3-24-673/8

KOH TU MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel, Einar Vene

1. aprill 2024, Tartu 3-24-673 X kaebus seoses kuriteoteate menetlemisega Viru Vangla poolt Tartu Halduskohtu
2. märtsi
3. a määrus X määruskaebus Kaebaja X Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON
4. Jätta X toimikuga tutvumise taotlus rahuldamata.
5. Jätta X riigi õigusabi taotlus rahuldama.
6. Jätta X määruskaebus Tartu Halduskohtu
7. märtsi
8. a määrus peale rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. X esitas
10. veebruaril 2024 Viru Vanglale kuriteokaebuse seoses vanglaametnike tegevusega tema suhtes distsiplinaarmenetluste läbiviimisel ja avavangla osakonnast kinnisesse vanglasse paigutamisel. Kaebaja tervist on rikutud ning kaebaja on korduvalt soovinud psühhiaatri abi, mida pole talle võimaldatud.
11. Viru Vangla andis kaebajale
12. veebruari
13. a vastusega nr 6-10/24/2855-2 tähtaja täiendavate andmete või terviseandmete avaldamise nõusoleku esitamiseks ning pikendas kuriteoteatele vastamise tähtaega.
14. Kaebaja esitas
15. veebruaril 2024 Viru Vanglale avalduse, milles leidis, et on vanglale esitanud kriminaalmenetluse algatamiseks piisavad andmed.
16. Vangla selgitas
17. märtsi
18. a vastusega nr 6-10/24/2855-4 kaebajale, et meditsiiniandmete töötlemine on vajalik, et kontrollida kaebaja
19. veebruari
20. a kaebuses välja toodud psühhiaatri vastuvõtu ja psühhiaatrilise ravi mittevõimaldamisega seotud asjaolusid. Ilma terviseandmete töötlemiseta ei ole Viru Vangla sisekontrolli valdkonnal võimalik anda hinnangut võimaliku süüteo toimepanemise kohta. Vangla andis kaebajale täiendava tähtaja eelnimetatud nõusoleku esitamiseks.
21. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule
22. märtsil 2024 kaebuse, milles palus tunnistada Viru Vangla
23. veebruari
24. a vastus nr 6-10/24/2855-2 ja
25. märtsi
26. a vastus nr 6-10/24/2855-4 õigusvastaseks. Kaebaja selgitas, et tal esineb tuvastamiskaebuse esitamiseks preventiivne huvi, kuna vangla on varasemalt tema kuriteokaebusi käiguta jätnud ning seda võidakse teha ka edaspidi. Kaebaja taotles riigilõivu tasumisest vabastamist.
27. Viru Vangla esitas halduskohtule
28. märtsil 2024 kohtueelse menetluse materjalid. Vangla oli seisukohal, et tuvastamiskaebuse menetlemine ei ole lubatav.
29. Tartu Halduskohus tagastas
30. märtsi
31. a määrusega kaebuse ja jättis taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks rahuldamata. Halduskohus selgitas, et kaebaja soovib vaidlustada Viru Vangla kui kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 31 lg-s 1 ja § 212 lg 2 p-s 6 sätestatud uurimisasutuse tegevust, kuivõrd vangla ei menetlenud kaebaja hinnangul õigesti tema kuriteoteadet (KrMS § 195 lg-d 1 ja 2). Kriminaalmenetlusest tulenev vaidlus on iseenesest avalik-õiguslik, kuid uurimisasutuse tegevuse vaidlustamisel on ette nähtud teistsugune menetluskord. Isegi kui käsitleda vangla vastuseid halduskohtus vaidlustatavate toimingutena, ei oleks nende vaidlustamine tuvastamisnõudega halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lg 3 alusel lubatav, sest oma sisult oleks tegemist menetlustoimingutega, mille iseseisev vaidlustamine ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta on lubatav vaid erandlikel juhtudel. Ilmselgelt pole sellise olukorraga praegu tegemist. Samuti ei oleks tuvastamisnõue kaebaja õiguste kaitseks kuigi efektiivne vahend. Seega tuleks kaebus ka juhul kui vaidlust käsitleda halduskohtu pädevusse kuuluvana tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
32. X esitas Tartu Halduskohtule
33. märtsil 2024 riigi õigusabi taotluse, mis on edastatud lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
34. X esitas
35. märtsil 2024 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu
36. märtsi
37. a määruse peale. X on seisukohal, et halduskohus oleks pidanud andma hinnangu, kas Viru Vangla sisekontrollil oli olemasolevate materjalide pinnalt õigus jätta kuriteokaebus käiguta.
38. X esitas Tartu Halduskohtule paberkandjal allkirjastatud toimikuga tutvumise taotluse, mis on registreeritud Tartu Halduskohtus
39. märtsil
40. Halduskohus edastas taotluse lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Taotluse põhjenduste kohaselt esitas X
41. märtsil 2024 e-toimikus kaebuse, aga e-toimikus lahendi avamisel kadus lahend ära ja kaebuses ei olnud põhjendusi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
42. Ringkonnakohus leiab, et X toimikuga tutvumise taotlus, riigi õigusabi taotlus ja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Esmalt lahendab ringkonnakohus taotlused ja seejärel määruskaebuse.
43. X esitas toimikuga tutvumise taotluse, milles ei ole täpsustanud, kas ta soovib tutvuda paberkandjal toimikuga või e-toimikuga. Kuna taotlusest nähtuvalt on kaebajale võimaldatud 2 juurdepääs e-toimikule, siis tõlgendab ringkonnakohus taotlust paberkandjal toimikuga tutvumise taotlusena. 12.
44. Haldusasja nr 3-24-673 toimiku puhul on tegemist digitaalse toimikuga. Justiitsministri
45. veebruari
46. a määrusega nr 7 vastu võetud „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ § 29 lg 2 kohaselt väljastab kohtuametnik isiku taotlusel digitaalse toimiku väljavõtte paberil juhul, kui digitaalse toimikuga tutvuda sooviv isik ei saa kasutada avalikku e-toimikut. Kohtule teadaolevalt on kaebajale Viru Vangla kinnipeetavana tagatud võimalus kasutada e-toimikut, kus kaebaja saab tutvuda kohtuasja materjalidega. 12.
47. Kaebaja on toimikuga tutvumise taotluses märkinud, et esitas asjas kaebuse e-toimiku kaudu. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebajale nähtavad halduskohtule esitatud dokumendid ning kaebaja on esitatud e-toimiku kaudu määruskaebuse ja riigi õigusabi taotluse. Järelikult on kaebaja saanud e-toimikut kasutada ning arusaamatuks jääb kaebaja taotluses esitatud põhjendus, mille kohaselt lahendi avamisel see kadus ning kaebusest on puudu põhjendused. Juhul, kui digitaalse toimikuga tutvuda sooviv isik saab tegelikult kasutada avalikku e-toimikut, ei ole kuidagi põhjendatud talle digitaalse toimiku väljavõtte ehk digitoimikus olevate asja materjalide väljastamine täiendavalt ka paberil. Eelnevat arvestades jätab kohus X taotluse paberkandjal toimikuga tutvumiseks rahuldamata.
48. Kaebaja esitas
49. märtsil 2024 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse, mis on edastatud lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Kuna halduskohus on vaidlustatud määruse teinud samuti
50. märtsil 2024, siis tõlgendab ringkonnakohus menetluse hetkeseisu arvestades, et kaebaja soovib esindaja määramist määruskaebuse koostamiseks ja esitamiseks Tartu Halduskohtu
51. märtsi
52. a määruse peale. 13.
53. Riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõikidele isikutele, kellel selle järgi vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. HKMS § 110 lg-st 2 tulenevalt tuleb riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda riigi õigusabi seadusest (RÕS) ning HKMS-i
54. peatükis sätestatust üksnes niivõrd, kuivõrd RÕS-is ei ole sätestatud teisiti. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes RÕS-is ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. 13.
55. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval asjas esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja aastate jooksul esitanud märkimisväärse hulga kaebusi ja taotlusi erinevatele kohtutele ja erinevates kohtuastmetes ning talle on korduvalt selgitatud riigi õigusabi saamise tingimusi. Eelnevates kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ja edasikaebeõiguse kasutamisega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Kaebajale riigi õigusabi mitteandmist toetab ka asjaolu, et halduskohtumenetluses kehtib uurimisprintsiip, mille kohaselt on kohtul kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Samuti selgitab haldusasja lahendav kohus uurimispõhimõttest tulenevalt enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika. Seega halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebaja peab omama juriidilist haridust või kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi. Kaebaja võimelisust määruskaebuse esitamisel näitab ka asjaolu, et kaebaja on käesolevas asjas esitanud ringkonnakohtule
56. märtsil 2024 määruskaebuse, milles kaebaja on arusaadavalt avaldanud halduskohtu määrusega mittenõustumist. Kõike eeltoodut arvestades ei pea ringkonnakohus 3 vajalikuks määrata kaebajale riigi õigusabi korras esindajat. Seega jätab ringkonnakohus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
57. Kaebaja vaidlustab halduskohtu
58. märtsi
59. a määrust, millega halduskohus tagastas kaebaja kaebuse. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Halduskohus on põhjendatult selgitanud, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 (kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses) alusel ja samuti annab kaebuse tagastamiseks aluse HKMS § 121 lg 1 p 1 (kaebajal puudub ilmselge kaebeõigus). Seega kui kaebaja hinnangul ei ole vangla kaebaja avalduste alusel õiguspäraselt toimetanud, sh ei ole vangla alustanud vastavalt kaebaja tahtele kriminaalmenetlust, siis on kaebajal oma õiguste kaitseks võimalik esitada kaebus prokuratuurile (KrMS § 207 lg 1). Kui kaebusena käsitleda vangla vastuseid halduskohtus vaidlustatavate toimingutena, ei ole nende vaidlustamine tuvastamisnõudega HKMS § 45 lg 3 mõttes lubatav. Seega tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 4