Obsah (8)

§ 477§ 615§ 367§ 172§ 165§ 174§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Andres Hallmägi Määruse tegemise aeg ja koht 11. juuli 2024, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-125785 Tsiviilasi Narva linn, Tallinna mnt 33 korteriühist

) § 613 lg 1 alusel lahendatakse vaidlused, milles korteriühistu nõuab korteriomanikult majandamiskulude tasumist, hagita menetluses.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 477

lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus.

§ 615

lg 1 kohaselt arutab kohus üldjuhul menetlusosalistega asja suuliselt ja püüab neid suunata kokkulepet sõlmima. Arvestades, et kohus andis menetlusosalistele korduvalt tähtaja kokkulepe sõlmimiseks ja menetlusosalised ei ole kompromissi sõlminud, leiab kohus, et tsiviilasja menetluse asjaolud ja vaidluse ese võimaldab asja menetleda kirjalikus menetluses. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha sisuline lahend kirjalikus menetluse. Kohus leiab, et avaldus on õiguslikult põhjendatud. Kinnistusraamatusse kantud andmetest tulenevalt kuulub puudutatud isikutele korteriomand asukohaga XXX. Puudutatud isikud on XXX asuva korteriomandi kaasomanikud ning korteriühistu Narva linn, Tallinna mnt 33 liige. 4 2-22-125785 Avalduse kohaselt ei täida puudutatud isikud ettenähtud viisil oma kohustust tasuda korteriühistule teenustasu ning kommunaalmakseid. Puudutatud isikute vastuse kohaselt on nad korterivõla osalised tasunud. Avaldaja esitas kohtule täiendatud avalduse. Puudutatud isikud täiendavaid vastuväiteid võla nõudele esitanud ei ole. Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (edaspidi KrtS) § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemist ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Korteriühistu põhikirja punkti 4.6. kohaselt on korteriomanik on kohustatud:

1. a)järgima põhikirja, täitma korteriühistu üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid;
2. d)tegema perioodilisi ettemakseid (haldamine, remondifond, reservkapital, maja kindlustuskulud ja muud sihtmaksed) majanduskava alusel ja vastavuses kaasomandi suurusele;
3. e)tasuma regulaarselt tiks kord kuus hiljemalt kuu viimaseks piievaks makseid liibi maja ühiste kommunikatsioonide tarbitavate teenuste - soojusenergia, elektrienergia (UKK), vee ja kanalisatsiooni ning muude teenuste eest;
4. f)ülalnimetatud maksete tasumisega viivitamisel tasuma korteriühistule viivist ja hüvitama sissen6udmise kulud vastavuses korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 42. Avaldusele lisatud korteriühistu üldkoosoleku protokolli väljavõtte kohaselt otsustasid korteriomanikud 14.05.2024 kinnitada remondifondi tariifi 0,10/m² ja maja teenindamise tariifo 0,35 eurot/m² ning 16.06.2022 kinnitada maja teenindamise tariif 0,50 eurot/m². Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et kohtule esitatud võlgnevuste arvestus on põhjendatud. Avaldaja on teinud võlaarvestused vastavalt seadusele. Puudutatud isikud täiendavaid vastuväiteid võla nõudele esitanud ei ole. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 367

sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest 5 2-22-125785 Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on XXX korteriomand puudutatud isikute kaasomandis. Avaldaja soovis nõude võlgnevuse tasumiseks esitada kõigi puudutatud isikute (korteriomanike) vastu. Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 70 lg 2 kohaselt on ühine omand kaasomand või ühisomand. AÕS § 75 lg 1 kohaselt kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. VÕS § 65 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt. KrtS § 15 lg 2 kohaselt korteriomandist tulenevate kohustuste täitmise eest vastutavad korteriomandi ühised omanikud solidaarselt. Eeltoodu alusel mõistab kohus puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks välja seisuga 01.11.2022 põhivõlg 1790,36 eurot ja seisuga 20.11.2022 sissenõutavaks muutunud viivised 314,16 eurot, kokku 2104,52 eurot ning viivised alates 21.11.2022 kuni põhinõude (1790,36 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

§ 165

lg-st 1 tulenevalt, kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse.

§ 165

lg 3 esimese lause kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Nimetatud sätted kehtivad

§ 477lg 1 alusel hagita menetluses esitatud avalduse kohta.

Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldas avalduse ja mõistis puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud põhjendatud ulatuses solidaarselt puudutatud isikute kanda.

§ 174

lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177lõikes 2 sätestatud korras.

Avaldaja esitas kohtule menetluskulude nimekirja. Puuduatud isikud ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirja. Kooskõlas

§ 177

lg 1 p-ga 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks eraldi määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud menetlust lõpetava määruse jõustumist. 6 2-22-125785 Kohus selgitab, et

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 7