← Eesti

2-20-9760/108

Obsah (10)§ 626§ 3§ 9§ 619§ 11§ 174§ 1028§ 1030§ 80§ 1029

2-20-9760 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Imbi Sidok-Toomsalu, Mai Grauberg, Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 30.04.2024, Tallinn Tsiviilasja numb

) § 11 lõikest 3, kuna müügileping sõlmiti 06.05.2020 (punkt 18); 3) kui käsunduslepingut ei sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis, on käsundusleping tühine TsÜS § 83 lõike 1 järgi ja § 84 lõike 1 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi ning tühise tehingu alusel saadu tagastatakse alusetu rikastumise sätete kohaselt, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (punkt 20); 4) kui osa võõrandamistehing sõlmiti ja osa anti üle notariaalselt tõestatud käsunduslepingu raames, on võimalik käsundisaaja väljaandmiskohustus

§ 626

lõike 1 alusel, kui käsundisaajaks oli kostja II, st isik, kellele osa võõrandati; seejuures tuleb arvestada konkreetse tegevusala ja teenuse iseärasusi (punkt 19); 5) kui hagejate ja kostja I tegelik tahe oli suunatud käsundussuhte loomisele, mitte üksnes Leiges OÜ osa võõrandamisele, tuleb poolte tahte alusel käsitada nendevahelist suhet ühtse käsunduslepinguna; kui käsundusleping on vorminõude tõttu tühine, tuleb hinnata, kas osa võõrandamistehing oleks sõlmitud ka käsunduslepingut sõlmimata (TsÜS § 85); kui osa võõrandamistehingu sõlmimine muude käsunduslepingus ettenähtud kokkulepete sõlmimiseta ei olnud poolte tegeliku tahtega kooskõlas, võib tehing olla näilik ja seega tühine TsÜS § 89 järgi ning seda sõltumata sellest, kas see oli sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis või mitte (punkt 21); 6) kui käsundusleping sõlmiti kostjaga II ja see leping on tühine vorminõude järgimata jätmise tõttu, ning tühine on ka osa võõrandamistehing kui selle käsunduslepingu osa, tuleb kostjal II ja käsundisaaja(te)l tagastada tühise käsunduslepingu alusel saadu alusetu rikastumise sätete kohaselt (punkt 22); 7) kui vorminõude tõttu tühine käsundusleping sõlmiti, ning tühine on ka osa võõrandamistehing kui käsunduslepingu osa, ent käsundisaajaks ei olnud kostja II, võib kostjal II siiski olla osa väljaandmise kohustus tulenevalt

§-st 1030, kui osa üleandmise kohustus oli kokku lepitud kostja II kasuks;

§-s 1029 sätestatud olukorra esinemisel ei ole kostjal II kui kolmandal isikul selle sätte tähenduses osa väljaandmise kohustust hagejatele (punkt 22); 8) kui käsunduslepingut ei sõlmitud, on osa võõrandamistehing iseseisvalt kehtiv tehing ning kostjal II ei ole kohustust osa hagejatele välja anda (punkt 22).

  1. Riigikohtu seisukohtadest tulenevalt selgitas ringkonnakohus 01.11.2023 korraldavas määruses pooltele menetluslikku olukorda ja andis õiguse tuua esile ning vajadusel tõendada (pidades silmas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lõiget 1) kas viidates maakohtus kogutud tõenditele või taotledes TsMS § 652 lõike 3 punkti 2 alusel täiendavate tõendite vastuvõtmist apellatsioonimenetluses) elulisi asjaolusid, mis omavad tähtsust asja uuel lahendamisel ringkonnakohtus tulenevalt Riigikohtu kohustuslikest juhistest. Pooled esitasid täiendavad seisukohad 21.11.2023 ja 01.12.
  2. Ringkonnakohtu seisukoht
  3. Ringkonnakohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et hagejate apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele ja vaidlustatud otsus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise ja materiaalõiguse 8

(13)2-20-9760 normide ebaõige kohaldamise tõttu tühistada osas, milles hagi jäi maakohtus rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse ja hagi tagamise abinõu tühistamise osas. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi täies ulatuses ja jaotab menetluskulud, samuti otsustab uuesti maakohtu poolt kohaldatud hagi tagamise abinõu edasise kehtivuse üle (TsMS § 657 lõike 1 punkt 2, § 173 lõige 3, § 445 lõige 2).
  1. Ringkonnakohus selgitab esmalt, et Riigikohtu 21.06.2023 otsusega praeguses kohtuasjas on jõustunud Harju Maakohtu 27.08.2021 otsus osas, milles kohus tuvastas hageja I ja kostja I vahelise laenulepingu tühisuse ning kohustas kostjat I andma tahteavaldus Tallinnas Katleri t 17-5 asuvale korteriomandile seatud hüpoteegi kustutamiseks ja luges kostja I tahteavalduse asendatuks kohtuotsusega (maakohtu otsuse resolutsiooni punktid 2, 3). Samuti on jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 29.03.2022 otsus osas, milles hagejatele seoses kostja I apellatsioonkaebuse menetlemisega tekkinud kulud jäeti kostja I kanda ja mõisteti hagejate kasuks solidaarselt kostjalt I välja menetluskulude hüvitis 540 eurot koos viivisega (ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni punkt 5).
  2. Vastavalt eelmises punktis viidatud Riigikohtu lahendile on praeguse apellatsioonimenetluse esemeks hagejate nõue kohustada kostjat II andma endise nimetusega 1Maaler OÜ osa omand üle hagejale I ja andma selleks vajalik tahteavaldus ning asendada kostja II tahteavaldus kohtuotsusega. Samuti on jaotamata ja rahaliselt kindlaks määramata kostja II vastu esitatud hagi menetlemisega seotud menetluskulud kolmes kohtuastmes.
  3. TsMS § 693 lõikest 2 tulenevalt on Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Sama sätte lõike 1 alusel jätkub praeguse tsiviilasja menetlus ringkonnakohtus seisundis, milles see oli enne asja läbivaatamise lõpetamist. Riigikohus on praeguses asjas asunud mh seisukohale, et alama astme kohtud jätsid ebaõigesti tähelepanuta hagejate väited käsundisuhte kohta, st selle kohta, et käsundisuhte raames sõlmiti TNi kontrolli all olevate äriühingute ja hagejate vahel mitu lepingut, sh äriühingu osa võõrandamisleping. Samuti, et mh maakohus rikkus TsMS § 436 lõigetest 4 ja 7, § 438 lõike 1 esimesest lausest, § 348 lõigetest 1–3, §-st 351, § 392 lõike 1 punktidest 1 ja 3, § 400 lõikest 5 ja § 401 lõikest 1 tulenevat selgitamis- ja kvalifitseerimiskohustust, kui jättis hindamata, kas hagejate nõue äriühingu osa üleandmiseks võib tuleneda väidetavast käsunduslepingust. Järgnevalt kõrvaldab ringkonnakohus maakohtu rikkumised hagejate nõude kvalifitseerimisel. Selgitamiskohustuse täitis ringkonnakohus 01.11.2023 korraldava määrusega.
  4. Ringkonnakohus on poolte esiletoodud ja tõendite kogumi alusel tuvastamist leidnud eluliste asjaolude alusel seisukohal, et praeguses asjas on tsiviilkohtumenetluse jaoks piisava elulise veenvusega leidnud tõendamist, et vaidlusalune äriühingu osa võõrandamise tehing oli sõlmitud lahutamatu osana hageja I ja TNi kontrolli all oleva Hänga OÜ vahelisest suulisest käsunduslepingust, mis aga on vorminõude rikkumise tõttu tühine TsÜS § 83 lõikest 1 tulenevalt. Kolleegium põhjendab seisukohta järgmiselt. 40.

§ 3

punkti 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida mh lepingust.

§ 9

lõike 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Sama sätte lõike 2 kohaselt on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. TsÜS § 68 lõike 1 kohaselt võib tahteavalduse teha mistahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. TsÜS § 69 lõike 1 kohaselt 9

(13)2-20-9760 tuleb kindlale isikule suunatud tahteavaldus tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Sama sätte lõike 2 kohaselt on tahteavaldus kätte saadud, kui see on saajale isiklikult teatavaks tehtud. TsÜS § 75 lõike 1 kohaselt tuleb kindlale isikule tehtud tahteavaldust tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kuna praeguses asjas sõlmiti tahteavalduse alusel tehinguid, kuuluvad kohaldamisele ka

§-s 29 sätestatud lepingu tõlgendamise reeglid. Viidatud sätte lõike 5 punktidest 1, 3 ja 4 tulenevalt tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, sh lepingueelseid läbirääkimisi, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist ning lepingu olemust ja eesmärki.

  1. Hagejate väidete kohaselt on vaidlusalune võõrandamisleping lahutamatu osa käsunduslepingust, mis oli suulises vormis sõlmitud hageja I ja TNi vahel hiljemalt 28.04.2020, kui isikud olid saavutanud kokkulepped teenuse osutamiseks; teenuse sisuks oli äriühingu likvideerimismenetluse läbiviimine, äriühingu debitoorsete võlgnevust sissenõudmine ja kreeditoride nõuete rahuldamine viisil, mis väldib hageja I isikliku vastutuse ja hagejate ühisvara säilimise; teenust osutas TN läbi tema kontrolli all olevate erinevate äriühingute (Hänga OÜ, Üheksavara OÜ, Karsas OÜ); käsundi raames andsid hagejad äriühingu osa üle TNi juhiste järgi tema poolt osundatud tema kontrolli all olevale äriühingule; hagejale I ei teadnud ja talle ei olnud tähtis, millise äriühingu kaudu TN teenust osutab; ettepaneku laenu- ja võõrandamislepingute sõlmimiseks tegi TN; hageja I ei teadnud enne müügilepingu sõlmimist kostjast II.
  2. Kostja II juhatuse liikme väidete kohaselt ringkonnakohtu istungil suhtles TN hagejaga I esialgu kui Hänga OÜ juhatuse liige; käsundusleping oli hageja I ja Hänga OÜ vahel, olid ühekordsed käsunduslepingud võlgnikelt võlgnevuste sissenõudmiseks ja neil lepingutel puudub seos osa võõrandamise lepinguga; ilma nende lepinguteta oleks võõrandamisleping ikkagi sõlmitud; ei ole välistatud, et hageja I oleks jõudnud TNni müügilepingu sõlmimiseks ka ilma, et eelnevalt oleks teisi lepinguid sõlmitud; hageja I ei soovinud ise äriühingut likvideerida ja avaldas soovi see 1 euro eest võõrandada (protokoll III kd tl 86–88). Eelnevalt on kostjad kohtumenetluses toonud välja, et hageja I pöördus Hänga OÜ poole, kes esitas võlgnikele nõudeavaldusi ja soovitas ettevõtte likvideerida, nõuda võlgnevused, tasuda kohustused; hageja I ütles, et ei taha ise likvideerida ja avaldas soovi võõrandada kostjale II 1 euro eest (I kd tl 176–177). Vastuses hagejate apellatsioonkaebusele nõustus kostja II maakohtu poolt tuvastatuga, et: poolte ühine tahe oli majanduslikes raskustes oleva ettevõtte võõrandamine, mille tulemusena vabanes hageja I seotusest ettevõttega ja kostja II sai sisuliselt tasuta ettevõtte omanikuks eesmärgiga nõuda sisse võlgnevused, tasuda võlausaldajatele ja seejärel ettevõte likvideerida (II kd tl 166 pöördel).
  3. Eeltoodust tulenevalt ei ole pooltel sisulist vaidlust selle üle, kuidas jõuti käsunduslepingu sõlmimiseni – hageja I soovis vabaneda makseraskustes olevast äriühingust 1Maaler OÜ läbi ettevõtte likvideerimismenetluse ja TN pakkus vastavasisulist teenust. Hagejate poolt on esitatud TN 22.04.2020 e-kiri hagejale I (dtl 40, tõlge I kd tl 13) tema poolt osutatava teenuse selgitusega, mille on mh kirjeldatud punti 2 all tema poolt varasemale kliendile osutatud teenust: „… mina ostsin firma ja sain juhatuse liikmeks. Kliendi kinnisvarale seati kohe hüpoteek… Kokku kestis menetlus 4 aastat ja selle jooksul aegus potentsiaalne nõue juhatuse liikme … vastu. Pärast protsessi mina likvideerisin firma ja … varalt võeti hüpoteek maha. Riske ei jäänud, kõik juriidiliselt korrektne.“ Sellest tõendist nähtub, et tavapäraselt oligi TN poolt pakutava teenuse sisuks mitte ainult majanduslikes raskustes oleva äriühingu likvideerimismenetluse läbiviimine juhatuse liikme poolt antud volituste 10

(13)2-20-9760 alusel, vaid sel eesmärgil ostu-müügitehingu vormistamise kaudu juhatuse liikmeks saamine ja eelmise juhatuse liikme varale hüpoteegi seadmine (seega vastavasisulise asjaõiguslepingu vormistamine) ning seejärel tegutsemine äriühingu seadusjärgse esindajana ja ettevõtte likvideerimine. Sama skeemi alusel on tõendatud tegutsemine ka vaidlusalusel juhul – 06.05.2020 vormistati nii hüpoteegi seadmise leping hagejate ühisvarale kui osa müügileping (I kd tl 6–11). Mõlemal juhul olid tehingu teiseks pooleks TNga seotud erinevad äriühingd, vastavalt kostja I ja kostja II. Hänga OÜ 01.
  1. ja 05.05.2020 arvetega (II kd tl 58, 59) on tõendatud, et läbi nimetatud tema kontrolli all oleva kolmanda äriühingu esitas TN hagejate äriühingule arved selgitusega „Nõustamisteenus“ ja „Nõustamine 1Maaler OÜ MKS, TuMS küsimustes, ÄS osanike vastutuse küsimuses“. Lisaks ei ole vaidlust, et 23.03.2020 ja 01.05.2020 oli Hänga OÜ (TN isikus) ja 1Maaler OÜ (hageja I isikus) vahel sõlmitud kaks nõuete loovutamise lepingut, millega TN ettevõte omandas hageja I ettevõtte nõuded kahe äriühingu vastu (I kd tl 34–37).
  2. Eeltoodust tulenevalt on kolleegiumi hinnangul piisava elulise veenvusega tõendatud hagejate väited selle kohta, et äriühingu osa võõrandamise leping oli praegusel juhul üks lahutamatu osa hageja I ja TN äriühingu Hänga OÜ vahel aprillis 2020 sõlmitud suulisest käsunduslepingust.

§ 619

kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandjale) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu. Asjaolu, et lisaks oli hageja I sõlminud Hänga OÜ-ga kaks nõuete loovutamise lepingut, ei oma praeguses asjas olulist tähtsust. Hänga OÜ esitatud arved tõendavad nõustamisteenuse osutamist ja eelnevalt oli Hänga OÜ juhatuse liige selgitanud, et tavapäraselt kuulub osutatava teenuse hulka nii likvideeritava äriühingu ost-müük kui hüpoteegi seadmine äriühingu endise juhatuse liikme varale. Kuna hageja I eesmärgiks oli äriühingu likvideerimine ja teenuse osutaja poolt oli selgitatud teenuse sisuna ka ettevõtte võõrandamine, oligi tegemist olukorraga, kus 06.05.2020 võõrandamislepingu vormistamine moodustas lahutamatu osa käsunduslepingust. Asjaolu, et tehingus osales ostjana käsundisaaja juhatuse liikme kontrolli all olev teine äriühing, ei muuda käsunduslepingu sisu. Mõlema äriühingu kaudu ja nimel tegutses sama isik TN, mistõttu saab asuda seisukohale, et käsundusleping oli osaliselt (võõrandamisele suunatud kohustustehingu osas) sõlmitud kostja II kasuks. Eelnevalt tõendamist leidnud asjaolud annavad aluse ka tuvastada, et hagejad ei oleks sõlminud äriühingu osa müügilepingut, kui ei oleks eelnevalt sõlmitud kokkulepet, et võõrandamise eesmärgiks on ettevõtte likvideerimine. 45. Riigikohus selgitas, et kui käsunduslepingu tingimustega nähti ette osaühingu osa üleandmine (kohustustehing), pidi käsundusleping olema sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis tulenevalt enne 24.05.2020 kehtinud ÄS § 149 lõikest 4,

§ 11lõikest 3 ja Ts

ÜS § 83 lõikest 1. Enne 24.05.2020 kehtinud ÄS § 149 lõike 4 esimene lause nägi ette, et osa võõrandamise kohustustehing ja käsutustehing peavad olema notariaalselt tõestatud.

§ 11

lõige 3 sätestab, et kui leping tuleb sõlmida teatud vormis, tuleb selles vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta, samuti lepingust tulenevate nõuete loovutamise või kohustuste ülevõtmise kohta, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Riigikohus on varem selgitanud, et osa tehingulisele üleandmisele kohaldub õiguste loovutamise regulatsioon

§ 174järgi (Riigikohtu 12.05.2014 otsus nr 3-2-1-19-14, punkt 17; analoogia korras 23.10.2013 otsus nr 3-2-1-96-13, punkt 30). 11

(13)2-20-9760 46. Praeguses asjas on tõendatud, et käsundusleping, mis sisaldas osaühingu osa võõrandamise kohustustehingut, oli sõlmitud suulises vormis. Seega on tegemist algusest peale tühise tehinguga. TsÜS § 83 lõike 1 järgi on tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Riigikohus on varem leidnud, et ÄS § 149 lõikes 4 sätestatud osa võõrandamise kohustustehingu vorminõude rikkumise tagajärjeks on tehingu tühisus, pidades silmas vorminõude eesmärki (28.01.2015 otsus nr 3-2-1-141-14, punktid 34–35). TsÜS § 84 lõike 1 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse alusetu rikastumise sätete kohaselt, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 47.

§ 1028

lõike 1 kohaselt kui isik on teiselt isikult midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kuna praeguses asjas on tõendatud, et käsundisaajaks ei olnud kostja II, kuulub lisaks kohaldamisele

§ 1030

, mille lõike 1 kohaselt kui üleandja on saajale midagi üle andnud saaja kasuks sõlmitud lepingu täitmisena, võib üleandja

§ 1028

lõikes 1 nimetatud juhul saajale üleantu tagastamist nõuda ka isikult, kelle kasuks oli leping sõlmitud. Eelnevalt tuvastas kohus (vt käesoleva otsuse punkt 44), et käsundusleping oli vähemalt osaliselt sõlmitud TN erinevate teiste äriühingute kasuks, sh osa võõrandamise osas kostja II kasuks (

§ 80

lõike 2 mõttes), mistõttu

§ 1029tagasinõude õigust ei väära.

Tõendatud ei ole ka

§ 1028lõikes 2 sätestatud saadu tagasinõudmise välistused.

Eeltoodust tulenevalt on kostjal II endise nimetusega 1Maaler OÜ osa üleandmise kohustus hagejale I. Vastavat tahteavaldust asendab TsÜS § 68 lõike 5 alusel jõustunud kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma.

  1. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu otsust tuleb muuta ka osas, milles kohus tühistas 15.09.2020 määrusega (I kd tl 79–81) kohaldatud hagi tagamise abinõu. Selle määrusega otsustas maakohus kanda äriregistrisse võõrandamise keelumärge kostjale II kuuluvale Leiges OÜ osale hageja I kasuks. Maakohus tühistas tagamise abinõu, kuna jättis hagejate nõude kostja II vastu rahuldamata. Kuna praeguse otsusega nõue kostja II vastu rahuldatakse, jätab ringkonnakohus tagamise abinõu jõusse kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna TsMS § 445 lõike 2 alusel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  2. TsMS § 173 lõike 3 kohaselt kui kõrgema astme kohus muudab lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajadusel vastavalt menetluskulude jaotust. Praeguses asjas jättis rahuldas maakohus hagejate nõuded ühe kostja vastu ja jättis teise vastu rahuldamata ning jättis menetluskulud TsMS § 163 lõike 1 alusel poolte endi kanda. Apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse tulemusena kuulub hagi täielikult rahuldamisele. Seega tuleb muuta maakohtu otsust ka menetluskulude jaotuse osas ja jätta kõik maakohtumenetlusega seotud kulud TsMS § 162 lõike 1 ja § 165 lõike 1 alusel võrdsetes osades kostjate I ja II kanda. Hagejad on kostjate suhtes menetluskulude osas solidaarvõlausaldajad.
  3. Kuna hagejate apellatsioonkaebus kostja II vastu kuulub rahuldamisele, jäävad apellatsioonimenetluse kulud selles osas TsMS § 162 lõike 1 alusel kostja II kanda. Ka apellatsioonimenetluse kulude osas on hagejad kostja II suhtes solidaarvõlausaldajad. Kostja I apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud kulud jaotas ringkonnakohus 12

(13)2-20-9760 29.03.2022 otsuses ja selles osas on apellatsioonikohtu otsus jõustunud (Riigikohtu otsuse resolutsiooni punkt 3.3).
  1. Vastavalt Riigikohtu otsusele tuleb ringkonnakohtul praeguses menetluses jaotada ka kassatsioonimenetluse kulud, mis tekkisid seoses hagejate kassatsioonkaebuse rahuldamisega. TsMS § 162 lõike 1 alusel jäävad hagejate kassatsioonimenetluse kulud, mis tekkisid seoses nende kaebuse lahendamisega Riigikohtus, kostja II kanda. Ka selles osas on hagejad kostja II suhtes solidaarvõlausaldajad. Vastavalt Riigikohtu otsusele jäid hagejate kassatsioonimenetluse kulud, mis tekkisid seoses kostja I kassatsioonkaebuse lahendamisega, kostja I kanda (Riigikohtu otsuse resolutsiooni punkt 6). Hagejad on kostja I suhtes solidaarvõlausaldajad.
  2. Kuna maakohus ei määranud rahaliselt kindlaks hagejatele hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust, ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lõige 4). Seni kindlaksmääramata menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul peale ringkonnakohtu otsuse jõustumist (TsMS § 177 lõige 2). Vastavalt ringkonnakohtu 29.03.2022 otsuse resolutsiooni punktile 5 on jõustunud kohtulahendiga praeguses menetluses seni rahaliselt kindlaks määratud vaid hagejate apellatsiooonimenetluse kulud, millised tekkisid seoses kostja I apellatsioonkaebuse menetlemisega ringkonnakohtus (540 eurot). /allkirjastatud digitaalselt/ 13
(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.