Obsah (8)

§ 449§ 657§ 652§ 654§ 232§ 442§ 171§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht 03.07.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-21-5811 Ko

§ 449lg 2 kolmandast lausest tulenevalt lõppotsuse, millega jättis hagi rahuldamata.

Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 162 lg 1 järgi hageja kanda. Menetluskulude rahalist suurust maakohus kindlaks ei määranud. Apellatsioonkaebus

1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega tuvastada hageja nõude põhjendatus ja jätkata menetlust. 5.
2. Maakohus hindas tõendeid vääralt ja jõudis valele järeldusele, et hageja ei ole kostjaga töövõtulepingut sõlminud. Kohtueelses kirjavahetuses tegutses kostja töö eest vastutava isikuna, nt vastas hageja kirjadele ja pretensioonile, saatis hageja korterisse töö kvaliteedi hindamiseks eksperdi. 14.07.2020 pakkumist hagejale saates märkis kostja, et see on tutvumiseks. 5.
3. Maakohus ei ole selgitanud kus ja kuidas hageja väidetavalt kolmanda isikuga lepingu sõlmis. Kolmanda isikuga ei ole hageja lepingut sõlminud, lepingutingimusi arutanud ega hinda kooskõlastanud. Kolmas isik ei ole töövõtulepingu sõlmimist hagejaga kinnitanud. 01.11.2022 kohtuistungil teatas kolmas isik, et temalt tellis töid kostja. 14.07.2020 pakkumise number 15071732 tegi kolmas isik kostjale. Selles olid üksnes materjalide hinnad, mistõttu ei saanud selle alusel lepingut sõlmida. Sellise numbriga hinnapakkumisele ei ole viidatud töö vastuvõtmise aktis, kus on märgitud hoopis teine number. 19.10.2020 esitas kolmas isik arve nr 1381 suurusega 3197,62 eurot, märkides arvele, et klient on kostja. Kolmas isik ei saatnud arvet hagejale. 5.
4. Kostja ja kolmas isik sõlmisid 14.08.2017 koostöölepingu. See kinnitab, et kostja kasutab kolmandat isikut pidevalt oma majandustegevuses, seega vastutab kostja kolmanda isiku tegevuse eest tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 131 lg 1 järgi. Vastustaja seisukoht
5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta

§ 657lg 1 p 1 alusel muutmata.

Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja hageja kannab menetluskulud ringkonnakohtus. 8.

§ 652

lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtus tuvastatud asjaoludest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (

§ 654lg 6).

Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 9. Maakohus ei rikkunud menetlusõigust tõendite hindamisel ja kohtuotsuse põhjendamisel (

§ 232

lg 1 ja

§ 442lg 8).

Maakohtu järeldused on arusaadavad ja seostatavad tuvastatud asjaoludega. Et hageja maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et maakohus jättis hageja esile toodud asjaolud ja hageja esitatud tõendid hindamata. 4 2-21-5811

1. Nii maa- kui ringkonnakohtus on vaidluse keskne küsimus, kas hageja saab korteri põranda vahetamise töö puudustest tuleneva nõude esitada kostja vastu. Et hageja nõuded kostja vastu saaksid tuleneda eelkõige kindlustuslepingust, alustas maakohus vaidluse lahendamist õigesti kindlustuslepingu tingimustest. Poolte esiletoodust saab järeldada, et kindlustuslepingu tingimused TH-A 20191 muutusid lepingu osaks VÕS § 37 lg 1 järgi ning kehtivad tüüptingimustena (VÕS § 35 lg 1).
2. Kindlustuslepingu tingimuste TH-A 20191 p 192 (dtl 84) kohaselt maksab kostja kindlustusjuhtumi korral rahalist hüvitist vastavalt kindlustuslepingule või väljastab garantiikirja kindlustusobjekti taastavale või asendavale ettevõtjale. Sama punkti teise lause kohaselt kindlustusandja ei pea tegema ehitus- või remonditöid või korraldama taastamist või asendamist. Tingimused ei näe ette, kuidas valitakse kindlustusobjekti taastav ettevõte. Tingimuste p 193 sätestas, et kindlustusandja maksab korteri siseviimistluse kindlustusjuhtumi korral hüvitist tingimusel, et vara taastatakse kindlustuskohas.
3. Kolleegiumi hinnangul järeldas maakohus õigesti, et tüüptingimuste kohaselt piirdusid kostja kohustused garantiikirja väljastamisega remonditöid tegevale ettevõttele ja kostja ei võtnud vastutust remonditööde tegemise eest. Kostja tegevus remondiettevõtte vahendamisel on seletatav sellega, et kostjal oli huvi hinnata kahjuhüvitise suurust ning seda, kas korter saab taastatud. Tüüptingimustest nähtub kostja huvi korter endisel kujul taastada (tingimuste p 193). Samuti soovis kostja veenduda, et kahjuhüvitis on tekkinud kahju kõrvaldamiseks piisav, kuid mitte ülemäärane. See selgitab, miks kostja pani ette kasutada remonditöödeks ettevõtet, kellega tal on koostöösuhe, ning korraldas korteri ülevaatamise eksperdi poolt.
4. Eelnev selgitab ka, miks kolmas isik koostas 14.07.2020 pakkumuse selliselt, et märkis tellijaks kostja. Kostja oli see, kes otsustas, milliste kahjustuste parandamiseks ja millises summas garantiikiri väljastada. Pakkumuse tegemine kostjale ja selle alusel garantiikirja väljastamine ei muuda asjaolu, et kostja ei võtnud kindlustuslepingust tulenevalt hageja ees remonditööde eest vastutust.
5. Kolleegium ei nõustu hageja etteheitega, et maakohus oleks pidanud selgitama, kus ja millal sõlmis kolmas isik hagejaga lepingu. Hageja on esitanud kostja vastu lepingust tuleneva raha maksmise nõude (VÕS § 108 lg 1, § 422 lg 1). Hageja etteheites viidatud asjaolu ei ole nõudenormi ega vastuväite eeldus, mistõttu maakohus ei pidanud seda hindama. Hagi rahuldamata jätmiseks piisas, et maakohus tuvastas, et hageja ja kostja ei ole kokku leppinud, et kostja vastutab remonditööde eest. Seega ei ole ka määrav, et 14.07.2020 pakkumuses (dtl 142) sisaldusid üksnes materjalid, mitte töö.
6. Asjakohane ei ole hageja väide, et 01.11.2022 kohtuistungil teatas kolmas isik, et temalt tellis töid kostja (vt istungi protokoll 00:09:47). Kolmanda isiku õiguslik hinnang olukorrale ei ole pooltele ega kohtule siduv ning faktilisi asjaolusid, mis sellise lepingu sõlmimist kinnitaks, ei ole kolmas isik esitanud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

Et maakohus ei ole menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda

§ 174lg 4 järgi ka ringkonnakohus.

(allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt 5