Obsah (7)

§ 637§ 633§ 3401§ 163§ 168§ 150§ 638

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 21. juuni 2024 Tsiviilasja number 2-23-6335 Tsiviilasi OÜ Oer

) § 633 lg 2 p 2 järgi tuleb apellatsioonkaebuses märkida apellandi selgelt väljendatud taotlus, märkides ära, millises ulatuses apellant esimese astme kohtu otsust vaidlustab ning missugust ringkonnakohtu lahendit apellant taotleb. Selleks, et ringkonnakohus saaks asja lahendada, peab kostja nõue olema täpselt ja selgelt formuleeritud. Kostja esitas

1. märtsil 2024 apellatsioonkaebuse täienduse. Kostja märgib, et nõustub tasuma hageja kasuks põhivõla 5500 eurot, intressivõla 356 eurot 16 senti, kuni hagi esitamiseni põhivõlalt arvestatud viivise 3311 eurot ja menetluskuludest 53%, mis on 772 eurot 91 senti, kokku 9940 eurot ja 7 senti. Eeltoodust palub kostja maha arvestada 550 eurot, mis on kantud hageja arvele osade kaupa. Viivise ja intressi vaidlustamise osas kostja märgib, et nõustub kohtu 2 otsuse osalise täitmisega, kuid leiab, et hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni viivis 0,2% päevas tasumata põhivõlalt ei ole võimalik kostjal majandusliku olukorra tõttu korraga tasuda. Kostja palub kohtul viivist mitte arvestada. Kostja palub nõue ajatada 24 kuuks.
2. Tartu Ringkonnakohus jättis kostja apellatsioonkaebuse
3. aprilli
4. a määrusega teistkordselt käiguta ning määras kostjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Ringkonnakohus märkis, ei ole endiselt selge, millises ulatuses kostja esimese astme kohtu otsust vaidlustab ning missugust ringkonnakohtu lahendit kostja taotleb. Kostja ei ole selgelt sõnastanud, mida ta soovib, et ringkonnakohus otsustaks maakohtust teisti ning milline peaks tema hinnangul olema ringkonnakohtu lahend. Kostjal tuli selgelt märkida, milliste maakohtu otsuse resolutsioonis märgitud hageja nõuete rahuldamise osas kostja maakohtu otsust vaidlustab ja millises ulatuses ning missugust ringkonnakohtu lahendit kostja taotleb. Ringkonnakohus juhtis kostja tähelepanu, et maakohtu otsusega ei ole kostjalt välja mõistetud intressi ja viivist ulatuses, milles kostja märkis, et on nõus intressi ja viivist tasuma. Kostja esitas
5. mail 2024 apellatsioonkaebuse täpsustuse. Kostja märgib, et ei vaidlusta maakohtu otsust põhivõla 5500 eurot, intressi 191 eurot 78 senti, viivise põhivõlalt 599 eurot 91 senti kuni
6. detsembrini
7. Kostja vaidlustab maakohtu otsuse alates
8. detsembrist 2023 arvestatava viivise 12% aastas osas ning taotleb viivise arvestamist 0,2% päevas, kuna see on kooskõlas lepingu tingimustega ja on majanduslikult põhjendatud. Kostja märgib, et neil ei ole majanduslikult võimalik tasuda viivist 12% aastas. Kostja vaidlustab maakohtu otsuse ka menetluskulude 772 eurot 91 senti osas, kuna asja oleks saanud lahendada kohtuväliselt. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9. Ringkonnakohus leiab, et kostja Tartu Maakohtu
10. detsembri
11. a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel

§-s 2 sätestatud põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid. 5.

§ 637

lg 2 järgi ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui asja läbivaatamist takistab apellatsioonkaebusele seaduses sätestatud vormi ja sisu nõuete rikkumine.

§ 633

lg 2 p 2 järgi tuleb apellatsioonkaebuses märkida apellandi selgelt väljendatud taotlus, märkides ära, millises ulatuses apellant esimese astme kohtu otsust vaidlustab ning missugust ringkonnakohtu lahendit apellant taotleb. Apellatsioonkaebuses selge taotluse märkimata jätmine on kõrvaldatav puudus

§ 3401lg 1 tähenduses.

Kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse kaebus

§ 3401

lg 2 järgi menetlusse võtmata ja tagastatakse.

§ 637

lg 1 p 6 järgi ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Seega on ringkonnakohtul õigus keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest juhul, kui see on õiguslikult perspektiivitu. Apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12).

1. Ringkonnakohus jättis kahel korral kostja apellatsioonkaebuse käiguta ning andis kostjale võimaluse apellatsioonkaebuses esitatud nõude täpsustamiseks. Kostja algne apellatsioonkaebus ja selle täpsustused erinevad kaebuse ulatuse ja esitatavate taotluste osas. 3 Apellatsioonkaebuses esitatud nõude teistkordse täpsustamise järel kostja ei vaidlusta maakohtu otsust osas, milles maakohus mõistis temalt hageja kasuks välja põhivõla 5500 eurot, intressi 191 eurot 78 senti ja viivise põhivõlalt 599 eurot 91 senti kuni
2. detsembrini
3. Kostja märgib, et vaidlustab maakohtu otsust alates
4. detsembrist 2023 arvestatava viivise 12% aastas osas ning taotleb viivise arvestamist 0,2% päevas. Kostja vaidlustab maakohtu otsuse ka menetluskulude 772 eurot 91 senti osas.
5. Ringkonnakohus saab aru, et kostja vaidlustab maakohtu otsust alates kohtulahendi tegemisest edasiulatuvalt viivise väljamõistmise osas. Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole esitanud selget taotlust, missugust ringkonnakohtu lahendit kostja taotleb. Tegemist on puudusega, mis takistab kaebuse läbivaatamist. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras. Kostja taotletav viivisemäär 0,2% päevas (s.o 73%) aastas on seadusjärgsest viivisemäärast oluliselt kõrgem. Seadusjärgne viivisemäär on alates
6. detsembrist 2023 jäänud vahemikku 8–12,5 % aastas. Kostja taotlus viivise arvestamiseks 0,2% päevas on vastuolus kostja põhjendustega, mille kohaselt kostjal ei ole majanduslikust seisundist tulenevalt võimalik tasuda viivist 12% aastas. Kostja on varem märkinud, et kostjal ei ole tulenevalt majanduslikust olukorrast võimalik tasuda viivist 0,2% päevas. Kui kostja soovib, et ringkonnakohus mõistaks kostjalt välja viivise 0,2% päevas, siis arvestades, et maakohus on mõistnud kostjalt välja viivise sellest väiksemas määras, puudub kostjal edasiulatuvalt viivise väljamõistmise osas õiguskaitsevajadus maakohtu otsuse vaidlustamiseks. Kostjalt mõistetaks vastasel juhul ringkonnakohtus välja rohkem, kui maakohus kostjalt välja mõistis. Nimetatu on vastuolus tsiviilkohtumenetluse üldpõhimõttega.
7. Ringkonnakohus saab aru, et kostja vaidlustab maakohtu otsust ka menetluskulude jaotuse osas. Kostja vaidlustab maakohtu otsust menetluskulude osas põhjusel, et kostja arvates oleks asja saanud lahendada kohtuväliselt. Kostja on menetluses varem palunud jätta samal põhjusel menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja jaotas menetluskulud kooskõlas

§ 163

lg-ga 1 võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

§ 163

lg 1 võimaldab jätta hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud ka poolte endi kanda. Isegi kui asja oleks olnud võimalik lahendada kohtuväliselt, ei annaks ringkonnakohtu hinnangul see asjaolu põhjust menetluskulude poolte endi kanda jätmiseks. Ringkonnakohus ei saaks osas, milles kostja vaidlustab maakohtu otsust menetluskulude jaotuse osas, apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades kostja apellatsioonkaebust ilmselt rahuldada. 9. Ülaltoodud põhjendusi arvestades jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

§ 637lg 1 p 6 ja lg 2 alusel menetlusse võtmata.

10. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta

§ 168lg 1 järgi kostja kanda.

Kuna hagejal ei ole selles menetlusetapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjal hüvitada hagejale apellatsioonkaebuse menetlemise kulusid. Kostja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 100 eurot. Kostja võib

§ 150

lg 1 p 2 alusel taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. 11. Apellatsioonkaebus tuleb lugeda

§ 638

lg 4 alusel tagastatuks ning

§ 638lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt) 4