KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Antero Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-2853 Tsiviilasi Osaühing Pro Aris et Focis hag

) § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Seega vaheotsusega on

§ 449

lg 3 mõttes tegu ainult siis, kui kohus leiab, et nõue ei ole aegunud või õigust lõpetav tähtaeg ei ole saabunud ja menetlus jätkub (vt nt TrtRnKo, 29.06.2018, 2-17-9569, p 7). 9.

§ 5

kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

1. Hageja nõuab 04.02.2021 tehingu kehtetuks tunnistamist täitemenetluse seadustiku (TMS) § 187 ja § 188 alusel. TMS § 188 lg 1 näeb nõude ühe eeldusena ette, et tehing on tehtud kolme aasta jooksul enne seda, kui sissenõudja on esitanud hagi tehingu kehtetuks tunnistamiseks. Tegemist on õigust lõpetava tähtajaga (RKTKm 26.01.2022, 2-20-10358, p 15), millele ei kohaldu tähtaegade peatumine ega katkemine (RKTKo 30.04.2013, 3-2-1-41-13, p 11). Isegi juhul, kui TMS § 188 lg-s 1 sätestatud tähtajale kohalduks tähtaja peatumise või katkemise regulatsioon, ei ole hageja toonud esile katkemisele või peatumisele viitavaid asjaolusid.
2. Vaidlustamata asjaoludel sõlmiti korteriomandite müügileping, võla ülevõtmise leping ja asjaõiguslepingud kostjate vahel 04.02.2021 (dtl 29–43). Kostja I sai vaidlusaluse korteri omanikuks kinnisturaamatu kandega 25.02.2021 (dtl 17). Hagi esitati hageja poolt kohtusse 20.02.
3. Hageja sai hagis esitatud väidete kohaselt tehingust teadlikuks 15.07.2021, kui korteri osas algatati täitemenetlus. Kohtu ette toodud asjaoludest ei nähtu, et kostjad oleksid käitunud vastuoluliselt või teinud hagejale takistusi hagi esitamiseks.
4. Kohtu hinnangul on ekslik hageja käsitlus, nagu alanuks TMS § 188 lg-s 1 nimetatud tähtaja kulg kinnistusraamatu kande tegemisest. Asjaõigusseaduse § 64¹ määratluse järgi mõistetakse asjaõiguslepingu all kinnisomandi üleandmisele, koormamisele või sisulisele muutmisele suunatud kokkuleppeid. Asjaõiguslepinguga (käsutustehinguga) täidetakse kohustustehinguga võetud kohustus. Tagasivõitmise regulatsioon on ette nähtud tehingu kui materiaalse õigusmuudatuse ühe eelduse kehtetuks tunnistamiseks vaatamata võimalikule muudatust kinnitavale kinnistusraamatu kandele. Asjaõigusleping väljendab poolte tahet, kanne aga õigusmuudatust avalikustavat akti. Nii ei mõjuta nt kandemenetluses kinnistamisavalduse rahuldamata jätmine avalduse aluseks olnud asjaõiguslepingu kehtivust. Seega algas tähtaja kulg tehingu tegemisest 04.02.2021 sõltumata hilisemast kinnistusraamatu kandest.
5. TsÜS § 136 lg 2 kohaselt kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval. Seega saabus tähtpäev 04.02.
6. Kohtule on aga hagi esitatud 20.02.2024 ehk pärast TMS § 188 lg-s 1 sätestatud õigust lõpetava tähtaja möödumist. Kuna kohus leiab, et hageja nõue on lõppenud, siis teeb kohus lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kohus ei hinda seetõttu täiendavalt hageja nõude teisi eelduseid, selle kohta esitatud väiteid ega tõendeid, kuna need ei oma käesoleva asja lähendamisel tähtsust (

§ 238lg 1). 4

§ 162lg 1 alusel hageja kanda.

Juhindudes

§ 174

lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Kohus rahuldab kostjate taotlused menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. 15.

§ 175

lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates.

1. Kostjate esindaja tasumäär on 180 eurot (koos käibemaksuga 219,60 eurot) tunnis. Kohus leiab, et vaidluse keerukust ja esindaja kvalifikatsiooni arvestades saab hüvitatavaks (s.o konkreetse vaidluse kontekstis mõistlikuks, vajalikuks ja ettenähtavaks) pidada maksimaalselt tunnitasu 150 eurot (koos käibemaksuga 183 eurot).
2. Kostjate menetluskulude nimekiri on üldiselt kooskõlas tsiviilasja käiguga. Seadus ei piira, kui palju menetlusosaline oma lepingulisele esindajale esindamise eest tasuda võib, küll aga ei näe

ette lepingulise esindaja kulude hüvitamist täies ulatuses. Põhjendatud ja vajalikeks toiminguteks, mille kulu teine menetlusosaline peaks kandma, saab kokkuvõtvalt pidada: − hagi ja selle lisadega tutvumist, kommunikatsiooni ja analüüsi ning 07.05.2024 taotluse koostamist (23.04–07.05 toimingud) kokku 7 tunni ulatuses; − 22.05.2024 kohtumäärusega tutvumist ja hagile vastamist (22.05–28.05 toimingud, arvestades eelmises taandes juba arvestatud toiminguid) kokku 7 tunni ulatuses; − täiendavate seisukohtade esitamist, vastaspoole esitatuga tutvumist ja menetluskulude nimekirja koostamist (03.06–17.06 toimingud) kokku 2,5 tunni ulatuses. Arvestades menetluses tehtud toiminguid (sh menetlusdokumentide sisu ja nende kattuvust) ning esindaja kvalifikatsiooni, peab kohus kogumis kostjate esindaja põhjendatud ajakuluks 16,5 tundi. Kuna menetluskulud peavad olema ettenähtavad ega pea olema hüvitatavad piiramatus ulatuses, ei pea kohus lepingulise esindaja kulude väljamõistmist käesoleva vaidluse asjaoludel kirjeldatud ulatust ületavas osas põhjendatuks.

1. Kohus määrab eelneva põhjal kostja I vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks 1237,50 eurot (lepingulise esindaja tasu 16,5 tunni eest × ½, tasumääraga 150 eurot tunnis käibemaksuta) ja kostja II vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks 1509,75 eurot (lepingulise esindaja tasu 16,5 tunni eest × ½, tasumääraga 183 eurot tunnis käibemaksuga). Kohus leiab, et selles ulatuses kulude hüvitamine on asja sisu ja menetluse käiku arvestades põhjendatud. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetlusosalise kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja II kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
2. Lähtudes kostjate 29.05.2024 taotlustest ja

§ 177

lg-st 4 märgib kohus kohtulahendi resolutsioonis, et välja mõistetud menetluskulude hüvitiselt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. 20.

§ 178

lg-d 1, 2 ja 4 näevad ette, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, 5