Obsah (5)

§ 62§ 230§ 231§ 173§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 29.01.2024.a Tallinn Tsiviilasja number 2-23-13164 Tsiviilasi C-Z P hagi E P

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 18.09.2023 esitatud ja 19.09.2023 täpsustatud hagiavalduse kohaselt käib C-Z P (hageja) gümnaasiumis xxx. klassis päevases õppes ja tal rahaline sissetulek puudub. Hageja igakuised vajadused moodustavad kokku 693 eurot, s.h eluasemekulud 188 eurot, kulutused toidule 200 eurot, kulutused transpordile 15 eurot, sidekulud 20 eurot, kulutused tervishoiule 30 eurot, kulutused hügieenitarvetele 40 eurot, kulutused koolikohustuse täitmiseks 50 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 120 eurot, muud vältimatud püsikulutused (vabaajaga seotud kulud) 30 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja E P (kostja) välja mõista elatise summas 300 eurot alates 15.09.2023 kuni gümnaasiumi lõpetamiseni 31.05.

1. Kostja vastus Kostja leidis, et hagi ei ole põhjendatud. Hagiavalduses puuduvad mitmete kulutuste tõestused ning kuluread paistavad ülepaisutatud. Lisaks on hageja täisealine ning on võimeline ise sissetulekut teenima. Kostjal on kaks alaealist last, kes on olnud kostja poolt vähem kindlustatud võrreldes hagejaga alates
2. aastast, kui sündis kostja teine laps (D P) ning xxx.a, kui sündis kostja kolmas laps D P. Hageja on saanud elatist alates 2010.a septembrist. Kui rääkida laste võrdsest kohtlemisest, siis siinkohal on olnud hageja eelisseisus pikaajaliselt. Kostjale on väljastatud kohtumäärus (21.07.2020), millega on ta kohustatud maksma oma kahele alaealisele lapsele (D P, D P) 584 eurot kuus. Kohtu põhjendused
3. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on 2 pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Riigikohus on selgitanud, et täisealiseks saanud isiku puhul saab eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest ning täisealiseks saanud lapse elatisenõudele ei kohaldu perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäär (vt ka Riigikohtu lahend 3-2-1-119-15 p 10). PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi.
2. Käesolevas tsiviilasjas puudub vaidlus selles, et kostja on hageja isa. Samuti puudub vaidlus, et hageja on täisealine, kes õpib käesoleval ajal xxx. klassis (dtl 26). Seega on hageja PKS § 97 p 2 kohaselt iseenesest õigustatud elatist nõudma. Kohtu hinnangul ei saa õppetöö tõttu eeldada, et hageja hangiks kõik endale eluks vajalikud vahendid ise. Kuna hageja käib xxx klassis, siis eelduslikult on igapäevaselt vajalik ka kodus õppetööga tegeleda, mis teeb sissetuleku teenimise võimaluse raskendatuks. Käesoleval juhul ei nähtu ka hageja konto väljavõttest, et hageja omaks regulaarset sissetulekut (dtl 128-132).
3. Hagiavalduse kohaselt moodustavad hageja igakuised kulud kokku 693 eurot, s.h eluasemekulud 188 eurot (05.11.2023 selgitustes märgitud 199,77 eurot), kulutused toidule 200 eurot, kulutused transpordile 15 eurot, sidekulud 20 eurot, kulutused tervishoiule 30 eurot, kulutused hügieenitarvetele 40 eurot, kulutused koolikohustuse täitmiseks 50 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 120 eurot, muud vältimatud püsikulutused (vabaajaga seotud kulud) 30 eurot. 5.1 Kohus selgitab, et eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt lapse eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-169-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma 3 ülalpidamiskohustusest. Kohus asub seega seisukohale, et vanemad peavad osalema võrdselt ka eluasemekulude kandmisel (sh nt kommunaalkulud ning elekter), kuna neid saab pidada eluasemevajaduse rahuldamiseks. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja ema on tasunud xxx-le perioodil 04.04.2023 kuni 05.09.2023 igakuiselt keskmiselt 20,62 eurot (dtl 8), ASxxx perioodil 10.03.2023 kuni 30.08.2023 igakuiselt keskmiselt 18,86 eurot (dtl 10) ning keskmised kommunaalkulud seoses hageja eluasemega on olnud 191,30 eurot (dtl 70-72). Samuti saab eluasemekuluna arvestada eluasemelaenu tagasimakseid, mille keskmine igakuine suurus on olnud 148,23 eurot (dtl 16-18, 106-111). Hageja on välja toonud eluasemekuludena ka teleteenused summas 26,79 eurot, mida ei saa iseenesest pidada ebavajalikuks ning on tõendatud xxx AS-i arvega 26,75 eurot ulatuses (dtl 74). Kokku on seega põhjendatud eluasemekulu 405,65 eurot. Arvestades, et hageja elukohas elab kaks inimest (dtl 104), siis moodustab hageja osa eluasemekuludest 202,83 eurot. Kuna hageja on märkinud hagiavalduses eluasemekuludeks 188 eurot ning 05.11.2023 selgitustes 199,77 eurot, siis peab kohus eluasemekulud põhjendatuks ja tõendatuks hageja poolt märgitud 199,77 euro ulatuses. 5.2 Asjaolu, et inimesed tarbivad igapäevaselt toitu, hügieenitarbeid ning aeg-ajalt ka tervisetooteid on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Samuti ei saa ebavajalikuks pidada aeg-ajalt garderoobi uuendamist. Samas on kohtu hinnangul nimetatud kuludele kokku 390 eurot ülepaisutatud. Iseenesest on leidnud tõendamist, et hagejal esineb allergiat (dtl 82-96) ning samuti on hagejal probleemid nägemisega (dtl 101-103), kuid nimetatu ei kinnita, et hageja toidukulud või tervisetooted oleksid keskmiselt kallimad. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et ta peaks nt igakuiselt tarvitama kallemaid retseptiravimeid. Hageja poolt esitatud konto väljavõte apteegi ostude kohta nimetatut ei kinnita, kuna nendest ei nähtu, kellele ja mida on ostetud (dtl 97-98). Samuti märgib kohus, et hageja on täiskasvanud, kes eeldatavasti ei kasva enam oma riietest välja ning seega saab riideid kasutada pikemaajaliselt. Samuti on hagejal võimalik valida, kust ja millise hinnaga tooteid osta. Kohus peab nimetatud kulusid kokku mõistlikuks ja eluliselt usutavaks 300 euro ulatuses. 5.3 Arvestades asjaoluga, et hageja käib käesoleval ajal xxx klassis, siis on eluliselt usutav, et teatud kulud kooliga tekivad (nt vihikute, kirjatarvete jms soetamine). Kohtu hinnangul on 50 eurot nimetatule aga igakuiselt ülepaisutatud. Hageja ei ole esitanud tõendeid võimalikke väljasõitude maksumuse kohta. Hageja on viidanud ka arvuti ostule ning esitanud tõendi, mille kohaselt tasutakse igakuiselt arvuti järelmaksu summas 31,64 eurot (dtl 76-77). Kohus asub seisukohale, et selles osas on hagejal õigus valida, milline ja millise summa eest arvuti valida. Võimaluse puudumisel tuleks eelistada odavamaid elektroonikafirmasid. Samuti on ostetakse üldjuhul arvuti mitmeks aastaks, millega tuleb igakuise kulu suuruse määramisel arvestada. Kohus peab eeltoodust tulenevalt mõistlikuks koolikuluks 20 eurot. 5.4 Hageja on välja toonud kulutused transpordile summas 15 eurot. Samas ei ole hageja ühtegi tõendit nimetatud kulu osas esitanud, seega ei pea kohus hageja poolt väljatoodud transpordikulusid põhjendatuks. 4 5.5 Hageja on välja toonud sidekulud 20 eurot (05.11.2023 esitatud täpsustuse kohaselt 19,31 eurot). Nimetatu koosneb igakuisest telefoniarvest summas 6 eurot ning telefoni järelmaksust summas 13,31 eurot. Kohus loeb tõendatuks igakuises telefoniarve summas 6 eurot (dtl 79-80). Samuti nähtub hageja esitatud tõendist, et hagejal tuleb tasuda igakuiselt järelmaksu seoses telefoniga 13,31 eurot (dtl 76-77). Iseenesest ei saa telefoni soetamist pidada ebavajalikuks, kuid hagejal on võimalus valida, millist ja millise summa eest omale telefon soetada. Võimaluse puudumisel tuleks eelistada odavamaid firmasid. Kohus peab seega sidekulusid põhjendatuks 10 euro ulatuses. 5.6 Hageja on välja toonud muud vältimatud püsikulutused (vabaajaga seotud kulud) 30 eurot. Kohus peab vajalikuks märkida, et täisealisel on võimalus valida, milliseid täiendavaid kulutusi ja millistes summades ta teeb ning kohtu hinnangul ei ole seega mõistlik suuri kulutusi võimaluste puudumisel teha. Kuna hageja ei ole kohtule esitanud ka ühtegi tõendit muude püsikulude olemasolu kohta, siis ei pea kohus nimetatud kulu põhjendatuks. 5.7 Eeltoodust tulenevalt on hageja igakuised kulud kohtu hinnangul põhjendatud ja eluliselt usutavad kokku ca 530 euro ulatuses. Kuna vanematel tuleb eelduslikult kanda lapse igakuiseid kulusid võrdselt, siis oleks kostja osa sellest 265 eurot, millest tuleb täiendavalt maha arvestada ½ peretoetusest summas 40 eurot. PHS § 17 kohaselt on hagejal õigus saada lastetoetust kuni jooksva õppeaasta lõppemiseni. Seega jääb elatise suuruseks 225 eurot.
4. Kostjalt väljamõistetava elatise summa määramisel tuleb kindlaks teha, millises ulatuses kumbki vanem elatist maksma peab. PKS § 105 lg 3 kohaselt täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Riigikohus on asunud seisukohale, et ülalpidamiseks kohustatud isiku puhul tuleb temalt elatise väljamõistmisel arvestada PKS § 102 ja PKS § 105 lg 3 järgi tema varalist seisundit. Sealjuures ei kohaldu täisealise lapse puhul PKS § 102 lg 2, vaid üksnes sama paragrahvi lg 1, mille kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-119-15, p. 11). Kohus loeb tõendatuks, et xxx OÜ on kandnud perioodil 01.07.2023 kuni 12.12.2023 kostjale töötasu keskmiselt 1617,35 eurot kuus (dtl 162), millele lisandub xxx OÜ poolt laekuv sissetulek ca 852 eurot kuus (dtl 53). Kostja on selgitanud, et ligi pool xxx OÜ poolt laekuvast summast läheb kütuse, kindlustuse ja laenu tagastamiseks. Nimetatud asjaolusid ei ole aga kostja tõendanud. Kostja 6 kuu keskmiseks sissetulekuks saab kostja konto väljavõtte alusel lugeda 2561 eurot (dtl 148-160). Kostja on välja toonud, et tal tuleb kanda igakuiselt eluasemekulusid summas 540 eurot, tagasimakseid xxx AS-le 635 eurot, autoliisingu ja kasko makseid 310 euro ulatuses ning xx AS teleteenuse ja järelmaksude osas 150 eurot (dtl 173). Kohus loeb nimetatud summad põhjendatuks kokku kostja poolt märgitud 1635 euro ulatuses esitatud konto väljavõtete alusel (dtl 54-56, 58, 59, 134, 136, 143, 148-160, 164, 181). Lisaks nimetatule on eluliselt 5 usutav, et kostjal tekivad igakuiselt kulud ka toidu, hügieeni, riiete jm igapäeva eluks vajaliku osas. Kohus loeb mõistlikuks täiendavaks igakuiseks kuluks 275 eurot. Kostja on välja toonud ka koolituskulud 150 euro ulatuses, kuid ühtegi tõendit nimetatu osas esitatud ei ole ning seega kohus nimetatud kuluga ei arvesta. Samuti loeb kohus tõendatuks, et kostjal on täiendavalt 2 alaealist ülalpeetavat, so D P ja D P (dtl 48, 49). Kostja on esitanud menetluses tõendi, et Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond on kostjalt välja mõistnud alaealiste laste kasuks elatise kokku 584 eurot (dtl 50). Samas nähtub kostja poolt väljatoodust, et käesoleval ajal elab kostja koos alaealiste laste ja nende emaga (dtl 146) ning tasub laste emale elatist kokku 215 eurot kuus (dtl 166). Kohtul puudub alus kahelda, et koos elades täidavad vanemad oma ülalpidamiskohustust võrdselt (sh tasudes nii eluaseme, toidu, hügieenitarvete, sidekulude jms eest). Kuna kostja ei ole esitanud tõendeid, et tema teiste laste igakuised kulud oleksid käesoleval ajal kehtivast miinimumist suuremad, siis loeb kohus mõistlikuks igakuiseks kuluks seoses teiste lastega kokku 520,66 eurot (s.h kostja poolt tasutud elatis summas 215 eurot). Kohus asub seega seisukohale, et kostja igakuised väljaminekud on tõendatud ja usutavad ca 2431 euro ulatuses. Kuna täiskasvanud lapse elatise nõudmise korral ei kohaldu PKS § 102 lg 2, siis ei ole kostja kohustatud täiendavat sissetulekut leidma, pidamaks ülal täisealist last. Arvestades kostja igakuiseid sissetulekuid ja väljaminekuid, siis ei ole kostjal kohtu hinnangul võimalik hagejale üle 100 euro elatist tasuda, ilma et tema enda või tema teiste alaealiste laste olukord ei saaks kahjustatud. Seega asub kohus seisukohale, et hageja nõue elatise saamiseks alates hagiavalduse esitamisest on põhjendatud üksnes osaliselt, so 100 euro ulatuses.
5. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagiavaldus rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis 100 eurot kuus alates 15.11.2023 kuni 31.05.
6. Elatise summad tuleb tasuda igakuiselt hageja kontole iga jooksva kalendrikuu
7. kuupäevaks selgitusega „elatis“. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejale maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada. Menetluskulud 8.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis ei määra kohus ka kindlaks menetluskulude rahalist suurust. 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 7