KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

„Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded“ (määrus nr 4) § 3 lg-te 6¹ ja 6² tähenduses. Põllumassiivide nr 54653395284 ja 54653386579 vahel asuv puittaimestikuga kaetud ala on võimalik kvalifitseerida metsasiiluks

§ 3lg 2 tähenduses.

2) PRIA juhendid sisaldavad

nõuetega võrreldes täiendavaid piiranguid. 3) Kraav arvestatakse toetusõigusliku pindala hulka koos puittaimestikuga, mistõttu ei ole võsa kasvamine kraavis ja selle nõlval lubamatu. Vaidlusaluste kraavide põllupoolne nõlv ja serv ning kraavide põhi on hoitud sellisel määral puittaimestikust vaba, et kraavi olemasolu on võimalik visuaalselt tuvastada. Seda tõendavad kaebajate esitatud fotod ja videod. Kraavide pindala jääb

§ 3lg-tes 6¹ ja 6² sätestatud piiridesse.

4) Toetusõigusliku maa hulka tuleb arvata kraav ja 12 m puittaimestikku. Kui kraavi kaldal kasvav puittaimestik on mingis kohas 12 meetrist laiem, siis tuleb kuni 12 m ulatuses kraav toetusõigusliku maa hulka arvata. PRIA praktika on vastuoluline. 2 5) Põllumassiivide nr 54653395284 ja 54653386579 vahel asuva kraavi puhul on tegemist kahe põllu vahel asuva kraaviga, mis on lubatav maastikuelement

§ 3lg 6 tähenduses.

Ebaõige on PRIA seisukoht, et kraav on üle 12 m lai. Kui põllumassiivide nr 54653395284 ja 54653386579 vahel asuvat ala ei saa käsitleda kraavina, tuleb see toetusõigusliku maa hulka arvata metsasiiluna. 6) Põllumassiivil nr 53955055876 asuv puudega kaetud ala on käsitletav puude reana

§ 3lg 3 mõttes.

Kohtumenetluse ajal asus PRIA seda käsitlema hekina (

§ 3lg 4).

Tegemist on puude reaga.

1. PRIA palus jätta kaebajate kaebus rahuldamata.
2. Tartu Halduskohus rahuldas 22.06.
3. a otsusega Janor Metsalliku (ärinimi FIE Metsalliku Mesindustalu) kaebuse osaliselt (resolutsiooni p 1); kohustas PRIA-t uuesti läbi vaatama Janor Metsalliku
4. a taotluse osas, mis puudutab põllumassiivil nr 55952585445 asuva põldudevahelise kraaviosa maastikuelemendina arvestamise ja toetusõigusliku põllumajandusmaa pindala hulka arvamise ettepanekut; tühistas samas osas PRIA 30.09.2021.a vaideotsuse ning ülejäänud osas jättis Janor Metsalliku kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 2); jättis P V S GRUPP OÜ kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 3); jättis P V S Põld OÜ kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 4); mõistis PRIA-lt Janor Metsalliku kasuks välja menetluskulu 164,87 eurot; (reolutsiooni p 5); jättis P V S GRUPP OÜ ja P V S Põld OÜ menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p 6); jättis PRIA menetluskulud tema enda kanda (resolutsiooni p 7). Otsuse põhjendused: 1)

§ 3

lg-tes 6¹ ja 6² kasutatud sõnad „koos“ ja „kuni“ ei võimalda tõlgendada normi kaebajate soovitud viisil. Sätte sõnastusest lähtuvalt arvatakse toetusõigusliku pindala hulka kuivenduskraav koos selle serval või nõlval asuva ning põllupoolse serva ja põllu vahel asuva puittaimestikuga maksimaalselt 12 m laiuselt. 12 m nõue hõlmab nii kraavi kui ka põllupoolsel serval, nõlval ja kaldal asuvat puittaimestikku kokku.

§ 3

lg 6² kasutatud sõnad „visuaalselt tuvastatavad“ tähendab, et puittaimestik on lubatud kraavi põhjas ning põllupoolsel nõlval ja serval piiratud ulatuses. Oluline ei ole üksnes kraavi olemasolu tuvastamine, vaid selle piiride mõistlike jõupingutustega kindlakstegemise tagamine. Ei ole alust pidada PRIA juhendeid visuaalse tuvastamise tingimuse ja kraavide mõõtmise korra osas

tingimustega mitteühilduvaks. PRIA võis vaidlusaluste alade hindamisel lähtuda aerofotode või muude ortofotode kõrval kohapealses kontrollis tuvastatud asjaoludest ja fotomaterjalidest. 2) PRIA kohapealse kontrolli raames tehtud fotomaterjal (dtl 18-20) kinnitab, et P V S GRUPP OÜ põllumassiivil nr 53955000910 asunud metsaäärse kraavi põllupoolne serv ei ole visuaalselt piisavalt tuvastatav. Kaebaja esitatud tõendusmaterjal ei võimalda asuda teisele seisukohale. Kaebaja videolt 5-1 (dtl 99) ja kaldaerofotolt (dtl 173) ilmneb, et kraavi nõlvadel ja serval esineb arvestataval määral puittaimestikku. Kohapealse kontrolli fotode järgi on puittaimestik aerofotolt tuvastatavaga võrreldes tihedam. Video 5-1 on tehtud kõige vähema puittaimestikuga koha pealt, samuti nähtub videolt (alates 00:47), et kraavi teistes kohtades on ka talvistes tingimustes üsna tihe puittaimestik. Vaidlusaluse kraavi puhul võib esineda kohti, kus kraavi nõlva ja serva tuvastamine on lihtsam, kuid sellisel viisil ei saa mõistlike jõupingutustega kontrollida kogu kraavi vastavust tingimustele. Ka PRIA veebikaardilt on raske tuvastada, kus metsaäärse kraavi serv täpselt kulgeb. Kohtule esitatud materjal kinnitab, et selle metsaäärse kraavi põllupoolne külg on piisavalt tiheda puittaimestikuga, et seda ei saa käsitleda nõuetekohase metsaäärse kraavina. 13.01.2023 esitatud kaebaja video nr 7 (dtl 239) algusosas kajastatud kuivenduskraavi seisukord ei viinud kohut teistsuguse järelduseni, sest video ei kirjelda

1. a seisukorda. PRIA jättis õigesti vaidlusaluse metsaäärse kuivenduskraavi arvestamata ja toetusõigusliku põllumajandusmaa pindala hulka kandmata. 3 3) PRIA ei eksinud P V S Põld OÜ põllumassiivide nr 54653386579 ja 54653395284 vahel asuva kraavi koos puittaimestikuga kvalifitseerimisel ja laiuse mõõtmisel. Poolte esitatud fotoja videomaterjalist nähtuvalt on vaidlusaluses kraavis kui ka kraavi mõlemal kaldal puittaimestik, mis tuleb kraavi laiuse mõõtmisel kokku arvestada. Kaebaja esitatud foto- (dtl 112) ja videomaterjalilt (dtl 176) on tuvastatav, et kraavi serval kasvava puittaimestiku ja kaebaja väidetud vahepealse muu maa kõrval asuva puittaimestiku võrad on lähestikku ja moodustavad ühtse ala. Kaebaja poolt võrdluseks esitatud teisest põllumassiivist tehtud videolt (13.01.
2. a lisad nr 6 ja 10, dtl 242 ja 267) on eristatav mitme meetri laiune tee ja seejärel teine põld. Tee kahel küljel asuvad puittaimestikud ei asu üksteise lähedal ega moodusta ühtset tervikut. Põllumassiivide 54653386579 ja 54653395284 vahelisel alal asuv puittaimestik on sisuliselt kokku kasvanud. Kuna kraavi laius koos puittaimestikuga on mitmes kohas üle 12 m, ei saa kraavi

§ 3

lg 6¹ tingimustele vastava maastikuelemendina käsitleda ega toetusõigusliku pindala hulka arvata. Põllumassiivide 54653386579 ja 54653395284 vahelist ala ei ole alust käsitleda metsasiiluna, sest ala ei ole ümbritsetud täies ulatuses põllumaaga ja puutub kokku põllumassiivi piiridega

§ 3lg-s 2 sätestatust ulatuslikumalt.

PRIA jättis õigesti selle ala maastikuelemendiks kvalifitseerimata ega arvestanud seda toetusõigusliku pindala hulka. 4) FIE Metsalliku Mesindustalu põllumassiivi nr 56552948024 osas PRIA kohapealses kontrollis tehtud fotomaterjal (dtl 61-63, kaart dtl 64) kinnitab, et metsaäärsete kuivenduskraavide põllupoolne osa oli kaetud valdavalt tiheda puittaimestikuga, mis raskendas oluliselt kraavide piiride tuvastamist. Kaebaja esitatud aerofoto (dtl 172) ei kinnita metsaäärsete kuivenduskraavide

§ 3

lg-le 6² vastavust, sest pildistamise kaugust arvestades ei ole visuaalse tuvastamise tingimuse täimist sellest võimalik nõuetekohaselt hinnata. Kaebaja videolt 4-1 (dtl 98) ei ole kraavi serva piir tuvastatav, ka kinnitab video, et metsaäärses kuivenduskraavis on üsna tihe puittaimestik. Kaebaja esitatud tõendusmaterjal ei lükka PRIA järeldust ümber. Vaidlusaluse põllumassiivi metsaäärsed kraavid ei vasta

§ 3lg 6² visuaalse tuvastamise tingimusele.

5) FIE Metsalliku Mesindustalu põllumassiivi nr 56752689775 osas fotomaterjalilt (dtl 65-68) on tuvastatav üsna tihe puittaimestik vaidlusaluste kuivenduskraavide põhjas, nõlval ja serval. Kaebaja esitatud tõendusmaterjal ei võimalda asuda seisukohale, et PRIA järeldus metsaäärsete kuivenduskraavide tingimustele mittevastavuse kohta oleks ebaõige. Esitatud kaldaerofotol (dtl 169) on fikseeritud põllumassiivi ida- ja osaliselt lõunaküljel asuvate metsaäärsete kraavide seisukord märtsis

1. a. Kohapealse kontrolli tegemise ajal mais
2. a on PRIA piltide järgi kraavide seisukord oluliselt muutunud (vrd PRIA fotod 1-3, dtl 65-67). Kaebaja esitatud videod ei võimalda tuvastada kogu kraavi seisukorda. Video Alejaani 1 (dtl 93) on tehtud põllumassiivi lõunaküljelt põllusaare lähedalt ja sellelt on näha kraavi servas üsna tihe puittaimestik. Osa videol kujutatud olustikust (00:31-00:34) ei iseloomusta vaidlusaluse kraavi seisukorda, vaid selle kraaviga lõikuva teise kraavi (asub kahe metsamaa vahel) seisukorda, mis ei ole vaidluse all. Video Alejaani 2 (dtl 94) on tehtud põllumassiivi teisest kohast ega jäta kahtlust, et metsaäärsetes kraavides on kohati üsna tihe puittaimestik, kuid esineb ka visuaalselt paremini tuvastatavaid kohti. Kaebaja esitatud tõendusmaterjalidelt nähtav kuivenduskraavide seisukord ei veennud kohut, et tegemist oli

§ 3lg 6² tingimustele vastavate metsaäärsete kuivenduskraavidega 2021.

a. 6) FIE Metsalliku Mesindustalu põllumassiivi nr 55952585445 ümbritsevad kraaviosad saab jagada neljaks: metsaäärne kraav, sellega ristuv põldudevaheline kraav, esimene teeäärne kraav (põldudevahelisest kraavist kuni ehitist ümbritseva hekini kulgev kraav) ja teine teeäärne kraav (asetseb ehitisest paremal pool tee ääres). PRIA ei arvestanud, et tegemist ei ole täies ulatuses metsaäärsete kraavidega. PRIA ei võtnud haldusmenetluses FIE Metsalliku Mesindustalu põllumassiivi nr 55952585445 ümbritsevaid kuivenduskraave tervikuna arvesse. PRIA ekslikult kohaldas

§ 3lg 6² nõudeid põldudevahelisele kraaviosale ja teeäärsetele kraaviosadele.

Kuna kontrollaktis ja vaideotsuses PRIA tugines ka sellele, et tervikuna kraavi 4 vaadeldes on kohati kraav koos puittaimestikuga üle 12 m lai, on PRIA sisuliselt kontrollinud

§ 3lg 6¹ tingimuste täitmist.

Kohtumenetluses pidas PRIA võimalikuks võtta arvesse põllumassiivi esimese teeäärse kraavi (PRIA veebikaardile maastikuelemendina nr KR54484102 praeguseks kantud kraav). Kohtuistungil märkis Janor Metsallik, et see osa vaidlusalusest teeäärsest kraavist on arvesse võetud. Selle kraaviosa puhul on kaebaja oma eesmärgi saavutanud ja vastavas osas ei ole kohustamiskaebuse rahuldamine võimalik. 7) Kohtule esitatud tõendusmaterjal ei võimalda asuda seisukohale, et FIE Metsalliku Mesindustalu põllumassiivi nr 55952585445 metsaäärse kraaviosa põllupoolne nõlv ja serv olid sedavõrd vähese puittaimestikuga kaetud, et visuaalse tuvastamise tingimuse saaks lugeda täidetuks. PRIA fotomaterjal (fotod 1 ja 2, dtl 54-55) kinnitab, et põllumassiividel asunud metsaäärse kuivenduskraavi põllupoolne osa oli kaetud valdavalt tiheda puittaimestikuga, mis raskendas oluliselt kraavide piiride tuvastamist. Kaebaja fotolt 3-1 (dtl 111) nähtub kraavi põllupoolsel nõlval ja serval üsna tihe puittaimestik, fotolt on näha kraav väikses ulatuses. Videolt 3-1 (dtl 96) on näha tihe puittaimestik kraavi põllupoolsel nõlval ja serval. Kaebaja video 3-2 (dtl 97) ei ole tehtud metsaäärsest kraavist, vaid põllumassiivi teises küljes asuvast teeäärsest kraavist põllu poolt vaadatuna ega iseloomusta metsaäärse kraavi seisukorda. Video 3 (dtl 95, sama dtl 240) on tehtud teeäärse kraaviosa ja põldudevahelise kraaviosa ristumiskohast ega iseloomusta metsaäärse kraaviosa seisukorda. Kaebaja esitatud kaldaerofotod (dtl 170-171) ei kirjelda metsaäärse kraavi seisukorda 2021. a. Kaebaja esitatud tõendusmaterjal ei ole PRIA järelduste ümberlükkamiseks piisav, sest ei kinnita, et metsaäärse kraavi nõlv ja serv olid 2021. a nõuetekohased. PRIA leidis õigesti, et tegemist ei ole

§ 3

lg 6² tingimustele vastava metsaäärse kraaviga kogu ulatuses ja jättis põhjendatult selle arvestamata. 8) Kohtule esitatud materjal ja PRIA veebikaardilt nähtuv ei võimalda FIE Metsalliku Mesindustalu põllumassiiviga nr 55952585445 külgnevast ehitisest paremale poole jääva teeäärse kraavi osas asuda seisukohale, et tegemist on nõuetekohase laiusega kraaviga. PRIA esitatud fotomaterjalidelt on nähtav kraaviosas ulatuslik puittaimestiku osakaal. Sama kinnitab kaebaja video 3-2 (dtl 97). PRIA veebikaardilt on sealseid mõõtmisvahendeid kasutades tuvastatav, et sellel kraaviosal on kraavi laius koos puittaimestikuga mitmes kohas oluliselt laiem kui 12 m (osade kohtade laius 15-18 m). Kaebaja esitatud tõendusmaterjal ei kinnita teise teeäärse kraaviosa nõuetele vastavust ehk et kraavi laius koos puittaimestikuga ei ületa üheski kohas oluliselt 12 m. Seega ei saa sellist ala toetusõigusliku põllumajandusmaa pindala hulka arvata ja nõuetekohase maastikuelemendina arvesse võtta. 9) PRIA tegevus FIE Metsalliku Mesindustalu põllumassiivil nr 55952585445 idaküljel asuva põldudevahelise kraaviosa puhul ei olnud õiguspärane. Põldudevaheline kraav ristub põllumassiivi vasakus nurgas teeäärse kraaviga ja ülal metsaäärse kraaviga, kuid ei lõpe seal. Kraavist vasakule jääb põllumassiiv nr 55952500766 ja paremale põllumassiiv nr 55952585445. Kohtule esitatud foto- ja videomaterjalilt on tuvastatav, et kraavi mõlemal serval ja nõlval on puittaimestik. Kohus ei ole veendunud, et PRIA mõõtis põldudevahelise kraavi puhul selle erinevate osade laiust. PRIA veebikaart ei võimalda selle ala puhul tõsikindlalt veenduda, et kraav on mõnes kohas koos puittaimestikuga laiem kui 12 m. Valdavalt jääb kraavi laius 8-11 m piiresse, kuid on ka osasid, mis olenevalt valitud mõõtmispunktist võivad, kuid ei pruugi ületada 12 m. Kahtlusi kraavi mõõtmises tekitab asjaolu, et kohtuistungil (helisalvestis 03:23:01-03:30:00) jäid PRIA esindajad hätta kohapealses kontrollis tehtud foto nr 3 (dtl 67) hindamisel. Ei ole võimalik mõista, millises kohas kraavi laius koos puittaimestikuga 12 m ületab. Valgala eesvoolu tingimusele mittevastavusele (

§ 3

lg 6) ei ole PRIA selle kraavi nõuetekohasuse hindamisel kontrollaktis, vaideotsuses ega enne kohtuistungit esitatud dokumentides tuginenud ning selle väite kinnituseks ei ole esitatud ühtegi tõendit. Ükski tõend ei kinnita, et selle kraavi puhul ei ole

§ 3lg 6 tingimus täidetud.

10) FIE Metsalliku Mesindustalu põllumassiivi nr 53955055876 metsaäärse kraavi põllupoolne serv, nõlv ja kraavi põhi on võsastunud ega olnud visuaalselt nõuetekohaselt tuvastatavad, 5 mistõttu ei olnud kuivenduskraav

§ 3lg 6² tingimustele vastav.

Kaebaja esitatud tõendusmaterjal ei võimalda asuda seisukohale, et metsaäärne kuivenduskraavi põllupoolne nõlv ja serv olid nõuetekohaselt visuaalselt tuvastatavad. Videolt on näha mõõtmiskohas üsna tihe puittaimestiku levik. Kraavi nõuetele vastavust ei kinnita kaebaja esitatud kaldaerofoto (dtl 168), sest sellelt on näha puittaimestiku levik. PRIA jättis õigesti kraavi arvestamata ja toetusõigusliku põllumajandusmaa pindala hulka kandmata. 11) FIE Metsalliku Mesindustalu põllumassiivi nr 53955055876 lõunapoolses servas puittaimedega kaetud ala ei käsitlenud PRIA haldusmenetluses maastikuelemendina. Vaideotsuses tugines PRIA asjaolule, et puude rida ei olnud selgelt eristuv ning sisaldas põõsaid ja võsa. PRIA muutis kohtumenetluses seisukohta, käsitledes ala hekina

§ 3

lg 4 mõttes ning arvestas ala kahe eraldi maastikuelemendina toetusõigusliku pindala hulka (HE54379646 ja HE54379647). FIE Metsalliku Mesindustalu nõustus ala käsitlemisena maastikuelemendina, aga leidis, et tegemist on puude rea, mitte hekiga (määrus nr 4 § 3 lg 3). Kohus ei nõustunu PRIA seisukohaga, et puude reas ei tohi põõsaid või muid puittaimi üldse olla.

§ 3lg-s 3 ei ole sellist piirangut kehtestatud.

Kaebaja esitatud foto- ja pildimaterjal vaidlusaluse ala kohta ei kinnita, et tegemist on maastikuelemendiga, mida saaks käsitleda

§ 3lg 3 mõttes puude reana.

Kaebaja fotod nr 1-3 (dtl 108-110) ja video 2 (dtl 91) kajastavad puittaimestikuga kaetud ala üksnes ühest küljest ega hõlma kogu maastikuelemendina käsitleda soovitud ala. Video nr 1 (dtl 90) kajastab puittaimestikuga kaetud ala adekvaatsemalt, kuid sellel on kajastatud ka alad, mis ei seondu põllumassiiviga nr

1. Vaidlusalusel alal oli nii eristatavaid puid ühes reas, kuid rohkelt ka muud puittaimestikku. Ulatuslikus osas oli tegemist võsale omase struktuuriga. Kuna võsana käsitletavat puittaimestikku ja põõsaid oli alal ulatuslikult, ei saa ala käsitleda maastikuelemendi „puude rida“ omase kooslusena. Kaebusega esitatud videolt 1 (00:00-00:43) nähtub, et võrreldes põllumassiiviga nr 53955055876 külgneva alaga on põllumassiivi nr 53955025496 äärne puittaimestikuga kaetud ala korrapärasem ning sellel on puude osakaal ja tihedus oluliselt suurem. PRIA jättis õigesti vaidlusaluse ala maastikuelemendina puude rida arvestamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
2. PRIA esitas 13.07.2023 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 22.06.
3. a otsus osas, milles rahuldati Metsalliku Mesindustalu kaebus põllumassiivil nr 55952585445 asuva põldudevahelise kraaviosa maastikuelemendina arvestamise ja toetusõigusliku põllumajandusmaa pindala hulka arvamise ettepaneku osas ning teha uus otsus, millega jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata ja jätta menetluskulud FIE Metsalliku Mesindustalu kanda. PRIA esitas 2 lisa. Apellatsioonkaebuse põhjendused: Põllumassiiv nr 55952585445 piirneb metsaäärse maaparanduskraaviga, teeäärse kraaviga ja põldudevahelise kraaviga. Metsalliku Mesindustalu esitas
4. a PRIA-le avalduse põllumassiivil asunud metsaäärse kraavi registrisse kandmiseks ja maastikuelemendina arvestamiseks. Põldudevahelise kraavi maastikuelemendina arvestamist kaebaja ei taotlenud ja PRIA ei oleks saanud kõnealust kraavi maastikuelemendina arvestada, kuna tegemist on kraaviga, mis on üle 10 km² valgalaga eesvool. Eeltoodust tulenevalt ei ole PRIA-l võimalik kohtuotsust täita. PRIA ei pidanud kõnealuse kraavi laiust kohapeal üle mõõtma ega puittaimestikku selle kraavi äärtel kontrollima.
5. P V S GRUPP OÜ, P V S Põld OÜ ja Janor Metsalliku (ärinimi FIE Metsalliku Mesindustalu) esitasid 15.07.2023 apellatsioonkaebuse, milles nad paluvad tühistada Tartu Halduskohtu 22.06.
6. a otsus osas, milles kaebajate kaebus jäeti rahuldamata ning teha uus otsus, millega kaebajate kaebus rahuldada ja jätta menetluskulud PRIA kanda. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 6 1) Kohus jättis mõiste „visuaalselt tuvastatav“ tuvastamisel arvesse võtmata grammatilise tõlgendamise reeglid ja

regulatsiooni eesmärgi. Kohus lähtus PRIA juhendist, mis on määrusega nr 4 vastuolus. 2) Keelelise tõlgendamise reeglite järgi tähendab mõiste „visuaalselt tuvastatav“, et kraavi põhi, põllupoolne nõlv ja serv on silmaga vaadates näha. Kohtuistungil ei tekkinud fotosid ja videoid vaadates küsimust, kas konkreetses kohas kraav asub või mitte. Olukorras, kus kraav on näha ja on selge, et see ulatub 12 m sisse, ei ole alust jätta kraav maastikuelemendina arvestamata seetõttu, et PRIA hinnangu järgi kasvab seal liiga palju võsa.

§ 3lg 6² mõttes omab tähtsust, kas vaadates on kraav näha või mitte.

Määrusest nr 4 ei tulene piiranguid, kui palju (tihedalt) tohib kraavis sees ja kraavi ääres asuval põllul võsa kasvada. Vale lähenemine on pildistada eemalt kraavi kaldal asuvat võsa ja väita, et kraav ei ole visuaalselt tuvastatav. Määruse seletuskirjast ei tulene, et

muudatusega pandav kohustus kraave puhastada oleks ulatuslikum sellest, mis on maaparanduse valdkonna õigusaktidega kehtestatud.

seletuskirjast ei ole võimalik tuletada nii ulatuslikku metsaäärsete kraavide võsast puhastamise kohustust, nagu on sätestatud PRIA juhendis. Kohus ei hinnanud, kas kraav on näha, vaid seda, kui palju võsa ja puid kraavis sees ja kraavi ümber kasvab. 3) Ebaõige on tõlgendus, et kui kraav ja puittaimestik on mõnes kohas laiem kui 12 m, tuleb kraavi ja puittaimestiku alune maa arvata toetatava maa hulgast välja.

§ 3lg 6² sellist tõlgendust ei võimalda.

PRIA ei kaalunud kaebaja kraavide puhul variandi kohaldamist, et arvestada toetusõigusliku maa hulgast välja kraavilõigud, kus võsa ületab 12 m ning arvestada sisse lõigud, kus võsa jääb alla 12 m. 4) Kohus jättis

§ 3

tõlgendamisel arvesse võtmata määruse eesmärgi, milleks on säilitada selles nimetatud maastikuelemente maksimaalses ulatuses. PRIA kehtestatud nn lisanõuete tõttu jäävad mitmed kraavid jm maastikuelemendid arvesse võtmata, seega ei ole nende säilitamise kohustust, mistõttu jääb

eesmärk saavutamata. PRIA praktika on õigusvastane. 5) Põllumassiivide nr 54653395284 ja 54653386579 (moodustavad koos katastriüksuse 29201:001:0204) vahel asuv puittaimestikuga kaetud ala on võimalik kvalifitseerida metsasiiluks

tähenduses. 6) Ei nõustu kohtuga, et maastikuelement ei kvalifitseeru puude reaks, kui lisaks puudele kasvab ka muud puittaimestikku. Selline määruses nr 4 mitte sisalduva tingimuse kohaldamine ja selle kaudu maastikuelemendi arvesse võtmise välistamine ei ole kooskõlas

eesmärgiga. 7) Kohus pidanuks tõendeid hinnates analüüsima, kas kraav on näha, kuid asus hindama, kui palju võsa kraavis sees ja kraavi ümber kasvab. Seetõttu on kohtu lõpphinnang tõenditele ebaõige. Kohus jättis tõendite hindamisel arvestamata, et kui kraav on looduses näha ja ei ole kahtlust, et kraav ja võsa koos ei ületa 12 m, ei saa kraavi serva täpne tuvastamine tähtsust omada. Ei nõustu kohtu hinnanguga tõenditele, mis on esitatud P V S Põld OÜ põllumassiivi nr 54653395284 (katastri nr 29201:001:020) ja nr 54653386579 (katastri nr 29201:001:0204) vahel asuv kraavi/metsasiilu kohta. Tegemist ei ole kahe põllu vahel asuva kraaviga, seega ei tule selle laiust mõõta võsa ühest äärest teise ääreni. Videolt on näha, et kraav on alla 12 m. 8. PRIA palub 31.08.2023. a vastuses jätta kaebajate apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: 1) Tõlgendus, mille kohaselt tuleks arvestada toetusõigusliku põllumaa sisse kõik metsaäärsed kraavid, mille laius ei ületa 12 m, vaatamata sellele, kas kraavide põhi ning põllupoolne nõlv ja serv on visuaalselt tuvastatavad või mitte, ei ole kooskõlas

§-s 6² sätestatuga. PRIA kohapealse kontrolli juhend ei ole määrusega nr 4 vastuolus. Kui kraav on valdavalt üle 12 m, nagu on vaidlusalused kraavid, siis ei ole tegemist toetusõigusliku maastikuelemendiga ning sellist kraavi eraldi lõikudeks ei mõõdeta. 7 2) P V S GRUPP OÜ põllumassiivil nr 53955000910 asuva metsaäärse kuivenduskraavi põllupoolne serv, nõlv ja kraavi põhi olid võsastunud ega olnud visuaalse vaatluse tulemusel tuvastatavad. 3) P V S Põld OÜ põllumassiivide nr 54653386579 ja 54653395284 vahel asuv kraav oli üle 12 m lai, mistõttu seda registrisse ei kantud ja kohapeal üle ei mõõdetud. Põllumassiivide nr 54653386579 ja 54653395284 vahelisel alal puittaimestikuga kaetud alade vaheline ala on kitsas. Seetõttu on põhjendatud arvestada kraavi ja kraavi mõlemal kaldal asuvat puittaimestikku ühtse alana ning arvestada see kraavi laiuse mõõtmisel kokku, mis moodustab üle 12 m. Põllumassiivide nr 54653395284 ja 54653386579 (moodustavad koos katastriüksuse 29201:001:0204) vahel asuvat puittaimestikuga kaetud ala ei ole võimalik kvalifitseerida metsasiiluks

§ 3lg 2 tähenduses.

Võsastunud kraavid ei ole metsasiilud. 4) Metsalliku Mesindustalu põllumassiivil nr 56552948024 (katastri nr 37501:001:1150) asuva metsaäärse kraavi osas on PRIA tõendanud, et see ei vasta toetusõiguslikule maastikuelemendile ning määrusega nr 4 kehtestatud nõudele. 5) Metsalliku Mesindustalu põllumassiivil nr 56752689775 (katastri nr 37501:002:0560) asuvate metsaäärsete kraavide kohta selgitas PRIA, et võsast puhastatud ala arvati massiivi sisse 0,16 ha ulatuses. Ka arvati massiivi sisse kirdepoolses servas asuv kraav 0,10 ha ulatuses. Massiivi teistes äärtes olevaid metsaäärseid kraave ei saanud 0,52 ha ulatuses massiivi koosseisu arvestada ega registrisse kanda, sest kraavide põllupoolne serv, nõlv ja kraavi põhi olid võsastunud ning ei olnud võsastumise tõttu visuaalselt tuvastatavad. Tõendatud on, et tegemist ei olnud

§ 3lg 6² tingimustele vastavate metsaäärsete kraavidega.

6) Metsalliku Mesindustalu põllumassiivil nr 55952585445 (katastri nr 29202:006:1718) asuva kraavi teeäärse kraavi osa on PRIA toetusõigusliku maastikuelemendina nr KR54484102 arvesse võtnud. Samal põllumassiivil asuva metsaäärse kraavi osas PRIA fotomaterjal (fotod 1 ja 2, dtl 54-55) tõendab, et see oli kaetud valdavalt tiheda puittaimestikuga, mis ei võimaldanud visuaalselt kraavide piiride tuvastamist. Kaebaja esitatud foto 3 ja video nr 3-1 ning PRIA pildimaterjal võimaldab järeldada olulist puittaimestiku osakaalu kraavi nõlval ja serval ning kraavi serva ja nõlva visuaalne tuvastamine ei olnud võimalik. Tegemist ei olnud

§ 3lg 6² tingimustele vastava metsaäärse kraaviga.

7) Metsalliku Mesindustalu põllumassiiviga nr 55952585445 külgnevast ehitisest paremale poole jääva teeäärse kraavi osas ei ole tegemist nõuetekohase laiusega kraaviga. Põllumassiivil asuv põllusaar (0,30 ha) arvestati põllumassiivi pindalast välja, kuna tegemist on püsirohumaa (PR) massiiviga, mille hulka põllusaart maastikuelemendina ei arvestatud, sest põllusaari arvestatakse maastikuelementideks põllumaal, kuid püsirohumaal maastikuelemente ei arvestata. 8) Metsalliku Mesindustalu põllumassiivil nr 53955055876 (katastri nr 31701:006:1181) asuva võsana käsitletavat puittaimestikku ja põõsaid oli alal ulatuslikult, seega ei saanud ala käsitleda maastikuelemendi „puude rida“ omase kooslusena. Tegemist on maastikuelemendiga, mida tuleb käsitleda hekina, mitte puude reana. Maastikuelemendi puude reana arvestamine ei muudaks määratavate toetuste osas midagi.

1. P V S GRUPP OÜ, P V S Põld OÜ ja Janor Metsalliku (ärinimi FIE Metsalliku Mesindustalu) paluvad 05.09.
2. a vastuses jätta PRIA apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebajad esitasid väljavõtted Maa-ameti kaardiserverist põllumassiivil nr 559525854455 asuvate kraavide kohta. Vastuse põhjendused: 1) 01.01.2023 kehtima hakanud maaeluministri määrus nr 68 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded“ (määrus nr 68) § 6 ei sätesta enam piirangut, et maastikuelemendina tuleb arvesse võtta vaid alla 10 km² valgalaga eesvoolud ja kraavid. Seega ei ole PRIA-l takistust nimetatud kraavi maastikuelemendina arvesse võtta. 8 2) PRIA jätab arvestamata Maa-ameti kaardiserveri andmed, mis tema seisukohtadega ei sobi. Maa-ameti andmebaasi kaudu on võimalik tuvastada kraavide olemasolu ja ligikaudne laius. Näiteks põllumassiivi nr 559525854455 osas näitavad Maa-ameti andmed, et kraavid on olemas ja on alla 12 m laiad.
3. PRIA märgib 03.10.
4. a seisukohas järgmist: 1) Määrus nr 68 ei ole kaebaja
5. a taotlusel olevate maastikuelementide kohta kohaldatav, kuna ei kehtinud
6. a. Käesolevas asjas on kohaldatav

§ 3lg 6.

2) PRIA arvestab kraavi laiust lähtudes toetusõiguslikele maastikuelementidele ette nähtud tingimustest koos puittaimestikuga, mistõttu see ei pruugi kokku langeda Maa-ameti andmetega, mis kajastavad ainult kraavi laiust. Maa-ameti kodulehel olevad andmed ei ole ette nähtud maastikuelementide toetusõiguslikkuse hindamiseks kraavide nõlvadel ja servadel kasvava puittaimestiku laiust arvestades. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et PRIA apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ning kaebajate apellatsioonkaebused jäävad rahuldamata.
2. Poolte vahel on ringkonnakohtus jätkuvalt vaidlus selle üle, kas PRIA pidanuks põllumassiividel nr 53955055876, 56752689775, 55952585445, 56552948024, 53955000910, 54653395284 ja 54653386579 olevad väidetavad maastikuelemendid taotletud ulatuses toetusõigusliku pindala hulka arvama.
3. Halduskohus rahuldas kaebuse osaliselt, seonduvalt Janor Metsalliku (FIE Metsalliku Mesindustalu) põllumassiivil nr 55952585445 asuva põldudevahelise kraaviosa maastikuelemendina arvestamata jätmise ja kraaviosa toetusõigusliku põllumajandusmaa pindala hulka arvamata jätmisega. PRIA esitas halduskohtu otsusele vastavas osas apellatsioonkaebuse. Teistel põllumassiividel asuvate maastikuelementide arvestamata jätmise ja toetusõigusliku põllumajandusmaa pindala hulka arvamata jätmise osas jättis halduskohus kaebuse rahuldamata. Halduskohtu otsuse on vastavas osas vaidlustanud kõik kaebajad. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha PRIA apellatsioonkaebuse osas (I) ning lahendab seejärel kaebajate apellatsioonkaebused (II). Viimaks lahendab ringkonnakohus menetlusosaliste taotlused ning jaotab menetluskulud (III). I
4. PRIA on seisukohal, et põllumassiivil nr 55952585445 asuva põldudevahelise kraaviosa maastikuelemendina arvestamine pole võimalik, sest kaebaja seda
5. a ei taotlenud ning isegi kui oleks taotlenud, on tegemist kraaviga, mis on üle 10 km² valgalaga eesvool. PRIA esitas oma seisukoha põhjenduseks apellatsioonkaebuse lisadena põllumassiivi 55952585445 kaardi kraavide paiknemise kohta ning Maa-ameti kaardi väljavõtte kraavi eesvoolu kohta. Ringkonnakohus võtab PRIA apellatsioonkaebuse lisad haldusasja materjalide juurde.
6. Ringkonnakohus möönab esmalt, et ei nähtu, et kaebaja oleks põldudevahelise kraavi osas taotluse esitanud. PRIA vaideotsuses (dtl 11) lahendatakse vaid kaebaja vaiet metsa- ja teeäärse kraavi osas, mitte põldudevahelise kraavi osas.
7. Õige on PRIA seisukoht ka selles, et Maa-ameti kaardi väljavõtte järgi on põldudevahelise kraavi näol tegemist Kastna peakraaviga, mis on 10-25 m2 valgalaga eesvool.

§ 3

9 lg 6 järgi tuleb põllumajandusmaal ja põllumajandusmaaga külgneval alal säilitada alla 10-ruutkilomeetrise valgalaga eesvoolud ja maaparandussüsteemi maa-alal paiknevad kuivenduskraavid, seega Kastna peakraavi ei saa käsitleda maastikuelemendina, mis tulnuks toetusõigusliku põllumajandusmaa pindala hulka arvata.

1. Kaebajad leiavad, et 01.01.2023 kehtima hakanud maaeluministri määrus nr 68 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded“ (määrus nr 68) § 6 ei sätesta enam piirangut, et maastikuelemendina tuleb arvesse võtta vaid alla 10 km² valgalaga eesvoolud ja kraavid. Ringkonnakohus märgib, et HKMS § 158 lg 2 järgi hindab kohus toimingu õiguspärasust selle tegemise aja seisuga. PRIA ei saanud kaebajate viidatud maaeluministri määrusest nr 68 toimingu tegemisel lähtuda ning määruse hilisem kehtima hakkamine ei saa tagantjärgi mõjutada toimingu õiguspärasust.
2. Kaebajad esitasid 05.09.
3. a vastuses apellatsioonkaebusele väljavõtted Maa-ameti kaardiserverist põllumassiivil nr 559525854455 asuvate kraavide kohta selgitades, et kõik kraavid on alla 12 m laiad. Ringkonnakohus tagastab kaebajale 05.09.
4. a vastuse lisad. Kuna Kastna peakraav on 10-25 m2 valgalaga eesvool, ei oma kaebaja andmed kraavide laiuse kohta asjas tähtsust.
5. Eeltoodud põhjendustel tuleb PRIA apellatsioonkaebus halduskohtu otsuse tühistamiseks rahuldada. II
6. Ringkonnakohus leiab, et kaebajate apellatsioonkaebuste rahuldamiseks puudub alus. Halduskohus ei eksinud materiaalõiguse normide kohaldamisel või tõendite hindamisel ega rikkunud kohtumenetluse norme, mis tingiks otsuse tühistamise. Ringkonnakohus nõustub HKMS § 201 lõikele 4 tuginedes halduskohtu otsuse põhjendustega. Ringkonnakohus selgitab esmalt põllumassiivi toetusõigusliku pindala ja maastikuelementide määramist ning kontrollib seejärel halduskohtu otsuse õigsust seonduvalt maastikuelementide arvesse võtmisega põllumassiividel 53955055876, 56752689775, 55952585445, 56552948024, 53955000910, 54653395284 ja
7. Põllumassiivi toetusõigusliku pindala ja maastikuelementide määramine
8. Põllumajandusministri 10.03.
9. a määruse nr 22 „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi piiripunktide määramise, põllumassiivile unikaalse numberkoodi andmise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala ning põllumassiivil asetsevate maastikuelementide määramise ja korra ning põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad andmed ja nende esitamise kord“ § 2 lg 3 p 4 järgi kantakse põllumassiivile põllumajandusministri 14.01.
10. a

„Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded” § 3 lõigete 1–7 kohaselt säilitamisele kuuluvad maastikule iseloomulikud vormid (maastikuelemendid). Määruse nr 22 § 5 lõike 4 kohaselt arvatakse

§ 3

lõigetes 1–10 nimetatud maastikuelemendid põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala hulka. 22. Menetlusosalised vaidlevad

§ 3lg 62 tõlgenduse üle.

Viidatud säte on sõnastatud järgmiselt: „Metsaäärse eesvoolu ja kuivenduskraavi puhul arvatakse toetusõigusliku põllumajandusmaa pindala hulka nimetatud eesvool ja kuivenduskraav koos nende põllupoolsel serval ja nõlval ning põllupoolse serva ja põllu vahel oleva puittaimestikuga kuni 12 meetri laiuselt, kui metsaäärse eesvoolu ja kuivenduskraavi põhi ning nende põllupoolne nõlv ja serv on visuaalselt tuvastatavad.“ 10

1. Kaebajad leiavad, et keelelise tõlgendamise reeglite järgi tähendab mõiste „visuaalselt tuvastatav“, et kraavi põhi, põllupoolne nõlv ja serv on silmaga vaadates näha. Olukorras, kus kraav on näha ja on selge, et see ulatub 12 m sisse, ei ole alust jätta kraavi maastikuelemendina arvestamata seetõttu, et PRIA hinnangu järgi kasvab seal liiga palju võsa. Määrusest nr 4 ei tulene piiranguid, kui palju (tihedalt) tohib kraavis sees ja kraavi ääres asuval põllul võsa kasvada. Ka leiavad kaebajad, et kohus lähtus ebaõigesti määrusega nr 4 vastuolus olevast PRIA juhendist ega hinnanud, kas kraav on näha, vaid seda, kui palju võsa ja puid kraavis sees ja kraavi ümber kasvab.
2. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus on väga põhjalikult „visuaalse tuvastamise“ tingimust kohtuotsuses analüüsinud ja selgitanud (otsuse p-d 17.3-17.4), mistõttu ringkonnakohus sellel pikemalt ei peatu. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, mille kohaselt ei ole oluline üksnes kraavi olemasolu tuvastamine, vaid ka selle piiride mõistlike jõupingutustega kindlakstegemise tagamine. Kraavi piiridest, sh laiusest sõltub

järgi selle arvamine toetusõigusliku põllumajandusmaa pindala hulka. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu kokkuvõtliku seisukohaga, mille kohaselt

§ 3

lg 6² alusel on metsaäärne kuivenduskraav koos põllupoolsel serval ja nõlval ning põllupoolse serva ja põllu vahel oleva puittaimestikuga maastikuelemendina toetusõigusliku pindala hulka arvestatav juhul, kui kuivenduskraavi on hooldatud määral, mis võimaldab kraavi põhja ja kraavi põllupoolset nõlva ja serva visuaalselt mõistlike jõupingutustega tuvastada ja kraavi laiust mõõta (otsuse p 17.4).

1. PRIA juhendi kohaselt võib visuaalselt tuvastatavaks kraavi põhja ja nõlva lugeda siis, kui kraaviperved ja -servad on suuremas osas vaadeldavast kraavilõigust võsast puhtad. Kraav ei pea olema lausaliselt võsast puhas ning sellel võivad kasvada üksikud põõsad või puud, kuid kraavil peavad olema lõigud, millel võsa ei kasva ja inspektoril peab olema võimalik kraavi serva ja keskosa ilma võsa sisse tungimata näha. Ühtlasi selgitatakse, et kuna maastikuelementide mõõtmisel tuleb püüelda ühiste aluste poole ortofotodelt digitaliseerimisel ning kohapealses kontrollis GPS seadmega mõõtmisel, tuleb inspektoril hinnata, kas vaadeldav kraav sobiks maastikuelemendiks ka siis, kui tal tuleks sama kraavi hoopiski ortofotolt digitaliseerida – seega tuleb hinnata, kas ka ortofotolt oleksid näha nii kraavi põhi kui ka serv ning kas selle kraavi laiust oleks võimalik mõõta ka ortofotolt (vt Juhend, dtl 212).
2. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole Juhendi selgitus visuaalse tuvastamise nõude kohta määrusega nr 4 vastuolus. See nähtub eriti selgelt, kui lugeda

§ 3lg 62 seletuskirja1.

Põllumajandusministri 27.12.2016. a määrusega nr 73 täiendati

§-i 3 lõigetega 61 ja 62 (RT I, 27.12.2016, 39, jõust. 01.01.2017). Määruse eelnõu seletuskirjas selgitatakse: „Paragrahvi 3 lõikega 62 täpsustatakse, et sama paragrahvi lõikes 6 sätestatud põllu ja metsa vahel asuva kraavi piiri peab olema võimalik tuvastada. Metsaäärse kraavi põhi ning kraavi põllupoolne nõlv ja serv peavad olema visuaalselt tuvastatavad. Kraavi serv on kraavi profiili murdepunkt, kus lõpeb nõlv ja algab kallas. Kraavi nõlv on kraavi kaldeosa kraavi servast kraavi põhja poole. Kraavi põhi on kraavi veega täidetud osa, mis on tuvastatav ortofotolt ja on vajalik kraavi keskse trajektoori määramiseks. Teatud aastaaegadel ja juhtudel võib kraav olla ka veest tühi. Sellisel juhul loetakse kraavi põhjaks kraavi keskne trajektoor, mis peab olema visuaalselt tuvastatav. Kraavi põhja ja põllupoolse serva tuvastamise korral on võimalik hinnata kraavi laiust ja kokkuvõttes määrata kraavi pindala, mis arvatakse toetusõigusliku põllumajandusmaa pindala hulka. Nimetatud täienduse vajadus metsaäärsete kraavide puhul tuleneb nende kaardistamisel tekkinud probleemidest. Näiteks ei ole juhul, kui 1 https://eelnoud.valitsus.ee/main#xQ5fnGkp 11 kogu kraav on täis puittaimestikku, võimalik ortofotolt ega ka kohapealse kontrolli käigus tuvastada kraavi piiri ja seega ka määrata toetusõiguslikku põllumajandusmaa pindala. Sellist probleemi ei esine üldjuhul kahe põllu vahel või põllu ja tee vahel asuva kraavi puhul. Seega on vajalik määrust täiendada sättega, mille kohaselt peab taotleja tagama metsa ja põllu vahel asuva kraavi piiri visuaalse tuvastatavuse. Selleks peab taotleja hoidma kraavi põhja ehk kraavi veealuse osa ning selle põllupoolse nõlva ja serva puittaimestikust sellisel määral vaba, et kraavi piire saaks tuvastada. Veejuhtme hooldamise üldised nõuded on kehtestatud põllumajandusministri

1. juuli
2. a määruse nr 57 „Maaparandushoiutöödele esitatavad nõuded“ §-s 5, mille kohaselt peab puittaimestikku raiuma veejuhtme põhjast, nõlvalt ja kaldalt, kui see takistab veejuhtme toimimist või muu maaparandushoiutöö tegemist. Seega on määruses tehtav muudatus kooskõlas ka maaparanduse valdkonna õigusaktides sätestatud nõuetega. Juhul, kui metsaäärse kraavi põhi, põllupoolne nõlv ja serv ei ole tuvastatavad, siis edaspidi arvatakse kraav säilitatavate maastikuelementide ja toetusõigusliku põllumajandusmaa pindala hulgast välja. Alates
3. aastast tehakse igal aastal Maa-ametis poole Eesti kohta uued ortofotod. Seega juhul, kui taotleja puhastab kraavi võsast
4. aastal, siis ei pruugi
5. aasta kontrolliperioodiks tehtud tööd ortofotol veel kajastuda ja PRIA tuvastab kraavi piiri kohapeal.“
6. Seega on metsaäärse kraavi põhja ning põllupoolse nõlva ja serva puittaimestikust puhastamine vajalik kohapealse kontrolli käigus või ortofotodelt kraavi piiride ja põhja visuaalseks tuvastamiseks eesmärgil, et toetusõigusliku põllumajandusmaa pindala hõlpsamalt kindlaks määrata. Eeltoodust tulenevalt on õige ka halduskohtu see järeldus, et PRIA-l on õigus lähtuda nii ortofotodest kui ka kohapealses kontrollis tuvastatud asjaoludest.
7. Kaebajate arvates on ebaõige halduskohtu tõlgendus, et kui kraav ja puittaimestik on mõnes kohas laiem kui 12 m, tuleb kraavi ja puittaimestiku alune maa arvata toetatava maa hulgast välja.

§ 3lg 6² sellist tõlgendust ei võimalda.

PRIA ei kaalunud kaebaja kraavide puhul variandi kohaldamist, et arvestada toetusõigusliku maa hulgast välja kraavilõigud, kus võsa ületab 12 m ning arvestada sisse lõigud, kus võsa jääb alla 12 m. 29. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus otsuses asjakohaselt selgitanud, et

§ 3

lg-tes 6¹ ja 6² kasutatud sõnad „koos“ ja „kuni“ tähendavad seda, et toetusõigusliku pindala hulka arvatakse kuivenduskraav koos selle serval või nõlval asuva ning põllupoolse serva ja põllu vahel asuva puittaimestikuga maksimaalselt 12 m laiuselt, mitte kraav eraldiseisvalt ja sellele lisaks 12 meetri laiune riba puittaimestikku. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et määruse seletuskirjast ei nähtu, et õigusakti andja oleks soovinud 12 m nõudega hõlmata üksnes puittaimestikuga kaetud osa, mitte kuivenduskraavi (otsuse p 17.2). Õige on ka halduskohtu vastus kaebaja väitele teatud kraavilõikude toetusõigusliku maa hulgast väljaarvamisele. Halduskohus leiab õigesti, et toetusõigusliku põllumajandusmaa hulka saab arvestada maastikuelemendina kuivenduskraavi üldjuhul siis, kui see ei ole koos lubatava puittaimestikuga laiem kui 12 meetrit ehk kui mõni kraavi osa on oluliselt laiem, siis jäetakse kogu kraav arvestamata. Ühtlasi leidis halduskohus, et välistatud ei ole siiski

alusel ka maastikuelemendi osadeks jagamine, kui moodustuvad maastikuelemendid on piisavalt terviklikud ja eristuvad. Eraldi osadeks on võimalik jagada kraave, milles on piisavalt eristatavad erinevate kraavitüüpidega osad (metsaäärne ja põldudevahelise kraavi osa) (otsuse p 17.5). Halduskohus on otsuses piisava põhjalikkusega oma seisukohta põhjendanud ning ringkonnakohtul ei ole sellele midagi lisada. 30. Mis puudutab kaebaja arvamust, et kui kraav ja puittaimestik on mõnes kohas laiem kui 12 meetrit, tuleks kraavi ja puittaimestikku 12 m ulatuses siiski toetusõigusliku maana arvestada, siis sellise tõlgendusega ei saa nõustuda, sest toetusõiguslik maa (kraav koos puittaimestikuga 12 maksimaalselt 12 m laiuselt) peab

§ 3lõike 62 kohaselt jääma metsa ja põllumajandusmaa vahele.

Ühtlasi selgitas vastustaja esindaja 23.01.2023 toimunud istungil, et Juhendi järgi kraavi laiust hinnatakse võsa servast võsa serva (dtl 303, 02:59:15). Seda demonstreerivad ka Juhendi Joonised (Juhendi lk 45, 46, dtl 210-211). Metsaäärset kraavi arvestatakse seega alates põllupoolsel serval ja nõlval olevast puittaimestikust kuni metsapoolse puittaimestiku servani. Kui kraavi laius koos puittaimestikuga ulatub üle 12 meetri, jääb kraav arvesse võtmata. Ringkonnakohtu hinnangul oli PRIA-l õigus täpsustada Juhendiga

rakendamist, et tagada üle vabariigi maastikuelementide ühtne mõõdistamine. Ka põldudevahelise kraavi puhul peab kraavi (võsa servast võsa servani) laius jääma alla 12 meetri. 31. Kaebajate arvates jättis kohus

§ 3

tõlgendamisel arvesse võtmata määruse eesmärgi, milleks on säilitada selles nimetatud maastikuelemente maksimaalses ulatuses. PRIA kehtestatud nn lisanõuete tõttu jäävad mitmed kraavid jm maastikuelemendid arvesse võtmata, seega ei ole nende säilitamise kohustust, mistõttu jääb

eesmärk saavutamata. PRIA praktika on õigusvastane.

1. Ringkonnakohus kaebajatega ei nõustu. Halduskohus on otsuse p-s 14 maastikuelementide säilitamise eesmärki, milleks on maastiku ja looduskeskkonna mitmekesisuse ja elurikkuse ning maastikuelementide säilitamine, väga põhjalikult Määrusele nr 1306/2013 tuginedes selgitanud. Ringkonnakohtule ei nähtu, et ka halduskohtu järgnevad seisukohad oleksid sellega vastuolus. Olukorras, kus kaebajad reaalselt maastikuelementide säilitamisse mõistliku hoolega ei panusta, mistõttu on ala võsastunud ning metsaäärsete kraavide piirid visuaalselt arusaamatud, puudub ka vastustajal kohustus kraave maastikuelementidena arvesse võtta ning kaebaja toetusõigusliku põllumassiivina arvestada. See on kooskõlas ka määruse eelnõu seletuskirjaga (vt käesoleva otsuse p 26). Maastikuelementide arvesse võtmine põllumassiividel
2. Kaebaja PVS Põld OÜ leiab, et põllumassiivide nr 54653395284 ja 54653386579 (moodustavad koos katastriüksuse nr 29201:001:0204) vahel asuvat puittaimestikuga kaetud ala on võimalik kvalifitseerida metsasiiluks

tähenduses. Halduskohus kaebajaga ei nõustunud, selgitades, et ala ei ole ümbritsetud täies ulatuses põllumaaga ja puutub kokku põllumassiivi piiridega

§ 3lg-s 2 sätestatust ulatuslikumalt.

Vastustaja asus vastuses apellatsioonkaebusele seisukohale, et võsastunud kraavi ei saa pidada metsasiiluks

§ 3lõike 2 tähenduses.

34. Halduskohtu ja vastustaja seisukohaga tuleb nõustuda.

§ 3

lg 2 järgi tuleb põllumaal säilitada minimaalselt 20 meetri pikkune ja maksimaalselt 30 meetri laiune metsasiil, mis on selgesti eristatav ümbritsevast põllumaast. Erandjuhul võib metsasiil kokku puutuda põllumassiivi piiriga maksimaalselt 30 meetri ulatuses. Halduskohus leiab õigesti, et kaebaja poolt väidetav metsasiil puutub põllumassiivi piiridega nõutuvast ulatuslikumalt kokku ega ole ka üleni põllumaaga ümbritsetud. Ühiskaebuse täienduses 01.10.2021 selgitab kaebaja, et konkreetne metsasiil on 207 meetrit pikk ja 15 meetrit lai (dtl 82). Ringkonnakohus mõõtis PRIA põllumassiivide kaardil põllumassiivi 54653395284 piiri ääristava riba pikkuseks isegi enam kui 207 meetrit (vt Joonis 1)2. Samas on ka 207 meetrit juba piisav, nõustumaks halduskohtu seisukohaga

§ 3lõikele 2 mittevastavuses.

Ühtlasi on kaarti suurendades selgelt näha, et kahe põllumassiivi vahele jääb võsaga kaetud kraav, mitte mets. Seetõttu saab nõustuda ka vastustaja seisukohaga selles, et antud säte metsasiilu kohta ei ole asjakohane. Ringkonnakohtu järeldust ei muuda ka kaebaja poolt esitatud foto ja video (dtl 112, 2 https://kls.pria.ee/kaart/#map=9/6533641/546672 13 176). Vastupidi, kaebaja esitatud video kinnitab, et tegemist on võsastunud kraavi, mitte metsaga. Joonis 1 35. Halduskohus ja PRIA ei klassifitseerinud kahe põllumassiivi vahele jäävat ala ka toetusõigusliku põllumaa hulka arvatavaks kraaviks

§ 3lg 61 mõttes.

Sätte kohaselt arvatakse toetusõigusliku põllumajandusmaa pindala hulka lõikes 6 nimetatud eesvool ja kuivenduskraav koos nende serval ja nõlval ning serva ja põllu vahel oleva puittaimestikuga kuni 12 meetri laiuselt. Määruse eelnõu seletuskirjas3 selgitatakse, et kuna looduses asuvad kraav, põllu piir ja nende vahel olev võimalik puittaimestik looklevalt, siis on asjakohane lugeda edaspidi toetusõigusliku põllumajandusmaa pindala osaks kraav koos selle põllupoolsel serval, kaldal ja nõlval oleva puittaimestikuga kuni 12 meetri laiuselt. 12 meetri laiuse nõue on kehtestatud põllumajandusmaaga seotud kraavide kaardistamisel saadud teabest tulenevalt. Puittaimestik kraavi kaldal täidab ka vee- ja mullakaitse eesmärke ning sellise nii-öelda puhverriba jätmine on soovitatav tegevus, et vähendada toitainete ärakannet ja kaitsta kraavi nõlva mullaerosiooni eest. PRIA juhendis selgitatakse, et kõikide selliste kraavide ja eesvoolude puhul, mis ei asu metsade ääres, võib nende pindala arvata toetusõigusliku pindala hulka koos kraavide serval ja nõlval ning serva ja põllu vahel oleva puittaimestikuga juhul, kui sellise võsastunud kraavi laius ei ületa 12 meetrit (Juhendi lk 44). Põldudevahelise kraavi puhul selgitatakse, et kraav võib olla täies ulatuses võssa kasvanud, st nii kraavi põhi, serv kui ka kaldad võivad olla kaetud võsaga. Niikaua, kuni selle võssa kasvanud riba laius jääb alla 12 meetri, võib kraavielemendi lugeda toetusõigusliku maa hulka (Juhendi lk 45).

1. Halduskohus nõustus PRIA veebikaardile tuginedes PRIA hinnanguga, et põldudevahelise kraavi laius ulatub mitmes kohas üle 12 meetri (olenevalt mõõtmiskohast 14-17 meetrit) ning nõustus ka PRIA seisukohaga, et põhjendatud on arvestada kraavi ning kraavi mõlemal kaldal kasvavat puittaimestikku kraavi laiuse mõõtmisel kokku (otsuse p 25). Ka ringkonnakohtu hinnangul moodustab kraavi servadel ja nõlval kasvav taimestik ühtse terviku. Eeltoodust lähtudes on maastikuelement enam kui 12 meetrit lai. Kaebaja videomaterjal kinnitab halduskohtu poolt tuvastatut, et kraavi ühel kaldal on puittaimestiku vahel kitsas riba rohumaad ja selle kõrval kohe uus tiheda puittaimestikuga ala. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et ka see riba tuleks kraavi laiuse mõõtmisel arvesse võtta ning kaebaja seisukoht, mille järgi tuleks see mõõtmisest välja jätta, sest selle näol võis tegemist olla kunagise teega või muu maaga, ei ole põhjendatud. 3 https://eelnoud.valitsus.ee/main#xQ5fnGkp 14
2. Kaebaja PVS GRUPP OÜ leiab jätkuvalt, et põllumassiivil nr 53955000910 (katastriüksus nr 31701:006:0096) asuv kraav tuleb toetusõigusliku põllumaa hulka arvata. Halduskohus nõustus otsuses PRIA-ga, et põllumassiivil nr 53955000910 asunud metsaäärse kraavi põllupoolne serv, nõlv ja kraavi põhi olid võsastunud ega olnud visuaalse vaatluse tulemusel piisavalt tuvastatavad, mistõttu ei vastanud kraav

§ 3lg 62 nõuetele (otsuse p 23).

Apellatsioonkaebuses PVS GRUPP OÜ konkreetseid vastuväiteid halduskohtu otsusele ei esitanud. Ringkonnakohus, olles tutvunud nii PRIA esitatud fotodega (dtl 18-30) kui kaebaja kaldaerofotoga (dtl 173) ning videotega (dtl 99, 239), nõustub halduskohtu hinnanguga. Kaebaja videod on tehtud talvisel ajal ega ole seetõttu vastustaja poolt esitatud tõenditega võrreldavad. Kuigi kaebaja esitatud tõenditelt on kraav visuaalselt tuvastatav, tuleb arvestada sellega, et metsaäärse kraavi serv, nõlv ja põhi peavad olema visuaalselt vaadeldavad igal aastaajal. Ühtlasi ei kajasta kaebaja video kraavi selle täielikus pikkuses.

1. Kaebaja Janor Metsallik (ärinimi FIE Metsalliku Mesindustalu) vaidlustab halduskohtu otsust seoses maastikuelementide toetusõigusliku pindala hulka arvamata jätmisega põllumassiividel 56752689775 (katastriüksus nr 29202:006:1718), 55952585445 (katastriüksus nr 29202:006:1718), 56552948024 (katastriüksus nr 37501:001:1150) ja 53955055876 (katastriüksus nr 31701:006:1181).
2. Põllumassiivi 56752689775 puhul on vaidluse all metsaäärsete kuivenduskraavide vastavus

§ 3lg 62 nõuetele.

Halduskohus on otsuses kaebaja ja vastustaja poolt esitatud fotosid ja videoid põhjalikult hinnanud, asudes seisukohale, et kraavid ei olnud visuaalselt piisaval määral tuvastatavad, mistõttu ei vastanud need määruse nõuetele (otsuse p 29). Ringkonnakohtule ei nähtu, et halduskohus oleks tõendite hindamisel eksinud, mistõttu puudub alus asuda halduskohtust teistsugusele seisukohale. Täiendavaid vastuväiteid halduskohtu põhjendustele kaebaja apellatsiooniastmes esitanud ei ole.

1. Põllumassiivi 55952585445 puhul vaidlustab kaebaja apellatsiooniastmes jätkuvalt nende kraavide toetusõigusliku pindala hulka arvamata jätmist, mille osas halduskohus kaebust ei rahuldanud ning mille osas ka PRIA kohtumenetluses muudatusi ei teinud: metsaäärne kraav ning teine teeäärne kraav, mis asetseb ehitisest paremal pool tee ääres (vt halduskohtu otsuse p 35). Metsaäärse kraavi nõuetekohasust on halduskohus põhjalikult analüüsinud, hinnanud PRIA poolt kogutud tõendeid (fotod dtl 54-55) kui ka kaebaja tõendeid (foto 3-1, dtl 111 ning video 3-1, dtl 96). Halduskohus ei võtnud otsuse tegemisel arvesse kaldaerofotosid (dtl 170-171), kuna need olid tehtud
2. a märtsikuus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega (otsuse p 35.1), järgib neid ega pea vajalikuks midagi lisada. Halduskohus asus otsuses õigele seisukohale selles, et metsaäärne kraav ei vastanud

§ 3lg 62 tingimustele.

Täiendavaid vastuväiteid halduskohtu põhjendustele kaebaja apellatsiooniastmes esitanud ei ole. Ehitisest paremal pool tee ääres asuva teise teeäärse kraavi vastavust on halduskohus hinnanud

§ 3

lg 61 nõuetele, mis sätestab: „Toetusõigusliku põllumajandusmaa pindala hulka arvatakse lõikes 6 nimetatud eesvool ja kuivenduskraav koos nende serval ja nõlval ning serva ja põllu vahel oleva puittaimestikuga kuni 12 meetri laiuselt.“ PRIA kontrollaktis on selle kohta märgitud: „Teeäärne kraav koos võsaga kohati üle 12 meetri“ (dtl 154). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustajaga, et teeäärne kraav koos puittaimestikuga ulatub valdavas osas PRIA põllumassiivide kaardilt mõõdetuna üle 12 meetri4 (vt Joonis 2). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et videol 3-2 (dtl 97) mõõdab kaebaja üksnes kraavi 4 https://kls.pria.ee/kaart/#map=9/6533641/546672 15 põllupoolsele nõlvale ja servale jäävat puittaimestiku ala ega arvesta kraavi tegeliku laiusega. Seetõttu ei lükka kaebaja esitatud video PRIA seisukohta kraavi laiuse osas ümber. Joonis 2 41. Põllumassiivi 56552948024 puhul esitas kaebaja taotluse metsaäärse kraavi registrisse kandmiseks, kuid PRIA kohapealne kontroll tuvastas, et kraavi põllupoolne serv, nõlv ja kraavi põhi on võsastunud ega ole visuaalselt tuvastatavad, mistõttu kraavi registrisse kandmisest keelduti (vt vaideotsuse lk 5, dtl 11). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et PRIA kohapealses kontrollis tehtud fotodelt (dtl 61-63) nähtub, et metsaäärse kuivenduskraavi põllupoolne osa oli kaetud tiheda puittaimestikuga, mistõttu ei olnud kraavi piirid visuaalselt tuvastatavad. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et kaebaja esitatud aerofoto (dtl 172) ei võimalda visuaalse tingimuse täitmist hinnata. Seda ei võimalda ka kaebaja video nr 4-1 (dtl 98), mis on tehtud talvel vaid ühest kraavi osast, kus puittaimestik on veidi hõredam. Seega tuleb pidada õigeks PRIA järeldust, et metsaäärne kraav ei vastanud

§ 3lg 62 visuaalse tuvastamise tingimustele.

42. Põllumassiivi 53955055876 puhul taotles kaebaja metsaäärse kraavi ja puude rea registrisse kandmist. PRIA kaebaja taotlust ei rahuldanud. PRIA kohapealne kontroll tuvastas, et metsaäärse kraavi põllupoolne serv, nõlv ja kraavi põhi olid võsastunud ning puude rida ei olnud selgelt eristatav. Alusrindes (puude all ja kõrval) kasvasid võsa ja põõsad. Halduskohus asus samuti otsuses seisukohale, et metsaäärne kuivenduskraav koos puittaimestikuga ei vasta

§ 3

lg 62 tingimustele, kuna visuaalse tuvastamise tingimus ei olnud nõuetekohaselt täidetud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et PRIA fotod kraavi seisukorra kohta (dtl 47-51) kinnitavad, et visuaalse tuvastamise tingimus ei olnud antud juhul täidetud. Õige on ka halduskohtu seisukoht, et kaebaja video (dtl 92), mis on teostatud talvisel ajal, mil puud on raagus, ei veena vastupidises. Kaebaja video ei kinnita, et kraav oli hooldatud määral, mis võimaldab kraavi põhja ja kraavi põllupoolset nõlva ja serva visuaalselt mõistlike jõupingutustega tuvastada ja kraavi laiust koos puittaimestikuga mõõta. 43. Vaidlust ei ole selle üle, et PRIA arvestas põllumassiivil kaebaja taotletud puude rea asemel heki

§ 3

lg 4 mõttes kahe eraldi maastikuelemendina toetusõigusliku pindala hulka (HE54379646 ja HE54379647). Hoolimata sellest on kaebaja apellatsioonkaebuses jätkuvalt seisukohal, et maastikuelement on puude rida, mis vastab

§ 3lõike 3 tunnustele.

Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et maastikuelement ei kvalifitseeru puude reaks, kui lisaks puudele kasvab seal ka muud puittaimestikku. 44. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb eristada, kas maastikuelement koosnes vaid puudest või nii puudest kui ka muudest puittaimedest.

§ 3

lg 3 kohaselt tuleb põllumajandusmaa servas ja sellega külgneval alal säilitada selgesti eristatav puude rida, mis on minimaalselt 0,01 hektari suurune ja 20 meetri pikkune ning kus iga 20 meetri peal kasvab 16 vähemalt kolm puud.

§ 3

lg 4 kohaselt tuleb põllumajandusmaa servas ja sellega külgneval alal säilitada selgesti eristatav puude või põõsastega hekk, mis on minimaalselt 0,01 hektari suurune ja 20 meetri pikkune ning maksimaalselt 10 meetri laiune. Heki pikkuse hulka arvestatakse kuni nelja meetri pikkused heki katkestused. PRIA Juhendi kohaselt võib hekk koosneda nii puudest kui ka põõsastest (dtl 206). Seega nähtub

§ 3

lõigetest 3 ja 4 ning PRIA juhendist erinevus - puude rida koosneb vaid puudest, hekk aga võib koosneda nii puudest kui põõsastest. Siiski nõustub ringkonnakohus halduskohtuga selles, et üksikud muud puittaimed ei mõjuta puude kasvamist ja säilimist olulisel määral, mistõttu võib ka puude reas esineda mõningaid puittaimi (halduskohtu otsuse p 43).

1. Kaebaja apellatsioonkaebusele esitatud vastustaja selgituse kohaselt oli vaidlusalusel alal nii eristatavaid puid ühes reas, kuid rohkelt ka muud erinevat puittaimestikku. Valdavalt oli siiski tegemist peamiselt võsale omase struktuuriga puittaimestikuga. Kuna võsana käsitletavat puittaimestikku ja põõsaid oli alal ulatuslikult, ei saanud sellist ala käsitleda maastikuelemendi „puude rida“ omase kooslusena. Kaebaja ei ole vastustaja seisukohale võsale omase struktuuriga puittaimestiku kohta vastu vaielnud. Kaebaja esitas halduskohtule vaidlusaluse ala kohta fotod (dtl 108-110) ning videod nr 1 (dtl 90) ja nr 2 (dtl 91). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et nii kaebaja fotod kui ka video nr 2 ei hõlma kogu maastikuelemendina käsitatavat ala. Video nr 1 on asjassepuutuv vaid alates
2. sekundist. Kuigi alal on ka puid, on õige nii halduskohtu kui vastustaja tähelepanek, et alast valdava osa moodustab võsale omase struktuuriga puittaimestik (halduskohtu otsuse p 44). Seejuures on halduskohus maaeluministri 20.12.
3. a määruse nr 77 „Maaparanduse uurimistöö nõuded“ §-le 20 tuginedes õigesti selgitanud, et puittaimestiku määratlemiseks võsana tuleb hinnata eelkõige puittaimestiku tüvede läbimõõtu, mis jääb 1,3 meetri kõrguselt mõõdetuna 2-8 sentimeetri vahele.
4. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna vaidlusalune ala koosnes valdavalt võsale iseloomulikust puittaimestikust, klassifitseeris PRIA maastikuelemendi õigesti hekiks. Samas märgib ringkonnakohus, et vaidlus selle üle, kas tegemist on puude rea või hekiga, ei mõjuta kaebaja õigust toetusele ega selle suurust. Seepärast on vaidlus pelgalt maastikuelementide klassifitseerimise õiguspärasuse üle kaebaja jaoks sisutu.
5. Eeltoodud põhjendustest lähtudes jäävad kaebajate apellatsioonkaebused rahuldamata. III
6. Ringkonnakohus rahuldab PRIA apellatsioonkaebuse, tühistab Tartu Halduskohtu 22.06.
7. a otsuse resolutsiooni p-d 1 ja 2 ning teeb vastavas osas uue otsuse, millega jätab Janor Metsalliku (ärinimi FIE Metsalliku Mesindustalu) kaebuse tervikuna põllumassiivide 55952585445, 56552948024, 56752689775 ja 53955055876 osas rahuldamata.
8. P V S GRUPP OÜ apellatsioonkaebus jääb põllumassiivi 53955000910 osas ning P V S Põld OÜ apellatsioonkaebus põllumassiivide 54653395285 ja 54653386579 osas rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 22.06.
9. a otsus vastavas osas muutmata.
10. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Halduskohus mõistis otsusega PRIA-lt Janor Metsalliku (ärinimi FIE Metsalliku Mesindustalu) kasuks välja menetluskulu summas 164 eurot 87 senti (otsuse resolutsiooni p 5), jättis P V S GRUPP OÜ ja P V S Põld OÜ menetluskulud nende endi kanda (otsuse resolutsiooni p 6) ning vastustaja menetluskulud tema enda kanda (otsuse resolutsiooni p 7). 17
11. HKMS § 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust. Kuna ringkonnakohus muudab halduskohtu otsust kaebaja Janor Metsalliku (ärinimi FIE Metsalliku Mesindustalu) kahjuks ning PRIA ei taotlenud menetluskulude väljamõistmist kaebajatelt, tuleb halduskohtu otsuse resolutsiooni p 5 tühistada ning jätta Janor Metsalliku (ärinimi FIE Metsalliku Mesindustalu) menetluskulud halduskohtus tema enda kanda. Menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus jäävad nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 18