) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. 5. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15; 04.05.2016 määrus 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on
lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad
lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (Riigikohtu 04.05.2016 määrus tsiviilasjas 3-119-16, p 14). 6. Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud
lg 2 sätestatud kohustusi.
lõike 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik ei ole vaatamata kohtu nõudele esitanud kohtule teavet enda tegevuse, sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik ei ole ilmunud ärakuulamisele ega kohtuga ühendust võtnud. Kuna võlgnik on jätnud esitama aruanded oma tegevuse kohta ning ei ole ilmunud ärakuulamisele, puudub kohtul ka teadmine, kas võlgnik on täitnud oma kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või selle puudumisel seda otsinud. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud
lõikes 2 toodud kohustusi anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada aruandeid menetluse jooksul. 2 7. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (võlaõigusseadus § 104 lg 2). Kohus leiab, et võlgnik on olnud raskelt hooletu ning rikkunud
Peale esimese aruande esitamist 14.01.2019 ei ole võlgnik vaatamata kohtu korduvatele selgitustele vastanud kohtu päringutele ega esitanud ühtegi aruannet. Võlgnik ei ole kohtule esitanud teavet oma tegevuse kohta ega olnud kohtule kättesaadav. Kohtul ei ole olnud võimalik teostada kontrolli võlgniku kohustuste täitmise üle, kuna selle kohta puudub kohtul info. Olukorras, kus võlgniku suhtes on käimas menetlus, mis eeldab kohtuga suhtlemist, peab võlgnik tagama, et temaga oleks võimalik ühendust võtta. Võlausaldajate nõuete täitmine sõltub võlgniku kohustuste täitmisest, seega on võlgnik enda kohustuste rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve. 8. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vastavalt
lõikele 5 tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ning võlgnik jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlgnik on süüliselt rikkunud
9.
lg 3 järgi ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast enne, kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Kohus määras võlgnikule ärakuulamise ajaks 22.05.2024 olles eelnevalt 18.04.2024 ja 19.04.2024 saatnud kohtukutse. Võlgnik ärakuulamisele ei ilmunud. Ilmumata jätmise põhjust võlgnik kohtule ei ole avaldanud. Kohus ei pea vajalikuks küsida võlausaldajate seisukohti. Võlausaldajad ei ole avaldanud soovi olla ära kuulatud ning nende õigusi ei rikuta võlgniku suhtes algatatud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega. 10.
lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda R S pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka R S pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 11.
lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab R S kohustustest vabastamise menetluse, tuleb R S vabastada ka usaldusisiku kohustustest. 12. Tulenevalt
lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 13. Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. Kuivõrd võlausaldajad ei ole kohtule oma menetluskulude nimekirju esitanud ning menetluskulude tekkimine ei nähtu toimiku materjalidest, määrab kohus kindlaks, et võlausaldajatel puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.