Obsah (5)

§ 111§ 158§ 201§ 44§ 121

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar 8. mai 2024, Tart

§ 111lg-tele 1 ja 3.

Kaebaja etteheidete kohaselt väljaviimise ajal ei lubatud tal kanda isiklikke riideid. Saatmisautos, sihtkohta jõudes ja arsti vastuvõttudel kasutati tema suhtes käe- ja jalaraudu, mis olid omavahel ketiga ühendatud, ning arsti vastuvõtu ajaks ei lahkunud ametnikud kabinetist. Kaebaja väljaviimisel demonstreeris saatemeeskond avalikult oma relvastust, nuia, käeraudu, kuuliveste, pisargaasi. Kaebuses viitab kaebaja sellele, et ta oli vangla tegevusest tingituna stressis, ta tundis end alandatuna, talle põhjustati hingelisi kannatusi ning ta oli solvunud ja nördinud. Halduskohus sedastas, et VangS § 46 lg 1 kohaselt kannab kinnipeetav vangla riietust. Lühiajalisel väljaviimisel ei ole erandit ette nähtud. Kinnipeetavate saatmisel väljaspool vanglat on ohjeldusmeetme kohaldamine ennetav meede. Saatmisega kaasneb kõrgendatud julgeolekuoht ning kinnipidamisasutusega võrreldes on julgeoleku tagamine ja põgenemise vältimise võimalused saatmisel, sh saatebussis väiksemad. Kaebaja kannab eluaegset vanglakaristust seoses raske isikuvastase kuriteoga. Ei saa öelda, et ohjeldusmeetmete kasutamisega oleks kaebajale tekitatud rohkem kannatusi kui need, mis paratamatult vangistusega kaasnevad. Kaebaja ei väida, et ohjeldusmeetmed oleks takistanud meditsiiniteenuse osutamist. Saatmisel on saatemeeskonna liikmed kohustatud teostama saadetava üle pidevat visuaalset järelevalvet ning hoidma ära saadetava kontakti kõrvaliste isikutega. Õigusaktidest ei tulene, et tervishoiuteenuse osutamisel on saatemeeskonnal kohustus jätta tervishoiuteenuse osutaja ja kinnipeetav omavahele. Kaebaja viimine väljaspoole vanglat, sealjuures tervishoiuteenuse osutaja juurde sai VangS § 109 lg 1 järgi toimuda üksnes relvastatud saatemeeskonnaga. Kaebaja väidetest ei ilmne saatemeeskond oleks neil kaasas olnud relvastust ning erivahendeid mingil viisil eriliselt demonstreerinud ja selliselt oma käitumisega tavapärasest enam ümbritsevate inimeste tähelepanu tõmmanud. 4. X esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb halduskohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega vabastada kaebaja riigilõivu tasumisest ja saata asi halduskohtule menetlusse võtmiseks. Määruskaebuses viitab kaebaja kohtupraktikale, mille kohaselt tagab kaebeõiguse isiku subjektiivse õiguse riive ning haldusakti või -toimingu õiguspärasusele annab kohus hinnangu asja sisulisel läbivaatamisel. Seetõttu ei ole on ennatlik vangla tegevuse õiguspäruse hindamine halduskohtu poolt menetluse praeguses faasis. Seejuures on halduskohus jätnud tähelepanuta

§ 158

lg-st 3 tuleneva keelu asuda ise teostama kaalutlusõigus, samuti et vastustaja tegevus võib olla vastuolus Eestile siduva välislepinguga.

1. märtsil 2024 presidendi poolt välja kuulutatud vangistusseaduse muudatustega on ette nähtud isiklike riiete kandmine väljaspool vanglat. Seetõttu oli kaebaja demonstreerimine vangla riietuses õigusvastane juba ka tema väljaviimisel Ida-Viru Keskhaiglasse perioodil
2. jaanuar 2022 kuni
3. august
4. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus asub seisukohale, et Xi määruskaebus ei kuulu rahuldamisele.
6. Halduskohus selgitas põhjalikult, miks ei ole põhjendatud kaebajale menetlusabi andmine. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendusega ega korda neid (

§ 201lg 4, § 203 lg 2).

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat. 7. Kaebaja heidab halduskohtule ekslikult ette, nagu eitanuks halduskohus kaebaja õiguste riivet ja seega ka kaebeõigust halduskohtusse pöördumiseks. Vastupidi, riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotluse lahendamiseni sai halduskohus jõuda alles pärast seda, kui ta möönis, et kaebaja õiguste riive kaebuses toodu asjaoludel on võimalik. Seega on kaebajal kaebeõigus (

§ 44

lg 1) ning põhjendatud ei ole kaebuse tagastamine kaebeõiguse puudumise tõttu (

§ 121lg 2 p 1).

Seetõttu on asjakohatud kaebaja väited ja põhjendused õiguste riive, kaebeõiguse ja kaebuse tagastamise lubamatuse kohta. 8. Kaebaja eksib samuti, kui leiab, et halduskohtul oli keelatud enne kaebuse menetlusse võtmist anda eelhinnang vastustaja tegevuse õiguspärasusele. Riigilõivu tasumise kohustusest 2 vabastamise taotluse lahendamisel näeb

§ 111

lg 1 otsesõnu ette kohtu kohustuse hinnata kaebaja menetluses osalemise edukust, lubades anda menetlusabi üksnes juhul, kui on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seega oli halduskohus õigustatud andma eelhinnangu ka kaebaja väite kohta, et vastustaja tegevus oli õigusvastane. Kohtumenetlus toob paratamatult kaasa kulud. Kulude kandmine avalike vahendite arvel olukorras, kus kaebaja ei panusta menetlusse isegi riigilõivu tasumise kaudu, ei ole põhjendatud, kui menetlus kaebaja õiguslikku positsiooni eeldatavalt ei paranda. Kasina eduväljavaatega kaebuse sisuline läbivaatamine omakorda koormab kohtuid ning pikendab seeläbi kohtuasjade lahendamise tähtaega üldiselt.

1. Halduskohus on põhjalikult selgitanud, miks praegusel juhul ei ole põhjust eeldada, et kaebaja menetluses osalemine oleks edukas. Erinevalt kaebaja väidetust ei ole halduskohus seejuures asunud teostama kaalutlusõigust vastustaja eest, vaid on andnud üksnes esialgse hinnangu, kas kaebuse asjaoludel võib pidada tõenäoliseks, et vastustaja tegevus oli õigusvastane. Halduskohtu määruse põhjendused on selgelt jälgitavad ning tuginevad kehtival õigusel ja õiguse kohaldamise praktikal. Määruskaebuses ei ole kaebaja halduskohtu määruse põhjendustele vastu vaielnud ega selgitanud, miks lühiajalisel väljaviimisel siiski ei olnud õigustatud vangla riietuse kandmine, relvastatud saatemeeskonna ja ohjeldusmeetmete kasutamine ning kaebaja pidev visuaalne jälgimine. Ka kaebuses esitatud väited jäävad selles osas üldsõnaliseks. Kaebaja ei ole oma etteheiteid seostanud konkreetsete väljaviimise episoodide või väljaviimisel toimunud intsidentidega. Ringkonnakohus osutab siinkohal veel sellele, et Riigikohtu
2. aprilli 2024 otsusega asjas 321-939 jäi täielikult rahuldamata kaebaja sarnaste etteheidetega kaebus mittevaralise kahju eest hüvitise saamiseks seoses väljaviimisega Ida-Viru Keskhaiglasse praeguses kaebuses nimetatust varasemal perioodil. Ringkonnakohus ei näe, et kahe kaebuse asjaolud oleks sedavõrd erinevad, et oleks põhjust eeldada, et käesolev kaebus laheneks teisiti kui asja nr 321-939 esitatud kaebus. Seega toetab kaebaja varasema kaebuse kohta tehtud jõustunud kohtuotsus halduskohtu järeldust, et praeguses asjas ei ole põhjust eeldada, et kaebaja menetluses osalemine oleks edukas.
3. Kaebaja viitab veel
4. aprillil 2024 jõustunud vangistusseaduse muudatustele, leides et nende alusel tuleks lugeda õigusvastaseks vangla riietuse kasutamine kaebaja väljaviimisel ka kaebuses märgitud ajal, s.o
5. jaanuarist
6. augustini
7. Kaebajaga ei saa selleski nõustuda. Nimelt, tulenevalt

§ 158

lg 2 ls-st 2 hindab kohus haldusakti ja toimingu õiguspärasust haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Seega peab kohus kaebuse lahendamisel lähtuma nendest õigusnormidest, mis kehtisid

1. aastal ega saa vastustaja tegevuse õiguspärasuse hindamisel rakendada alles käesoleval kevadel jõustunud õigusnorme. Kuid ka praegusel ajal kehtiv vangistusseaduse redaktsioon, erinevalt kaebaja väidetust, ei näe ette kinnipeetava väljaviimisel vältimatu tagajärjena isikliku riietuse kasutamist. VangS § 46 lg 11 sätestab, et vanglateenistuse ametnik võib lubada kinnipeetaval kanda väljaspool vangla territooriumi isiklikku riietust. Seega peab vastustaja ametnik kaaluma, kas isikliku riietuse kandmise lubamine on põhjendatud, arvestades väljaviimise iseloomu, kinnipeetava isikut, väljaviimisega seotud riske ja muid olulisi asjaolusid. Lisaks on isiklike riiete kandmise lubamise eelduseks, et kinnipeetav kindlustab oma kuludega riiete puhastuse, korrashoiu ja korrapärase vahetuse.
2. Eeltoodu alusel nõustub ringkonnakohus halduskohtuga selles, et kaebuse eduväljavaade on kasin ja see ei õigusta kaebaja vabastamise riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel. Määruskaebus jääb rahuldamat. (allkirjastatud digitaalselt) 3