Obsah (5)

§ 2§ 4§ 121§ 43§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-1592 Määruse kuupäev 29. mai 2024 Kohtunik Ene Andresen Kohtuasi X kaebus Viru Vangla vastu kahju hüvitamiseks Menetlustoiming Kaebu

) § 121 lg 4, § 119 lg 1 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte kaebajale. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kinnipeetav X
2. mail 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks 5000 euro ulatuses. Kaebaja leiab, et talle on tekitatud mittevaralist kahju Viru Vangla sisekontrolli ametniku
3. mai
4. a määrusega, millega lõpetati prokuröri loal kriminaalmenetlus. Kaebuse kohaselt oli Viru Vangla menetluses kriminaalasi nr
5. Viru Ringkonnaprokuratuur alustas
6. veebruaril 2024 menetlust, kuid ei kaasanud kaebajat menetlusse. Kaebaja kui kannatanu nõue tugineb riigivastutuse seaduse § 7 lg-tele 1 ja 2, § 9 lg-le 1 ning võlaõigusseaduse § 128 lg-le 5, § 134 lg-le 5, §-le 1043 ja § 1045 lg-le
7. KOHTU SEISUKOHT
8. Kohus lähtub kaebuse lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest (

§ 2lg 4).

Halduskohtule esitatud kaebusest nähtuvalt soovib kaebaja saada hüvitist selle eest, et Viru Vangla sisekontrolli ametniku

1. mai
2. a määrusega lõpetati menetlus kriminaalasjas nr 24913000006, milles kaebaja oli kannatanuks. 3-24-1592 Kohtu hinnangul taotleb kaebaja talle süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist. Viru Vanglale etteheidetav tegevus seostub kriminaalmenetluse läbiviimise, mitte vangistuse täideviimisega.

§ 4

lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette muud menetluskorda.

§ 121

lg 1 p 1 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kaebuse tagastamisel selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda (

§ 121lg 3).

Kohus on seisukohal, et praeguses asjas esitatud kaebuse menetlemine ei kuulu halduskohtu pädevusse, sest selleks on ette nähtud teistsugune menetluskord. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused ja kord on sätestatud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses (SKHS). SKHS § 7 lg 1 näeb ette õiguse nõuda kahju hüvitamist sõltumata süüasja lõpptulemusest, kui menetleja on menetlusõiguse süülise rikkumisega isikule kahju tekitanud. Sellisel juhul tuleb esitada kahju hüvitamise taotlus kriminaalmenetluses prokuratuurile (SKHS § 14 lg 2). Kriminaalasja kohtumenetluse kestel esitatakse kahju hüvitamise taotlus maakohtule (SKHS § 18 lg 1). Seega sõltub nõude esitamise kord sellest, kas kahju hüvitamise taotlus esitatakse kriminaalasja kohtueelses menetluses või kohtumenetluses. Kuna kaebuse kohaselt tekitati kaebajale kahju kohtueelses menetluses, siis tuleb kahju hüvitamise taotlus esitada prokuratuurile. Taotlus tuleb esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, kui isik sai teada või pidi teada saama kahjust, sõltumata teadasaamisest aga mitte hiljem kui kümne aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates (SKHS § 14 lg 4). 3. Eeltoodud põhjendustel tagastab kohus X kaebuse

§ 121lg 1 p 1 alusel.

Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse, kuna kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (

§ 43lg 2).

1. Kaebaja on esitanud kaebuses menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus menetlusabi taotluse sisuliseks lahendamiseks. Kohus jätab menetlusabi taotluse läbi vaatamata.
2. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen 2