Obsah (19)

§ 637§ 230§ 232§ 438§ 444§ 405§ 448§ 369§ 367§ 144§ 162§ 173§ 174§ 138§ 175§ 4842§ 178§ 455§ 317

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Otsuse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2024, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-132460 Tsivii

(tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

§ 637

lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. 2 2-23-132460 I Asjaolud

1. Osaühing GS Core esitas 10.08.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla nõudes. Kohus tegi 17.08.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 12.10.2023 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 02.11.2023 hagiavalduse, milles palub kohtul mõista välja kostjalt hageja kasuks põhivõlg 1879.46 eurot, sealhulgas sissenõutavaks muutunud põhivõlg 494.40 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 1385.06 eurot alates maksetähtpäevadele järgnevast päevast perioodil 14.11.2023 - 16.06.
2. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud põhivõlalt 464.40 eurot arvestatud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast ning tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt summadelt alates sissenõutavaks muutumisest kuni põhivõla tasumiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks hageja ja xxx AS vahel 27.07.2021 sõlmitud laenuleping nr xxx, mille alusel väljastati laen 2126 eurot. Hageja esitab nõude vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumisest lähtuvalt, nõudes sissenõutavaks muutunud laenu tagastamist ning tulevase nõude täitmist. Harju Maakohus võttis 18.04.2024 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond on võlgnikule V S’ile makseettepanekut üritanud kätte toimetada järgmistel aadressidel: 17.08.2023 aadressil xx - Tagastatud - muu põhjus 22.08.2023 aadressil xxx - Tagastatud - muu põhjus 25.08.2023 aadressil xxx - Tagastatud - muu põhjus 14.09.2023 aadressil xxx - Tagastatud - muu põhjus 14.09.2023 saadetud teavitus e-posti aadressil xxx – puudub vastus. Varasemas menetluses on xxx korteriomanik kinnitanud 05.01.2023, et võlgnik ei ela antud aadressil. Võlgniku tööandja on varasemas menetluses teatanud 11.10.2022, et ei soovi edastada meie töötajale menetlusdokumente. Töötamise registri andmetel on seisuga 12.10.2023 võlgnikul sama tööandja. xxx korteriomanik kinnitas 14.09.2023, et võlgnik ei ela antud aadressil, ei tunne isikut. Varasemas menetluses vastuseks Pärnu MK maksekäsuosakonna järelepärimisele Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur vastanud 27.06.2023, et PPA andmebaasides puuduvad andmed antud isiku teiste elukohtade, kui oli toodud teie päringus, osas. Kohtul ei õnnestunud kostjale V S’ile menetlusdokumente kätte toimetada, kuivõrd kostja elukoht ei ole kohtule teada. Kohus on teinud kõik endast oleneva, et kostja elukohta välja selgitada. Saadud andmed ei ole olnud piisavad kostjale menetlusdokumentide kätte toimetamiseks, mistõttu otsustas kohus 03.05.2024 kohtumäärusega avaliku kättetoimetamise. 3 2-23-132460 Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. II Kohtu põhjendused
3. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232

lg 1 kohaselt.

§ 438

lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 444

lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha.

§ 444

lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. 3. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt

§ 405

lg-le 1.

§ 444

lg 4 järgi võib kohus

§ 444

lg-s 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust

§ 448

lg-s 4¹ sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. Vastavalt

§ 637

lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

1. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas: − krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1); − krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); − leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; − tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist 4 2-23-132460 − − − − − − − − − − krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86); krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7).
2. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks hageja ja xxx AS vahel 27.07.2021 sõlmitud laenuleping nr xxx, mille alusel väljastati laen 2126 eurot. Hageja esitab nõude vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumisest lähtuvalt, nõudes sissenõutavaks muutunud laenu tagastamist ning tulevase nõude täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 369

sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud põhivõla suuruseks (494.40 + 30.94 + 31.66 + 32.39 + 33.15 + 33.92 + 34.71+ 35.52 + 36.34) 763.03 eurot. 6.

§ 367

sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kohtul välja mõista kostjalt põhivõlalt arvestatud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt. 5 2-23-132460 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määr hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 03.11.2023 kuni 31.12.2023 oli 12% aastas ning 01.01.2024-14.06.2024 oli 12,5% aastas. 14.06.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise arvestus on järgmine: – summa 494.40 eurot, periood 03.11.2023 - 31.12.2023, viivise määr 12% aastas, perioodis päevi 59, summa 9.59 eurot; periood 01.01.2024 - 14.06.2024, viivise määr 12.5% aastas, perioodis päevi 166, summas 28.03 eurot, kokku 37.62 eurot; – summa 30.94 eurot periood 14.11.2023 - 31.12.2023, viivise määr 12% aastas, perioodis päevi 48, summa 0.49 eurot; periood 01.01.2024 - 14.06.2024, viivise määr 12.5% aastas, perioodis päevi 166, summas 1.75 eurot, kokku 2.24 eurot; – summa 31.66 eurot, periood 14.12.2023 - 31.12.2023, viivise määr 12% aastas, perioodis päevi 18, summa 0.19 eurot; periood 01.01.2024 - 14.06.2024, viivise määr 12.5% aastas, perioodis päevi 166, summas 1.79 eurot, kokku 1.98 eurot; – summa 32.39 eurot, periood 16.01.2024 - 14.06.2024, viivise määr 12.5% aastas, perioodis päevi 151, summas 1.67 eurot; – summa 33.15 eurot, periood 14.02.2024 - 14.06.2024, viivise määr 12.5% aastas, perioodis päevi 122, summas 1.38 eurot; – summa 33.92 eurot, periood 14.03.2024 - 14.06.2024, viivise määr 12.5% aastas, perioodis päevi 93, summas 1.08 eurot; – summa 34.71 eurot, periood 16.04.2024 - 14.06.2024, viivise määr 12.5% aastas, perioodis päevi 60, summas 0.71 eurot; – summa 35.52 eurot, periood 14.05.2024 - 14.06.2024, viivise määr 12.5% aastas, perioodis päevi 32, summas 0.39 eurot; – summa 36.34 eurot, periood 14.06.2024 - 14.06.2024, viivise määr 12.5% aastas, perioodis päevi 1, summas 0.01 eurot. Kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks (37.62 + 2.24 + 1.98 + 1.67 + 1.38 + 1.08 + 0.71 + 0.39 + 0.01) 47.08 eurot. 7. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus summas 763.03 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 47.08 eurot, viivis põhivõlalt 763.03 alates 15.06.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni täitmiseni ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt summadelt alates sissenõutavaks muutumisest kuni põhivõla tasumiseni. III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 8. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 144

p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 162

lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude 6 2-23-132460 rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (

§ 174lg 2).

9. Kohus leiab, et tulenevalt

§ 162lg 1 tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku 350 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulud summas 360 eurot (ei sisalda käibemaksu). Hageja esindaja on osutanud õigusteenust tunnihinnaga 120 eurot tunnis. Vastavalt

§ 138lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on riigilõiv (

§ 138lg 2).

Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (

§ 144p 1).

Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 113.63 eurot ning täiendavalt hagiavalduse esitamisel 236.37 eurot, ehk kokku 350 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Juhindudes

§ 175

lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kohus peab lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks 2 tunni ulatuses, seega on põhjendatuks esindaja kulu (2 x 120) 240 eurot ilma käibemaksuta. Vastavalt

§ 4842

tuleb kostjalt välja mõista 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses.

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. 10.

§ 455

lõikest 1 ja

§ 317

lg 11 tulenevalt tuleb kohtuotsus kostjale avalikult kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. /digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik 7