3-23-2430/19

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar

1. aprill 2024, Tartu 3-23-2430 R.R.i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti
2. oktoobri
3. a otsuse nr 15.3-3.1/2310-3 tühistamiseks ja tähtajalise elamisloa taotluse läbivaatamiseks kohustamiseks R.R.i määruskaebus Tartu Halduskohtu
4. detsembri
5. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja R.R. Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet RESOLUTSIOON Tagastada määruskaebus. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Viru Vanglas kinni peetav isik R.R. esitas
7. oktoobril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) tegevuse peale. Kaebajal lõppes Eestis elamisloa kehtivus ja ta esitas
8. augustil 2023 PPA-le taotluse tähtajalise elamisloa saamiseks. PPA jättis
9. oktoobri
10. a otsusega nr 15.3-3.1/2310-3 kaebaja taotluse läbi vaatamata. Kaebaja esitas PPA-le venekeelse vaide. PPA andis kaebajale tähtaja vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks, kuid kaebaja ei kõrvaldanud vaides esinenud puudusi. Kaebaja ei soovi, et teda riigist välja saadetakse. Kaebaja palub tema taotlus läbi vaadata, anda luba elamisloa pikendamiseks ja mitte saata teda Eesti Vabariigist välja.
11. Tartu Halduskohus lõpetas
12. detsembri
13. a määrusega haldusasja menetluse kaebetähtaja rikkumise tõttu. Halduskohus selgitas, et halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg 2 ja välismaalaste seaduse (VMS) § 222 lg 1 näevad koosmõjus ette, et kui isik pidas tähtajalise elamisloa taotluse läbi vaatamata jätmise otsuse vaidlustamisel kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada kohtule 10 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend. Kaebus, mis esitati küll 10 päeva jooksul pärast vaide tagastamise otsuse teatavaks tegemist, ei ole siiski esitatud tähtaegselt, kui isik ei järginud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korda nõuetekohaselt. Kohus peab kontrollima, kas kaebaja pidas vaidemenetluse korrast kinni ja kas PPA
14. novembri
15. a otsus nr 15.3-3.1/2310-8 kaebaja vaide tagastamise kohta on õiguspärane. PPA teavitas kaebajat
16. oktoobri
17. a kirjaga nr 15.3-3.1/2310-5, et tema
18. oktoobri
19. a vaides esinevad puudused. PPA selgitas kaebajale õigesti, et lubatav ei ole venekeelse vaide esitamine ja milline teave peab vaides nähtuma. Kohus nõustub PPA-ga, et kaebaja vaides esinesid puudused, mis takistasid vaide sisulist läbi vaatamist. Kaebaja sai PPA
20. oktoobri
21. a kirja kätte
22. oktoobril 2023 ning tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks oli
23. november
24. Kaebaja esitas PPA-le
25. novembril 2023 avalduse, mis ei olnud aga suunatud vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Seega tagastas PPA
26. novembri
27. a otsusega kaebaja
28. oktoobri
29. a vaide õiguspäraselt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 2 alusel. Kuna PPA tagastas kaebaja vaide õiguspäraselt, ei saa kaebetähtaja määramisel aluseks võtta kaebajale kohtueelset menetlust lõpetava lahendi ehk
30. novembri
31. a otsuse nr 15.33.1/2310-8 kättetoimetamise aega, vaid määrava tähendusega on, millal tehti kaebajale teatavaks PPA
32. oktoobri
33. a otsus. Kohtul puudub teave, millal kaebaja eelnimetatud otsuse kätte sai, kuid vaide esitamise ajaks
34. oktoobril 2023 pidi ta olema otsusega tutvunud. Seega oli kaebuse esitamise ajaks
35. oktoobril 2023, VMS § 222 lg-st 1 tulenev 10-päevane kaebetähtaeg möödunud. Kohus andis kaebajale
36. novembri
37. a määrusega võimaluse esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus. Kaebaja kohtu antud tähtajaks kaebuse esitamise tähtaja ületamist ei põhjendanud ega esitanud tähtaja ennistamise taotlust. Kohus lõpetas
38. detsembri
39. a määrusega HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel haldusasja menetluse. Samuti leidis halduskohus, et kui ta ei lõpetaks haldusasja menetlust kaebetähtaja rikkumise tõttu, tuleks kaebus tagastada HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, kuna kaebaja ei ole kohtu antud tähtajaks tasunud riigilõivu või esitanud kohtule menetlusabi taotlust.
40. Kaebaja esitas
41. jaanuaril 2024 Tartu Halduskohtule avalduse. Avalduses selgitab kaebaja, et sai tahvelarvuti kaudu paberi
42. detsember 2023 ja, et ta võib edasi kaevata PPA taotlust. Kaebajal lõppes elamisluba ja seda ei taheta pikendada. Kaebaja saab aru, et peab kirjutama riigikeeles aga ta omab ainult eesti keele taset A1 ja õpib keelt edasi. Kaebaja sündis Narva linnas, käis seal koolis ning töötas. Kõik lähisugulased on maetud Eestisse, siin elavad veel tema õde ja abikaasa. Kaebajal on Eestis koht, kuhu minna ja töökoht, lisaks on ta pankrotistunud, võlgu ei ole. Venemaal ei ole kaebaja käinud ega oma seal kinnisavara. Vanglas kaebajal rikkumisi ei ole, töötab. Kaebaja palub pikendada elamisluba, et jääda lähedaste juurde.
43. Tartu Halduskohus edastas kaebaja avalduse lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Halduskohus leidis, et tegemist võib olla määruskaebusega halduskohtu
44. jaanuari
45. a määruse tühistamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
46. Tuginedes HKMS § 2 lg-le 4 tõlgendab kohus, et R. R.
47. jaanuari
48. a avalduse näol on tegemist määruskaebusega Tartu Halduskohtu
49. detsembri
50. a määruse peale. Kuigi määruskaebus ei sisalda taotlust halduskohtu
51. detsembri
52. a määruse tühistamiseks, ei pea ringkonnakohus vajalikuks jätta määruskaebust käiguta ja lasta kaebajal määruskaebust täiendada ja täpsustada.
53. Tartu Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb tagastada, kuna kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselt vähene (HKMS § 207 lg 2).
54. Halduskohus lõpetas haldusasja menetluse põhjusel, et kaebaja hilines kaebuse esitamisega Tartu Halduskohtule ning ei esitanud kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust. 2 Halduskohtul ei olnud võimalust käsitleda tähtaja ennistamise küsimust pikemalt. Halduskohus leidis õigesti, et kaebus esitati tähtaega ületades ning kaebetähtaeg ei kuulu ennistamisele (HKMS § 124 lg 2). Määruskaebuses ei vaidle kaebaja vastu halduskohtu seisukohale ega isegi ürita selgitada, kas ja miks ta kaebuse esitamisega viivitas. Kohtuinfosüsteemi andmetel sai kaebaja halduskohtu
55. novembri
56. a määruse, millega anti tähtaeg kaebuse esitamise tähtaja põhjendatud taotluse esitamiseks, kätte, kuid ei vastanud kohtule.
57. Ringkonnakohus ei näe, et määruskaebuse sisuline läbivaatamine võiks viia kaebaja jaoks soodsa lahendini. Kaebaja ei kõrvaldanud puudusi PPA-le esitatud vaides ning hilines kaebuse esitamisega halduskohtule. Kaebaja ei esitanud mõlemale haldusorganile temalt küsitud teavet ega põhjendusi. Seetõttu saab järeldada, et kaebajal puudusid objektiivsed takistused kaebuse esitamiseks varem. Ringkonnakohus lisab, et kaebaja ei kõrvaldanud juba PPA-le esitatud vaides esinenud puudusi. Määruskaebuse kohaselt kaebaja mõistab, et PPA-le tuleb taotlus ja dokumendid esitada riigikeeles (eesti keeles), seega tuleb kaebajal teha pingutusi, et elamisloaga seotud dokumendid esitada PPA-le riigikeeles. (allkirjastatud digitaalselt) 3