) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Nõude aluseks on LHV Finance AS-i ja kostja M. M. vahel 14.10.2017 vahel sõlmitud krediidileping nr 1523780, mille alusel väljastatakse kostjale krediiti summas 10 000 eurot, intressimääraga 19,9 % aastas ehk 0,06 % päevas ning krediidi kulukuse määr moodustus 21,84 % aastas. Kostja pidi laenu tagastama maksegraafiku alusel 15.10.2022. Kostja poolt on Lepingu katteks tehtud tagasimakseid kokku summas 15 322.92 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 9 479.41 eurot, intressi katteks 5 756.99 eurot, meeldetuletuskirja tasu katteks 25.00 eurot, viiviste katteks 36.52 eurot. Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega (kostja jättis tasumata 15.08.2022 tagasimakse summas 264.38€; 15.09.2022 tagasimakse summas 264.38€; 15.09.2022 tagasimakse summas 264.39), edastas 21.12.2022 krediidiandja lepingu ülesütlemise teate. LHV Finance AS ütles 05.01.2023 lepingu erakorraliselt üles ning nõudis kogu võlgnevuse tasumist. Kuivõrd lepingu ülesütlemise teade oli edastatud kostjale lepingus toodud aadressile, so xxx, siis hageja on seisukohal, et teade võib lugeda kostjale kätte toimetatuks TsÜS § 69 lg 3 mõttes. LHV Finance AS teavitas kostjat 11.05.2023, et lepingust tulenev nõue on loovutatud 10.05.2023 seisuga OK Incure OÜ-le. Hageja on seisukohal, et loovutamine kostja suhtes on toimunud VÕS § 170 tähenduses. Hagimaterjalid edastati 22.02.2024 kostjale avalikult
Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt ning leidis, et hagis märgitud laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning lepingujärgne krediidi kulukuse määr (21,84 %) ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli alates 31.05.2017 krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 18.92%. VÕS § 406² lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks krediidi väljastamise ajal oli seega 3 * 18.92% = 56,76%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli 21,84% aastas, mis ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Täiendavalt selgitab kohus, et
lg 5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt
lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab 2 kandma.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt
§-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
Hageja palub hagis välja mõista kostjalt menetluskulu kokku 245 eurot (maksekäsus tasutud riigilõiv 65 eurot ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 180 eurot). Kohus leiab, et riigilõiv on põhjendatud menetluskulu. Arvestades
lg 1 ja 2 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu summas 245 eurot.
lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.
lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.