Obsah (5)

§ 3811§ 201§ 281§ 2172§ 121

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium 5.08.2024, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-24-3805 (21230100695) Kohtunik Inna Ombler Vaid

§ 3811

järgi; - U omastas OÜ-le X kuuluva Prantsusmaal asuva villa, 29.07.2019 müügist laekunud 1 070 000 eurot. Vara müüki pole kajastatud majandusaasta aruandes. OÜ X bilanss 19.10.2020 seisuga tehingu tulemit ei kajasta, samas pole ka vara enam alles, sest bilansi kirjed neid ei kajasta. Ei saa välistada omastamise varjamiseks rahapesu tehingut pereliikmete Y (abikaasa) ja E (poeg) kaasabil; - U juhatuse liikmena on ilma osanike otsuseta ja volitusi omamata võõrandanud 22.04.2019 Y riiulifirmale W OÜ OÜ X omandis olnud korteriomandid PPP, Tallinn, mille reaalosaks on mitteeluruum nr 30, ja XXX, Tallinn, bilansilise maksumusega rohkem kui 1 000 000 eurot, selle eest tasu nõudmata. 22.04.2019 võõrandamise lepingus esinev väide nagu oleks nimetatud kinnisvara loovutatud (mingi) tsessiooni katteks, ei vasta tõele, kuna i) võõrandamiseks puudub osanike otsus, ii) puudub OÜ-l X loovutatav võlg kolmandate isikute ees ja iii) raamatupidamise puudumise tõttu pole võimalik kontrollida tehingu tegelikku sisu. Y võõrandas korteriomandi 21.04.2020 edasi E Z OÜ-le mitme aastase tasuta tehinguga, s.o tagamata järelmaksuga, millega 1 takistatakse OÜ X omandi tagasivõitmist seadusliku omandi taastamiseks. Sellega on pannud U abikaasa Y (OÜ X osanik, W OÜ ainuosanik ja juhatuse liige) ja poja E ning W OÜ ja Z OÜ kaasabil toime omastamise suures ulatuses

§ 201tähenduses.

1. PPA 15.07.2021 teatega jäeti kriminaalmenetlus alustamata ning Põhja Ringkonnaprokuratuur jättis 10.08.2021 määrusega C kaebuse kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale rahuldamata.
2. Riigiprokuratuur alustas 24.09.2021 C kaebuse alusel kriminaalmenetluse

§ 3811

tunnustel, märkides seejuures, et kriminaalmenetluse käigus tuleb võtta seisukoht võimaliku omastamise/usalduse kuritarvitamises osas ning tuvastada, isikute tegevus võib vastata ka

§ 281või § 381 koosseisulistele tunnustele.

3.

1. 17.01.2024 esitas C esindaja M. Lember kriminaalasja juurde „Täiendavad tõendid ja selgitus omastamise koosseisu täidetuse kohta“, mille kohaselt: 1) OÜ X juhatuse liikme otsuse alusel maksti OÜ X kontolt 01.08.2019 Yle 50 000 eurot selgitusega „autasu“. 2) E ja C ostsid kaasomandisse kinnisasja aadressil KKK. Laenulepingus oli panga poolseks tingimuseks, et OÜ X üürib kinnisasja välja ja üüritulust tasutakse E ja C laenulepingust tulenevad laenumaksed. 31.10.2019 kokkuleppe MAG-Z-KUL-311019 alusel on OÜ X andnud OÜ-le Z tasuta üle 03.01.2006 Ee ja C (üürileandjad) ja OÜ X (üürnik) vahel sõlmitud üürilepingu. OÜ X jäi ilma rahalistest vahenditest, mida oli kuni üürilepingu üleandmiseni saanud üürilepingu alusel sõlmitud (allüüri)lepingutest. U on sellega toime pannud omastamise, kuna pööras OÜ X vara kolmanda isiku, Z OÜ kasuks.
2. PPA lõpetas 06.03.2024 määrusega kellelegi kahtlustust esitamata Põhja Ringkonnaprokuratuuri loal kriminaalmenetluse KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Menetleja leidis, et ükski kuriteokaebuses nimetatud isikutest ei ole toime pannud kuritegusid

§ 201, § 2172, § 281, 381, 3811, § 394 või mõne teise kuriteokoosseisu järgi.

1. Kaebuses Riigiprokuratuurile taotleb OÜ X (likvideerimisel) esindaja (likvideerija) Andrias Palmits kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tühistamist ja menetluse jätkamist. Kokkuvõtvalt leitakse kaebuses, et Prantsusmaal asuva villa müügist saadud raha omastati ning Eestis asunud kinnisasjade võõrandamine oli põhjendamatu. Samuti oli garaaži aadressil GGG võõrandamine U poolt oma abikaasa Yle ebaseaduslik. Kannatanu ei nõustunud ka menetleja seisukohaga, et osaühing on Yle maksnud “autasu” 50 000 eurot õiguspäraselt. Osaühingul puudus kehtiv osanike otsus selleks, et anda endaga seotud isikule – s.o Z OÜ-le, mille juhatuse liikmena tegutseb R – üle XXX ja YYY kinnisasjade üürilepingud. Ilma OÜ X Prantsusmaal avatud pangakontode väljavõteteta on selleta võimatu kindlaks teha omastamise tegelikku ulatust. Riigiprokuratuuri määrus
2. Riigiprokuratuur jättis 31.05.2024 määrusega OÜ X esindaja Andrias Palmitsa kaebuse rahuldamata. 6.
3. Riigiprokurör märkis esmalt, et kuigi kaebuse resolutiivosast nähtuvalt taotletakse tühistada kriminaalmenetluse lõpetamise määrus täies ulatuses, on esitatud sisulisi vastuväiteid 2 vaid seonduvalt omastamisega (

§ 201

). Muid menetluse käigus välja toodud ja lõpetamise määruses käsitletud kuriteokoosseise (

§-d 2172, 281, 381, 3811, 394) kaebuses välja toodud ei ole, mistõttu riigiprokurör määruses neil ei peatunud, nõustudes ses osas eelneva menetleja motiividega. 6.2.

§ 201

osas tuleb kaebus jätta rahuldamata, sest kriminaalmenetluse lõpetamine oli selleski osas seaduslik ja põhjendatud ning kaebuses toodu ei anna alust menetlusotsuse muutmiseks või tühistamiseks. Tulenevalt Riigiprokuratuurile esitatud kaebuse sisust, lisas riigiprokurör järgmist. 6.

1. Kriminaalasja materjalides olevast OÜ X SEB pangakonto XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX väljavõttest nähtuvalt on perioodil 02/06/2018-21/11/2019 (s.o. kuni konto sulgemiseni) tehtud kaebuses viidatud Prantsusmaa pangakontole YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY kokku 11 ülekannet suurusjärgus 200–10 000 eurot kogusummas 20 450 eurot. Kaebaja pole selgitanud, mis annab alust eeldada, et kõnealused summad on omastatud ega kelle poolt need on omastatud. Riigiprokurör viiteid võimalikule omastamisele ei tuvastanud. Ülekanded on seostatavad OÜ X Prantsusmaal asunud villa haldamisega (sh raamatupidaja töötasu). Pole ka eluliselt usutav, et ca 1,5 aasta jooksul on omastamise eesmärgil tehtud valdavalt alla 1000 euro suuruseid ülekandeid, kui muud etteheidetavad omastamise episoodid on oluliselt suuremas suurusjärgus. Seetõttu ei ole põhjendatud jätkata menetlust vaid selleks, et rahvusvahelise õigusabi raames tuvastada, kuhu kõnealused summad kontolt YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY edasi liikusid. Ükski kuriteokaebuses välja toodud summa selle konto kaudu ei liikunud ei ole. Prantsusmaale õigusabitaotluse tegemine oleks ka ajalises mõttes perspektiivitu, arvestades, et viimane ülekanne tehti
2. a novembris, mis tähendab, et peagi saabub kuriteo aegumistähtaeg. 6.
3. Seoses Yle makstud 50 000 euroga märkis riigiprokurör, et selgitus „autasu“ ülekande juures on ilmselgelt keeleline vääratus, mida kinnitas OÜ X juhatuse lepinguline esindaja T. Eipre 05.09.2023 vastuses A. Palmitsa päringule. Yle otsustati maksta seoses tervislikel põhjusetel pensionile jäämisega perioodi 01.01.2005- 31.07.2019 eest vähem makstud (otsuses „alamakstud“) netopalka 50 000 eurot, so 285,71 eurot kuus. Osaühingu põhikirjast ei nähtu, et töötasu maksmisega seonduvaid otsuseid ei võiks teha juhatuse liige ja need vajaksid osanike otsust. Otsuses sisalduvat teavet Y töötamise osas OÜ-s X peeti piisavaks. Kaebaja väited kirjaliku töölepingu puudumise kohta seda ei kummuta. Tõendeid, mis lükkaksid ümber Y töötamise kõnealusel perioodil OÜ-s X, kriminaalasja materjalidest ega kaebusest ei nähtu. Yle tagantjärgi makstud töötasu puhul pole seega tegemist omastamisega

§ 201mõistes.

6.

1. Muudes kaebuses nimetatud episoodides ‒ Prantsusmaa villa müügist saadud raha omastamine, garaaži aadressil GGG võõrandamine ning XXX ja YYY kinnisasjade üürilepingute üle andmine Z OÜ-le nõustus riigiprokurör kaevatava määruse argumentidega, mida ei pidanud vajalikuks üle korrata. Kaebus Riigiprokuratuuri määruse peale
2. OÜ X esindaja A. Palmits esitas Riigiprokuratuuri määruse peale kaebuse, paludes tühistada vaidlustatavad kriminaalmenetluse lõpetamise määrused ning kohustada prokuratuuri kriminaalmenetlust jätkama. 7.
3. Kaebuse esitaja hinnangul on U OÜ X juhatuse liikmena võõrandanud menetluse käigus välja toodud tehingutega kogu osaühingu äritegevuseks vajaliku vara ning teinud seda enda, 3 oma abikaasa Y ja poja E huvides. Osaühingu tegevusala oli enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja U käitumisega, s.t kinnisasjade võõrandamise ja üürilepingute üleandmisega muutus osaühing varatuks ja selle aktiivne tegevus katkes. 7.
4. Kaebuse esitaja hinnangul kohaldas Riigiprokuratuur valesti materiaalõigust ja rikkus oluliselt menetlusõigust, sest kaebustes toodud teod vastavad kuriteokoosseisule. Kokkuvõttes taandub küsimus sellele, kas OÜ-l X oli kohustus tagastada 1 450 000 eurot W OÜ-le või mitte. Kaebuse esitaja ei nõustu kriminaalmenetluse lõpetamise määruses märgituga, et U OÜ X juhatuse liikmena oli kohustatud osaühingu laenu tagastama ja seega oli tema tegevus õiguspärane. Nimelt olid P LTD ja X OÜ 10.11.2013 sõlminud vaikiva seltsingu lepingu, mille p-s 1.
5. lepiti kokku järgnevas: “Vaikiv seltsinglane on 09.01.2009 lepingu alusel (Investment Project Agreement) investeerinud osaühing X tegevusse 1 450 000 (üks miljon nelisada viiskümmend tuhat) eurot. Nimetatud summat loetakse alates Lepingu sõlmimisest Vaikiva seltsinglase panuseks käesoleva lepingu eesmärgi täitmiseks.” Lepingu eesmärk tuleneb sama lepingu p-st 1.1: “Pooled on vaikiva seltsingu kaudu otsustanud tegutseda ühise eesmärgi nimel OÜ X majandustegevuse arendamiseks.” Selle lepingu sõlmimisega muutus P LTD laenuandjast vaikivaks seltsinglaseks. Vaikiv seltsinglane on võrdsustatud osanikuga, kes teeb panuseid äriühingu majandustegevuse edendamiseks. Seega, selle lepingu sõlmimisega lõppes 09.01.2009 aastal P LTD ja OÜ X vaheline laenuleping ning edaspidi tegutsesid pooled 10.11.2013 sõlmitud vaikiva seltsingu lepingu alusel. Seetõttu on väär seisukoht, et laen tuli tagastada summas 1 450 000 eurot, kuna P LTD oli andnud OÜ-le X laenu. Laenuleping oli lõppenud ja laenusumma oli muutunud seltsinglase panuseks. 7.
6. Kaebuse esitaja peab vajalikuks peatuda sellel, kas ja kui suures ulatuses võis W OÜ omada nõuet X OÜ vastu, kui arvestada, et W OÜ sai 15.01.2018 sõlmitud lepinguga (vt lisa 6) loovutuse teel P LTD nõude OÜ X vastu, mis tulenes 10.11.2013 sõlmitud vaikiva seltsingu lepingust. Kuivõrd 09.01.2009 laenuleping lõppes 10.11.2013 vaikiva seltsingu lepingu sõlmimisega, siis polnud võimalik loovutada laenunõuet. 10.11.2013 sõlmitud lepingu p-st 3.
7. tuleneb järgnev: “Vaikiva seltsinglase nõusolekul osaleda Osaühingu X kasumi jaotamisel kasumi osas, mis tekib Kinnistu [s.o Prantsusmaa villa] majandustegevuses kasutamisest, eeskätt selle võõrandamisest. Pooled lepivad kokku, et Vaikival seltsinglasel on õigus saada kasumit kinnistu võõrandamisest saadud müügihinnast 1 438 099 eurot.” Juhul, kui lepingus on märgitud summa, mille vaikiv seltsinglane võib saada, on tegemist kokku lepitud kasumi ülempiiriga (VÕS kommenteeritud väljaanne § 614 p 3.2 ja 4). Seega oli lepingu järgi vaikival seltsinglasel õigus teenida kasumit villa majandamisest ning villa võõrandamise korral oli vaikival seltsinglasel õigus kasumilt saada kuni 1 438 099 eurot. Lepingu p 3.
8. kohaselt vaikiva seltsinglase panus eraldi tagastamisele ei kuulu. Järelikult lepingu kohaselt kuulus villa võõrandamise korral summa kuni villa soetusmaksumuseni (s.o 1 850 000) igal juhul OÜ-le X, vaikiv seltsinglane omas õigust vaid kasumile villa võõrandamisest saadavast hinnast. See raha viidi aga OÜ-st X välja. 7.
9. Määrustes asuti seisukohale, et 10.11.2013 sõlmitud vaikiva seltsingu leping lõppes villa võõrandamise tulemusena. Lepingu p 6.2.1 sätestab, et leping lõppeb villa võõrandamisel, kuid sellisel juhul tuleb Vaikivale seltsinglasele tagastada kasum villa võõrandamisest (lepingu p 3.1). Villa aga võõrandati märkimisväärse kahjumiga (villa omandati
10. aastal 1 850 000 euroga, kuid võõrandati
11. aastal 1 070 000 euroga) ning sel alusel puudus OÜ-l X igasugune kohustus mistahes ülekande tegemiseks. 7.
12. Menetleja põhjendas 1 450 000 euro ülekandmise õiguslikku alust just sellega, et P LTD oli 10.11.2013 andnud OÜ-le X laenu summas 1 450 000 eurot, mis ei vasta tõele, sest laen anti 4 09.01.2009 ning laenuleping lõppes 10.11.2013 vaikiva seltsingu lepingu sõlmimisega ja selle lepingu alusel puudus OÜ-l X kohustus 1 450 000 euro üle kandmiseks W OÜ-le, kuna villa võõrandati kahjumiga. 7.
13. Isegi juhul, kui lähtuda sellest, et pooled tegutsesid laenulepingu alusel, oli laenulepingu tagasimaksmise tähtaeg jaanuaris
14. Riigikohtupraktikas (vt 3-1-1-55-09) on leitud, et hoonestusõiguse tähtaja lühendamisega on juhatuse liige toime pannud

§ 2172lg 1 sätestatud kuriteo.

Seega ei ole laenu (ennetähtaegne) tagastamine juhatuse liikme poolt mitte alati õiguspärane. Käesoleval juhul selle tagastamine 10 aastat varem enda abikaasa äriühingule, võõrandades selleks kogu äriühingu äritegevuseks vajaliku kinnisvara, ei saa olla ei äriühingu ega selle osanike huvides. Äriühingu ja osanike põhieesmärk on kasumi teenimine. Seega laenu ennetähtaegne tagastamine vastab kohtupraktika kohaselt usalduse kuritarvitamise koosseisule. Seda enam, et selle tagajärjel äriühingu tegevus lõppeb ning äriühing ei ole võimeline enam tulu teenima. Seega on U toime pannud kuriteo ja tekitanud X OÜ-le kahju enam kui eriti suures ulatuses (

§ 121p 3).

7.

1. Puutuvalt OÜ X poolt U esindusel kinnisasja aadressiga GGG, Tallinn, võõrandamisse Ule ja Yle kui füüsilistele isikutele, oli tehing ebaseaduslik. 7.
2. Samuti oli ebaseaduslik OÜ X juhatuse liikme U poolt oma abikaasale lisanduva töötasu summas 50 000 eurot välja maksmine viitega alamakstud töötajale. Selline töötasu suurendamise piirang ei tule mitte põhikirjast, vaid ÄS §-dest 168 lg 1 p 10 ja § 181 lg 3 ja 4, mille kohaselt on juhatuse liikmel endaga (kohtupraktika kohaselt ka abikaasaga) tehingute tegemiseks vajalik osanike nõusolek. Töötasu puhul oleks samuti tegemist olnud aegunud töötasu väljamaksega, mille täitmine ei ole äriühingu huvides. 7.
3. 31.10.2019 andis OÜ X U esindusel üle kehtivad ja tulu toovad üürilepingud U poja ettevõttele Z OÜ ilma vastusooritust saamata. OÜ X pangakonto väljavõtte kohaselt laekus äriühingule äripindade allüürile andmisest kuus kokku u 8950 eurot. Antud asja tehiolud on sarnased kriminaalasja nr 1-21-7255 menetluse asjaoludega, mida menetleti

§ 2172järgi.

Ka seal lõpetati äriühingu ostu-müügilepingud ja sõlmiti teiste osapoolte vahel, kuid äriühing kaotas potentsiaalselt tulu toovad ostu-müügilepingud ning äriplaan viidi üle teise ettevõttesse. U toime pandud tegu ei erine viidatust olukorras, kus U andis X OÜ-le tulu toovad allüürilepingud ilma vastusoorituseta oma poja äriühingule ning kaotas sellega äriühingu rahavoo. Seega kohaldati kohaldatud valesti materiaalõigust, kui asuti seisukohale, et äriühingu üürilepingute tasuta üleandmine äriühingu juhatuse liikme poolt ei kuriteokoosseisule, sest see vastab

§ 2172lg 1 sätestatud koosseisule.

7.

1. Kõik eelviidatud teod on tuvastamist leidnud ka kriminaalmenetluses ja nendest nähtub, et U ja Y teod on suunatud OÜ X tegevuse lõpetamisele ning vara jagamisele ilma vähemusosanikuta. Likvideerimismenetluse alustamisel oleks OÜ X vara jaotatud kõikide osanike vahel. U ja Y lõpetasid aga koos tegutsedes X OÜ tegevuse vähemusosaniku selja taga, et jääks likvideerimishüvitisest ilma. Seda, et vähemusosanikku hoiti kogu tegevusest teadmatuses, kinnitavad dokumendid tsiviilmenetluses. 7.
2. Cle näidati ülekuulamisel väljavõtet OÜ X pangakontolt U poja E pangakontole kantud 584 000 ja 323 000 euro kohta, kuid ülekannete asjaolud on menetluses jäetud välja selgitamata ja nende kohta puuduvad määrustes viited. 5 7.
3. Riigiprokuratuur on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust, hinnates kaebuses esitatud tegusid üksnes omastamise koosseisust lähtuvalt, analüüsimata kõiki õiguslikke aspekte, sh neid, millele kaebuses ei ole viidatud. Riigiprokuratuur pidi analüüsima, kas kaebuses esitatud asjaolud võivad vastata usalduse kuritarvitamise koosseisule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Kaebuse rahuldamiseks ja Riigiprokuratuuri määruse tühistamiseks alust ei ole.
5. Menetleja on esitanud ammendavad ja nõustumisväärsed põhjendused selle kohta, miks ei ole võimalik sedastada kuriteokaebuses toodud isikute käitumises kuriteotunnuseid

§ 201ja § 2172 , s.o X OÜ esindaja poolt vaidlustavas osas.

Riigiprokuröri määruses on lisatud täiendused seoses

§-ga

1. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks menetlejate välja toodud asjaolude kordamist, sest ei tuvastanud selliseid tõsiseid rikkumisi tõendite hindamisel või ekslikke seisukohti õigusnormi tõlgendamisel, mis annaksid aluse menetlusotsustusse sekkumiseks. Seega peab ringkonnakohus vastuseks kaebaja väidetele märkida täiendavalt järgmist.
2. Prantsuse villa müügist saadud vara omastamise väite osas nõustub ringkonnakohus menetlejaga, et kõnealusel juhul kuriteo koosseisu sedastada ei ole alust. Vaidlus puudub asjaolus, et 09.01.
3. a investeeris P Ltd 1 450 000 eurot X OÜ poolt 21.01.
4. a 1 850 000 euro eest Prantsusmaal villa soetamisse ja et laenu/investeeringu tagastamise tähtaeg oli 20 aastat. Kaebaja jätab samas tähelepanuta, et laenulepingu kehtivuse ajal kohustus X OÜ igal aastal (4 korda aastas) investorile tasuma 7% investeerimissumma jäägi pealt. Lepingust nähtub sedagi, et X OÜ kohustus alustama tagasimaksetega juba
5. a. Lepingu kehtivus pidi lõppema pärast täielikku investeeringu tagastamist ja eelpoolviidatud protsentide tasumist. Kõnealust asjaolu ei kummuta ka 10.11.2013 P Ltd ja X OÜ vahelt sõlmitud vaikiva seltsingu leping. Iseenesest viitab kaebaja õigesti lepingu p-s 3.1 märgitule, mille kohaselt oli vaikival seltsinglasel õigus osaleda OÜ X kasumi jaotamisel osas, mis tekib kinnistu majandamisest, eeskätt selle võõrandamisest. Eeltoodust järeldub, et tal oli õigus mitte ainult kinnistu võõrandamisest kasu saada, vaid ka kinnistu majandustegevuse käigus saadud tulust kasu saada. Eksitav on aga kaebuse väide justkui lepingu p 3.2 välistaks vaikiva seltsinglase panuse eraldi tagastamise igal juhul ja et tal oleks õigus saada tulu vaid siis, kui kinnistu on kasumlikult võõrandatud. Tegelikult nähtub lepingu p-st 3.2, et vaid punktis 3.1 märgitud kasumi (1 438 099 euro) välja maksmisel katab nimetatud summa vaikiva seltsinglase poolt tehtud panuse ja tehtud panus siis eraldi tagastamisele ei kuulu. Lepingu p-st 3.3 nähtub aga, et vaikiv seltsinglane ei osale kahjumi katmises. Eeltoodust järeldub, et kui kinnistu oleks müüdud sellise kasumiga, mis oleks võimaldanud kasumi välja maksmist summas 1 438 099 eurot, oleks see tulnud kinnistu müügi korral P Ltdle välja makstagi. Kui aga kasumlikku tehingut pole, kohustuti tagastama vaikiva seltsinglase panus. Seda eriti olukorras, kus viimane ei pidanud osalema kahjumi katmises. Järelikult oli kahjumliku müügitehingu korral tegemist X OÜ vastutusega. Vaikival seltsinglasel oli õigus saada kinnistu võõrandamisel kasumit või investeeritu summas tagastust vastavalt lepingu p-s 3.1 või siis p-s 3.2 toodule. Kahjumliku müügitehingu järgselt selliselt ka toimiti ja tagastati panus (kuivõrd kasumit ei olnud ) summas 1 450 000 eurot. Eeltoodu alusel ei saa teha järeldust X OÜ vara omastamise kohta U poolt, sest X OÜ-l oli lepingust tulenev kohustus kõnealune summa villa müügi korral tagastada. Viidatud asjaolust oli teadlik ka C, kes oli vaikiva seltsingu lepingu üheks X OÜ esindajaks. Seda ei väära ka teadmine, et 15.01.
6. a sõlmiti kolmepoolne nõude loovutamise leping, nn tsessioonleping, milles P Ltd loovutas
7. a lepingust tuleneva nõude X OÜ vastu summas 1 450 000 W OÜle. Küsimus ei ole selles, et kõnealune nõudesumma X OÜ vastu üleval oli ja P Ltd oli 6 õigustatud sellise nõudesumma loovutama. Asjaolu, kas selle aluseks sai üldse olla
8. a n.ö laenuleping, eeldab kõnealusele lepingule tsiviilõigusliku hinnangu andmist. Küll aga ei muuda see tõika, et X OÜ-l oli kohustus nõudesumma tagastada, mida tema seaduslik esindaja ka
9. aastal tegigi.
10. Sellest tulenevalt oli U õigustatud nõudesumma tagastamiseks X OÜ varaga samme astuma. Nii kanti Prantsuse villa müügist saadud summast koheselt 842 196 eurot W OÜ kontole villa soetamiseks saadud panuse lõpliku tagastusena. Samuti võõrandati veel enne 22.04.
11. a korterid (XXX; PPP) W OÜ-le tasaarveldusena 607 804 euro suuruses summas. Selliselt tagastati villa soetamiseks saadud panus kokku summas 1 450 000 eurot. Kõnealused asjaolud andsid aluse nõude tasumiseks antud toimingute ja tehingute tegemiseks, s.o villa müügist saadud raha W OÜ-le kandmiseks ja kõnealuste korterite müügilepingu sõlmimiseks. Seega puudub alus eeltoodud ülekannete või müügitehingutega seoses jaatada X OÜ vara omastamist. Tuvastamist leidis seegi, et osanike 24.10.2016 ja 01.05.2017 koosoleku protokollide kohaselt otsustasid osanikud müüa kõnealused korterid Eestis ja villa Prantsusmaal kooskõlas turuhinnaga (mis ei olnud konkreetse summana fikseeritud) ning volitasid tehingute tegemiseks Ut. Asjaolule, kas ja miks võõrandati Prantsuse villa alla turuhinna, ei ole käesoleval juhul võimalik vastata. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on villa müügitehinguga seoses pooleli vaidlus Prantsusmaal, kus selgitatakse eeldatavalt välja villa tegelik turuhind, tehingu täpsed asjaolud ja tagamaad. Samuti omab villa müügiga seoses tähtsust asjaolu, et selle müügihinnast arvati maha trahvid ja kulud, mis olid seotud müügilepingu rikkumisega, tulenevalt villat üürinud T ja C käitumisega, kes villas elasid ning seda ei vabastanud. Seejuures kinnitas C menetluse käigus, et ta sai villa üürimise eest Tlt üüri sularahas. Pole välistatud, et asjas käsitletud tehingud võisid mõnevõrra raskendada X OÜ-l majandustegevusega jätkamist. See aga ei kummuta asjaolu, et X OÜ-l oli lepinguline kohustus tagastada villa võõrandamisel selle soetamiseks saadud panus, mida ka kõnealusel juhul menetlejate poolt tuvastatud asjaolude kohaselt tehti, s.o äriühing täitis oma lepingulisi kohustusi. Kaebuse esitaja nendib samuti, et kokkuvõttes taandub kogu küsimus sellele, kas OÜ-l X oli kohustus tagastada 1 450 000 eurot W OÜ-le või mitte. Ringkonnakohus põhistaski kriminaalasjas sisalduvate tõendite ja menetleja tuvastatud asjaolude pinnalt, et X OÜ kohustus viidud summa tagastama.
12. Puutuvalt kaebaja väitesse, et isegi kui pooled tegutsesid laenulepingu alusel, ei olnud X OÜ huvides laenulepingu ennetähtaegne täitmine, märgib ringkonnakohus järgmist. Kuigi laenulepingu kohaselt pidi summa tagastatama hiljemalt
13. a, nähtub lepingu p-st 4, et lepingu kehtivus lõpeb pärast täielikku investeeringu tagastamist ja lepingus märgitud protsentide tasumist. Vaikiva seltsingu lepingust nähtub aga (p 6.2.1), et leping lõpeb kinnistu võõrandamisel. Eeltoodust järeldub, et hiljemalt kinnistu võõrandamisel oli X OÜ kohustatud tagastama nõude summas 1 450 000 eurot.
14. Ringkonnakohtu hinnangul jõudis menetleja kogutud tõendite ja tuvastatud asjaolude pinnalt põhjendatult järeldusele, et X OÜ ja kuriteokaebuses nimetatud väidetavate teo toimepanijate (aga ka C enda) vahel oli sõlmitud sedavõrd palju erinevaid kokkuleppeid OÜ X vara, erinevate tehingute, nende rahastamise ja seoses kasumi jaotumisega, et nende tegelikke täpseid asjaolusid ei ole enam tagantjärele olnud võimalik menetluses üheselt tuvastada. Äärmisel juhul on see võimalik vaid tsiviilmenetluses.
15. Puutuvalt GGG parkimiskoha võõrandamisse Ule ja Yle kui füüsilistele isikutele, märgib kaebaja vaid, et jääb varasemate seisukohtade juurde, et tehing oli ebaseaduslik. Kuna selles osas on menetleja esitanud nõustumisväärsed seisukohad ja kaebuses midagi täiendavat välja toodud ei ole, ei pea ka ringkonnakohus vajalikus täiendavaid seisukohti esitada. 7
16. Samuti on esitatud eelnevates määrustes nõustumisväärsed seisukohad seoses 50 000 euro suuruse töötasu välja maksmisega Yle, vastates kaebaja väidetele. Ringkonnakohus ei pea eelnevale vajalikuks midagi juurde lisada.
17. XXX ja YYY kinnisasjade X OÜ üürilepingute üle andmise kohta Z OÜ-le, märgib ringkonnakohus järgmist. Menetleja on esitanud äärmiselt põhjalikud selgitused, mida ringkonnakohus ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt tuleb märkida, et kinnistud ei kuulunud X OÜ-le, vaid soetati E ja C poolt pangast saadud laenu eest ning üüriti välja X OÜ-le. Asjaolu, et X OÜ väidetavalt allüüris neid tasu eest, ei tähenda, et üürileandja ei tohtinuks hiljem astuda samadel alustel lepingulistesse suhetesse Z OÜ-ga (mille juhatuse liige oli E), kes allüürnike üürilepingud üle võtaks ja X OÜ kohustuks need Z OÜ-le üle andma. Nentida tuleb sedagi, et E tasus laenu tagasinõudmisel panga poolt oma osa laenusummast, kuid et C jättis oma osa tasumata, tasus E temagi eest, misjärel seati C osas tema kasuks hüpoteek. A OÜ juhatuse liige poleks saanud ses olukorras takistada üürilepingute üleminekut Z OÜ-le. X OÜ ja kinnistute omanike vahel 03.01.2006 sõlmitud lepingust ei nähtu, kuidas peaks X OÜ ruume kasutama, sh et ta peaks neid vältimatult edasi üürima ja teenima sellest tulu.
18. Vastuseks kaebaja väidetele, et menetluses on jäetud välja selgitamata, millisel alusel kanti X OÜ kontolt raha E kontole, tuleb märkida järgmist. Menetleja on kinnitanud kriminaalmenetluse lõpetamise määruses kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvat, et OÜ X kontolt ei ole Prantsuse villa müügi järgselt tehtud ülekandeid E kontole, millega viimane oleks saanud tasuda XXX kinnistute laenu tagasimaksed pangale.
19. Kaebuse etteheited, et Riigiprokuratuur ei oleks tohtinud analüüsida tegusid vaid omastamise koosseisust lähtuvalt, vaid ka usalduse kuritarvitamisest tulenevalt, on alusetud. Käsiloleva asja kriminaalmenetluse lõpetamise määruses hindas menetleja kuriteokaebuses ja selle hilisemas lisas toodud tegude kirjelduse vastavust nii omastamise kui ka usalduse kuritarvitamise koosseisule. Menetleja ei tuvastanud käesoleval juhul kummagi kuriteokoosseisu olemasolu. Riigiprokurör nõustus menetleja põhjendustega kuriteotunnuste puudumise kohta ega pidanud valdavas osas vajalikuks asjaolude üle kordamist. Riigiprokuratuurile esitatud kaebuse väiteid arvestades on aga põhjendatud riigiprokuröri seisukoht, et kaebaja väited puudutasid eelkõige omastamise koosseisu.
20. Viimaks märgib ringkonnakohus, et KrMS § 200 annab kohtueelses menetluses uurimisasutusele ja prokuratuurile õiguse hinnata, kas kriminaalmenetluse alus on ära langenud ning menetluse vajadusel lõpetada. Praegusel juhul ongi uurimisasutus ja prokuratuur asunud seisukohale, et kõik tähtsust omavad asjaolud on välja selgitatud ning kogutud tõendite põhjal ei ole võimalik kellelegi kahtlust esitada, sest ühegi kuriteokaebuses toodud isiku käitumises ei ole võimalik kuriteotunnuseid tuvastada. Nii kohtueelse menetluse juhtimine kui ka kohtus süüdistuse esitamine on KrMS § 30 lg 1 kohaselt prokuratuuri pädevuses ning sama sätte teise lõike kohaselt teostab prokuratuuri volitusi kriminaalmenetluses prokurör sõltumatult. Seetõttu on ringkonnakohtul olukorras, kus vaidlus puudutab tõenditest tehtavaid järeldusi, alust sekkuda üksnes tõendite hindamisel tehtud ilmse vea puhul. Kaebuse argumentide põhjal ringkonnakohus sellist viga ei tuvastanud.
21. Juhindudes KrMS § 208 lg-st 5 ja § 385 p-st 11, jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri 31.05.2024 määruse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata. 8 (allkirjastatud digitaalselt) 9