KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Õigeksvõtul põhinev otsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Antero Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-15526 Tsiviilasi J

) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus ei ole

§ 440

lg 4 kohaselt põlvnemisasjas seotud hagi õigeksvõtuga, kuid saab õigeksvõtu avaldust arvestada tõendite vaba hindamise käigus.

§ 231

lg 2 näeb ette, et abielu- ja põlvnemisasjas hindab kohus omaksvõttu koos muude tõenditega. Perekonnaasjades ei saa kohus otsust teha üksnes poolte väidetele ja esitatud asjaoludele tuginedes. Kohus peab lapse huve silmas pidades olema veendunud, et kostja ei ole lapse bioloogiline isa. Kohtu hinnangul on hageja nüüdseks esitanud piisavad tõendid selleks, et hagi õigeksvõtul põhineva otsusega rahuldada.

1. Perekonnaseaduse (PKS) § 91 lg 1 järgi on isaduse vaidlustamise õigus mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel. PKS § 95 esimese lause järgi otsustab kohus isaduse vaidlustamise muu hulgas ema hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. Vaidlus puudub, et kostja oli A Gi sündides hagejaga abielus ning kostja on kantud rahvastikuregistrisse A Gi isana. Hageja esitatud tõendi, xxx Tervishoiu valdkonna geneetika eriala ekspertarvamuse nr 400, kohaselt esineb 99,9998% tõenäosus, et A K on A Gi isa. Eeltoodud 06.05.2024 ekspertiisiakti järelduste kohaselt ei saa kostja olla A Gi bioloogiline isa. Seega kuulub hagi rahuldamisele. Kohus tuvastab, et A G ei põlvne V Gist ning ebaõige on lapse sünniakti tehtud kanne, mille kohaselt V G on A Gi isa.
2. Abielu- ja põlvnemisasjades ei ole kohtuotsuse viivitamatu täitmine lubatav, kuna isiku põlvnemise osas ei tohi olla õiguslikku ebaselgust, mis paratamatult kaasneb jõustumata kohtuotsuse täitmisega (

§ 467lg 2).

Seega on kandemuudatuste tegemise aluseks jõustunud kohtuotsus. 7.

§ 164lg 1 sätestab, et põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kuna tegemist ei ole põlvnemise tuvastamise, vaid vanema kande vaidlustamise hagiga, ei kohaldu erinorm

§ 164lg-st 1¹.

Kohus jätab

§ 164lg-st 1 tulenevalt menetluskulud poolte endi kanda.

See on käesoleval juhul ka õiglane, kuna andmed lapse bioloogilise isa kohta olid eelkõige hageja mõjusfääris, kes oleks saanud abielumehest põlvnemise välistada PKS § 85 järgi, näiteks isaduse omaksvõtuga lapse väidetava bioloogilise isa poolt, kellega hageja koos elab. Kostja on sealjuures hagi koheselt õigeks võtnud. Eeltoodud põhjusel ei ole võimalik ega põhjendatud ka menetluskulude riigi kanda jätmine. 2