← Eesti

2-24-110325/9

Obsah (10)§ 477§ 430§ 428§ 432§ 173§ 168§ 174§ 150§ 661§ 475

2-24-110325 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-24-110325 Määruse tegemise aeg ja koht 12. juuli 2024, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi Narva-Jõesuu linn, Kudruküla tn 15 korteriühi

) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 477

lg 6 teise lause kohaselt võivad menetlusosalised sõlmida hagita menetluses kompromissi juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. Lähtuvalt

§ 430

lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus tuvastas, et menetlusosalised saavad menetluse esemeks, korteriühistu majandamiskulude võlgnevuse nõue, olevaid õiguseid käsutada, pooltevaheline kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ning ei riku avalikku- ega menetlusosaliste huvi; kompromissi on võimalik täita. Kohus kinnitab menetlusosaliste kompromissi. Lähtuvalt

§ 428

lg 1 p 4, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 432

, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud Vastavalt

§ 173

lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/.

§ 168

lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetlusosalised on menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud ja seega tuleb menetluskulud jaotada kooskõlas

§ 168

lg 3 vastavalt kokkuleppele (s.o puudutatud isik hüvitab avaldajale pool avaldaja poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivust ja maksekäsu kiirmenetluse kulud). Kompromisslepingus märkimata menetluskulud jätab kohus menetlusosaliste endi kanda. Kooskõlas

§ 174lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Menetlusosalised on menetluskulude jaotuse ja hüvitamise osas kokku leppinud, kompromisslepingus märkimata menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. Seega ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik. 3

(5)2-24-110325 Menetlusosalistele kompromisslepingus märkimata hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Riigilõivu tagastamine Avaldaja esitas kohtule taotluse poole maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu, s.o 32,50 euro tagastamiseks. Samuti palub avaldaja tagastada temale Viru Maakohtule avalduse esitamisel enammakstud riigilõiv 60 eurot. Avaldaja palub riigilõivud tagastada avaldaja pangakontole nr XXX Swedbank AS-s. Kohus tuvastas, et avaldaja on tasunud käesolevas menetluses riigilõivu 16. märtsil 2024 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 65 eurot. Avaldaja taotleb poole tasutud riigilõivu tagastamist.

§ 150

lg 3 tulenevalt avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Lähtudes eeltoodust jätab kohus avaldaja taotluse maksekäsu kiirmenetluses tasutud poole riigilõivu tagastamiseks rahuldamata. Kohus selgitab, et

§ 150

lg 8 kohaselt maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 100 eurot.

§ 150

lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Kohus tuvastas, et avaldaja on tasunud käesolevas menetluses riigilõivu 20. mail 2024 Viru Maakohtule avalduse esitamisel 60 eurot. Avaldaja taotleb nimetatud riigilõivu tagastamist. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 5 kohaselt avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas tasutakse riigilõivu 50 eurot. Käesolevas tsiviilasjas on avaldaja poolt tasutud riigilõivu kokku 125 eurot, s.o maksekäsu kiirmenetluses 65 eurot ning avalduse esitamisel 60 eurot. Kohus ei tagastata maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Seega avaldajale tuleb

§ l50 lg 1 p 1 alusel tagastada 20. mail 2024 Viru Maakohtule avalduse esitamisel enammakstud riigilõiv 60 eurot. Kohus tagastab avaldajale enammakstud riigilõiv 60 eurot. Avaldajale tagastatav summa tuleb kanda avaldaja pangakontole nr XXX Swedbank AS-s Nõuete Arvestamise Programmi vahendusel. Edasikaebamine Menetlusosalised avaldasid, et loobuvad kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õigusest. Vastavalt

§ 661

lg 4 poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus on seisukohal, et määruskaebuse esitamise õigusest saab loobuda vaid hagimenetluses. Korteriomandi ja kaasomandi asjad on

§ 475lg 1 p 13 kohaselt hagita asjad. Kompromissi puhul on tegemist kokkuleppega hagita menetluses ning hagita menetluse 4

(5)2-24-110325 menetlusosalised ei saa menetlust lõpetava määruse peale määruskaebuse esitamise õigust välistada. Kohus jätab menetlusosaliste taotluse määruskaebuse esitamise õiguse välistamiseks rahuldamata. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.