades ta kinnisesse osakonda kambrisse nr
5. Vangla ei tutvustanud kaebajale käskkirja, mille alusel tema liikumisvabadust piirati. Kaebaja ei ole toime pannud distsiplinaarrikkumist ning pole kahtlustatav ega süüdistatav kriminaalasjas. Kaebaja viibib lukustatud kambris ainult põhjusel, et vanglateenistus ei suutnud kaebajat
6. juulil 2024 toimetada Lõuna Ringkonnaprokuratuuri. Kaebaja suhtes rangete meetmete kohaldamine ja eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine ei ole põhjendatud. Ta ei saa käia tööl. Samuti ei saanud ta käia
7. juulil 2024 pangakontoris. Vangla tegevus on vastuolus vangistusseaduse ja Eesti Vabariigi põhiseadusega. Kaebajal on
8. augustil 2024 Tartu Maakohtus eelistung ning ta kardab, et vangla võib ka tulevikus tema liikumisvabadust piirata. Kaebaja soovib kaebuse esitada preventiivsel eesmärgil. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist. 3-24-2007
9. Tartu Vangla esitas
10. juulil 2024 kohtule vastuse kohtunõudele, milles selgitab, et kaebaja liikumisvabadust piirati justiitsministri
11. märtsi
12. a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ § 14 alusel. Isik paigutati Viru Vangla avavanglaosakonnast Tartu Vanglasse
13. juulil 2024 ning viibis Tartu Vanglas kuni
14. juulini 2024, mil ta paigutati tagasi Viru Vangla avavanglaosakonda. Tartu Vangla ei ole teinud kaebuses kirjeldatud asjaoludega seoses mingeid otsustusi ega väljastanud haldusakte. Kaebaja esitas vanglale
15. juulil 2024 avalduse, milles soovis talle suhtlemis- ja liikumisvabaduse tagamist. Vangla vastas kaebajale suuliselt, mis põhjusel ta Tartu Vanglas viibib ning mis põhjusel teda avatud elusektsiooni ei paigutata. Kaebaja ei ole esitanud vanglale kaebuse asjaoludega seonduvalt vaiet ega kahjunõuet. KOHTU SEISUKOHT 3.

§ 120

lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab

§ 2

lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust ning lähtub selle lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kohus saab aru, et kaebaja ei ole rahul asjaoluga, et Tartu Vangla piiras ajavahemikul 2. juuli kuni 9. juuli 2024 tema liikumis- ja suhtlemisvabadust. Seetõttu nõuab ta

§ 37lg 2 p 6 alusel eelnimetatud toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist.

4.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus on seisukohal, et kaebus kuulub eeltoodud alusel tagastamisele.

§ 45

lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks.

§ 45lg-st 2 tulenevad eeldused tuvastamiskaebuse esitamiseks ei ole täidetud.

5. Tuvastamiskaebuse esitamine on lubatav, kui isikul esineb selleks põhjendatud huvi. Tuvastamisnõude esitamine ei ole lubatud üksnes vaidlustatud toimingu õiguspärasuse abstraktseks kontrolliks, kui kaebuse rahuldamine ei tooks kaasa kaebaja õigusliku positsiooni paranemist. Kaebaja soovib esitada tuvastamiskaebuse preventiivsel eesmärgil.

§ 45

lg 2 välistab aga tuvastamiskaebuse esitamise tõhusamate vahendite olemasolu korral. Tuvastamiskaebus on väheefektiivne õiguskaitsevahend, arvestades, et isegi kui kohus menetleks sisuliselt kaebaja esitatud tuvastamisnõuet ning tuvastaks Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse, siis ei kohustaks see vanglat tulevikus rakendama kaebaja suhtes teistsugust kinnipidamisrežiimi. Kui tulevikus ilmneb sarnane olukord, siis peab kaebaja esitama vanglale konkreetse taotluse teistsuguse režiimi rakendamiseks. Tal on võimalik vastav taotlus esitada juba siis, kui ta saab enda ajutisest ümberpaigutamisest teada. Seejärel, kui kaebaja ei nõustu vangla vastusega, on tal võimalik seda kohustamisnõudega vaide- ja kohtumenetluses vaidlustada. Ühtlasi on tal võimalik taotleda samaaegselt esialgse õiguskaitse rakendamist. Üksnes eeltoodu tagaks, et kaebaja liikumis- ja suhtlemisvabadust ei piirata. Tuvastamiskaebuse rahuldamine ei annaks kaebajale sellist tulemust. Kuigi kaebaja on ka seekord esitanud vanglale

1. juulil 2024 avalduse, milles nõudis talle suhtlemis- ja liikumisvabaduse tagamist, siis ei ole ta vangla keeldumist vaidemenetluses vaidlustanud. Kuna kaebaja ei viibi alates
2. juulist 2024 enam Tartu Vanglas, siis ei ole tal praegu otstarbekas vaiet ka esitada.
3. Kohtule ei nähtu asjaolusid, mis tingiksid tuvastamiskaebuse esitamise rehabiliteerival eesmärgil. Kaebeõigust ei saa tuletada ka seoses hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsusega. Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse ja hiljem kohtule hüvitamiskaebuse 2 3-24-2007 esitamiseks ei ole vajalik eraldiseisvas menetluses vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemine.
4. Seega on kaebaja õiguste kaitseks olemas tõhusamad õiguskaitsevahendid kui tuvastamiskaebuse esitamine. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Andrus Liivandi kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 8. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3