Obsah (7)

§ 127§ 115§ 139§ 128§ 140§ 113§ 101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Margo Klaar ja Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 27.03.2024, Tallinn Kohtuas

) § 115 ja mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 32 lõike 2 kohase nõude eeldused järgmised: juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (MTÜS § 32 lõige 1, tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 35); ühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (

§ 127

lõige 1 ja § 128); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127

lõige 4); juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud juhatuse liikme tavapärast hoolsusstandardit (MTÜS § 32 lõike 2 teine lause). Tõendamiskoormis jaguneb selliselt, et mittetulundusühing peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja nende rikkumiste tulemusena on 4 2-21-2908 ühingule tekkinud kahju. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud ühingu juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega.

1. Maakohus viitas KOS § 15 lõigetele 1, 3 ja 6, § 161 lõike 1 punktile 1, § 17 lõikele
3. Hageja leiab, et õiguslik alus sokli soojustuse uuendamiseks ja vundamendi renoveerimisega seotud tööde teostamiseks puudus, kuivõrd tööde tegemiseks oli vaja üldkoosoleku otsust. Kostja leiab, et tal oli õiguslik alus tööde tellimiseks, kuivõrd ta kooskõlastas selle teise juhatuse liikmega.
4. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja sõlmis hageja esindajana töövõtulepingu nr 07/17 E.K Partner OÜ-ga (tl 16–20). Lepingust tuleneb mh järgnev: 1) leping on sõlmitud tööde teostamiseks summas 15 500 eurot (punkt 2.2), 2) tellija annab ja töövõtja kohustub teostama renoveerimistöid aadressil KÜ Spordi 10/12/14 (punkt 3), 3) tööde loetelu: eemaldada kasvupinnas, aluspinna vormistamine 16/32 killustikuga, rakiste ehitus, kile ja 100 mm vatpolüsterooli paigaldus, armatuurvõrgu paigaldus, valamine betooniga C25/30, panduse laius 500mm; eemaldada vana sokli soojustus, soklil paigaldada immutatud 50x50 karkass, paigaldada soojustus 50 mm EPS, paigaldada kivex kivipuruplaat, paigaldada veenina pleki (punkt 4). Hageja on hagis (tl 1 pöördel, punkt 1.3) ja kostja on hagivastuses (tl 59, punkt 2.6) selgitanud, et kokkulepitud tööd teostati sokli ja vundamendi soojustamiseks ning renoveerimiseks.
5. Kohus leiab, et lepingus märgitud tööde teostamist saab KOS § 161 lõike 1 punkti 1 alusel teostada korteriomanike üldkoosoleku otsuse alusel. Elamu vundament ja sokkel kuulub korteriomanike kaasomandisse (KOS § 1 lõige 2) ning töövõtulepingus märgitud töödega ajakohastatakse kaasomandi eset. Kostja on selgitanud, et tööde aluseks on olnud juhatuse liikmete ühine otsus, kuid kaasomandi ajakohastamiseks vajalikke tööde teostamise otsustamine ei kuulu seaduse kohaselt juhatuse pädevusse. Selliseid otsuseid saab vastu võtta korteriomanike üldkoosolek.
6. Hageja 20.06.2017 üldkoosoleku protokolli punktist 2 (tl 15) nähtub, et vundamendi renoveerimiseks (sokli soojustamiseks koos soojustatud panduse valamisega) laekus kaks hinnapakkumist ning hinnapakkumised osutusid liiga kõrgeteks. Üldkoosolek otsustas ehitustööd edasi lükata, jätkata remondiraha kogumist ning samas otsida soodsamaid hinnapakkumisi. Kohus tuvastab, et hageja 20.06.2017 üldkoosoleku punktis 2 märgitud otsuses otsustati mitte teostada vundamendi ja sokli renoveerimise ning soojustamise töid. Kostja sõlmis hageja nimel töövõtulepingu 02.07.2017, s.o vähem kui kuu aega hiljem ega ole tõendanud, et sel ajal oleks üldkoosolek otsustanud vundamendi ja sokliga seotud tööde teostamise. Seega ei olnud kostjal õigust hageja nimel töövõtulepingu sõlmimiseks, kuivõrd üldkoosolek ei otsustanud 20.06.2017 seisuga vundamendi ja sokli renoveerimist ning soojustamist tellida.
7. Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega 20.06.2017 üldkoosoleku protokollile. Puudub vaidlus, et kostja oli sel ajal hageja juhatuse liige. Protokolli kohaselt oli üldkoosoleku juhatajaks ja protokollijaks kostja ise. Seega on kostja vastuväited arusaamatud, võttes arvesse, et tema vastutusalas oli see, kas protokoll on koostatud seaduse sätetega kooskõlas. Kumbki pool ei ole esile toonud, et üldkoosoleku otsuseid oleks vaidlustatud. Seega on 20.06.2017 üldkoosolekul vastu võetud otsused kehtivad. Lisaks ei nõustu kohus kostjaga, et 20.06.2017 üldkoosoleku protokoll on allkirjastamata. Kostja kui üldkoosoleku juhataja ja protokollija on käsikirjalise allkirja protokolli pöördele pannud. Asjaolu, et kostja allkiri ei ole kohe protokolli 5 2-21-2908 all kostja nime juures, ei tähenda, et protokoll ei oleks allkirjastatud. Protokollist nähtub, et kostja on selle allkirjastanud. Seega on kostja vastuväited põhjendamatud. Kostja ei tõendanud, et üldkoosolek oleks vastu võtnud kehtiva otsuse renoveerimistööde teostamiseks, millised kostja tellis. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja hageja esindajana sõlmis töövõtulepingu E.K Partner OÜ-ga korteriomanike üldkoosoleku otsuseta.
8. Maakohus viitas

§ 115lõikele 1, MTÜS § 27 lõigetele 1 ja 3 ning § 32 lõikele 1, Ts

ÜS §-dele 35, 32, 63 (punktile 1), 138, samuti Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-133-15 (punktidele 13jj) ja 3-2-1-61-14,

§-dele 6 ja 620, KÜS § 2 lõikele

2. Kostja, olles hageja juhatuse liige, tasus hageja esindajana 04.07.–07.11.2017 E.K Partner OÜ-le 27 520 eurot (tl 25 pöördel–27 pöördel). Kohus tuvastas, et E.K Partner OÜ-lt tellitud tööd olid sellise iseloomuga, mis vajasid üldkoosoleku otsust, kuid tööde tellimiseks otsus puudus. Kohus leiab, et kostja hageja endise juhatuse liikmena ei ole E.K Partner OÜ-ga töövõtulepingu sõlmimisel käitunud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Tööde tellimine ja nende eest tasumine üldkoosoleku otsuseta tähendab juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumist. Tööde tellimine üldkoosoleku otsuseta oleks olnud põhjendatud juhul, kui need oleksid TsÜS § 63 mõttes vajalikud. Kostja on hagivastuses selgitanud, et elamute soklid ja vundamendid olid väga halvas seisukorras, kuid kostja ei ole seda tõendanud, mh ei ole kostja tõendanud, et elamu oli sellises olukorras, et oleks hävinenud või saanud tööde tegemata jätmisel oluliselt kahjustada. Kostja on selgitanud, et tööde teostamine oli päevakorras juba
3. a ning esitanud selle tõendamiseks 21.06.2015 allkirjastamata üldkoosoleku protokolli (tl 81). Kohus selgitab, et ainuüksi asjaolu, et hagiavalduse kohaselt otsustas hageja remontida hoonete vundamendid ning soojustada soklid (väidetavalt
4. a) või et tööde tegemise vajadus võis olla juba varasemalt päevakorras, ei anna õigust juhatusel teha otsuseid, mis juhatuse pädevusse ei kuulu. Veelgi enam, 20.06.2017 üldkoosoleku protokollist (tl 15) nähtub, et korteriomanikud otsustasid ehitustööd edasi lükata ning nende tahe ei olnud töid teostada. Kuigi on üldteada, et elamud vajavad ajapikku renoveerimist, ei ole käesoleval juhul tööde kiireloomulisus tõendatud. Kohus leiab, et juhul, kui jaatada iga elamu parendamiseks tehtud töö TsÜS § 63 mõttes vajalikkust, muutuks seaduses ettenähtud nõue otsustada kaasomandi eseme ajakohastamiseks, sh energiatõhususe suurendamiseks, tehtud tööde vajalikkust üldkoosoleku otsusega, sisutühjaks. Eeltoodust tulenevalt, kuivõrd puudus üldkoosoleku otsus tööde teostamiseks ning tööde teostamise kiireloomulisus ei ole tõendatud, leiab kohus, et kostja rikkus tööde tellimisel juhatuse liikme hoolsuskohustust.
5. Maakohus viitas MTÜS § 32 lõike 1 esimesele lausele ning

§ 127lõikele 1, § 128 lõigetele 2 ja 3.

Kohus leiab, et kuigi kostja rikkus juhatuse liikme hoolsuskohustust ning tasus 27 520 eurot E.K Partner OÜ-le, ei ole tõendatud, et kahju on tekkinud 27 520 euro ulatuses. Hageja on väitnud, et E.K Partner OÜ poolt teostatud tööd lammutati ning seetõttu oli tasutud raha asjatult. Samas on kostja 28.05.2018 üldkoosoleku protokolliga (tl 66) tõendanud, et sokli demontaaži otsustati mitte teostada. Töid otsustati jätkata peale ehitusvigade parandamist ning projektiga kooskõlastamist. Seega ei ole tõendatud, et kõik E.K Partner OÜ poolt teostatud tööd lammutati ning kogu E.K Partner OÜ-le tasutud 27 520 eurot, oli põhjendamatu.

1. Kahju suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvestada vastusoorituse väärtust (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-133-15, p-d 13jj; 3-2-1-110-13, punkt 16). E.K Partner OÜ poolt teostatud tööd olid puudulikud. Ekspertiisi (tl 30–33) kohaselt ei ole tööd teostatud täies mahus, tähtaegselt, on teostatud ilma projektita ega vasta kehtivatele normidele ning normatiividele. Kohus leiab, et kuivõrd tööd olid puudulikud, kuid hageja tasus tööde eest 27 520 eurot, on hagejal kahju tekkinud puudulike tööde osas. Hageja on esitanud kostja ja HLi poolt koostatud 6 2-21-2908 tööde ning materjalide kulu ülevaatuse akti nr 18 (tl 92). Akt on allkirjastamata, kuid kostja ei ole selle koostamist vaidlustanud. Arvestamata aktis märgitud viivist, kuuluks selle kohaselt E.K Partner OÜ poolt hagejale tagastamisele 14 785,63 eurot. Seega on hagejale kahju tekkinud puudulike tööde tõttu 14 785,63 euro ulatuses. Ülejäänud 12 734,37 euro (27 520 – 14 785,63 = 12 734,37) osas on kahju tekkimine tõendamata. Hageja ei ole tõendanud, et ei saanud 12 734,37 euro ulatuses vastusooritust ning et sellises ulatuses oleksid tööd olnud puudulikud.
2. Lisaks märgib kohus, et kuigi kohus tuvastas, et vundamendi ja sokli soojustamise tööd ei olnud sellise iseloomuga, et neid oleks pidanud kiiresti teostama üldkoosoleku otsuseta, oli vundamendi ja sokli soojustamise küsimus hagejate liikmete ees arutamisel. Seda on kinnitanud hageja hagiavalduses. Selleks võeti hageja kinnitusel hinnapakkumised, mis tähendab, et tööde teostamine oli päevakorras. Kuigi E.K Partner OÜ tegi töid osaliselt puudustega, sai hageja vähemalt 12 734,37 euro ulatuses tööde teostamisel kasu.

§ 127

lõike 5 kohaselt tuleb kahjunõude arvutamisel arvestada hüvitisest maha kasu, mille kahju tekitamine kaasa tõi. Kohus tuvastas, et tehtud tööd jäid demonteerimata ning hageja kinnitusel leidis ta ettevõtte, kes tööd parandas ja lõpetas. Seega ei oleks 12 734,37 eurot võimalik hageja kahjuks pidada ka põhjusel, et hageja on saanud vähemalt selles ulatuses kasu ning see tuleb hüvitisest maha arvata.

1. Hageja on tuginenud hagis mh sellele, et tellitud teenus 27 520 eurot oli oluliselt kallim, kui teised sarnased pakkujad. Hageja on selle tõendamiseks esitanud 22.09.2018 üldkoosoleku protokolli (punkt 3) (tl 94 pöördel). Kohus leiab, et selle protokolli alusel ei ole võimalik väita, et E.K Partner OÜ-lt tellitud tööd ei vastanud turuhinnale (eeldusel, et need oleks korrektselt teostatud). 22.09.2018 üldkoosoleku toimumise hetkel E.K Partner OÜ enam teenust ei osutanud ja koosolekul arutati puuduste likvideerimist. Kohus leidis eelnevalt, et hageja ei ole tõendanud, et kõik E.K Partner OÜ tööd lammutati täielikult ning et sel põhjusel ei ole võimalik tuvastada, et uus tegija tegi töid samas mahus, mida hageja ootas 27 520 euro eest. Üksnes asjaolu, et korteriühistu hinnangul oli tööde maksumus kõrge, ei tähenda, et need ei vasta turuhinnale.
2. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja kahju on 14 785,63 eurot, kuivõrd hageja tasus sellises ulatuses puudulike ja tegemata tööde eest ega saanud selles ulatuses vastusooritust. Kohus märgib, et hageja kahju võib olla ka tööde parandamisele kulutatud 13 947,84 eurot, kuid hageja ei ole tööde parandamise maksumuse hüvitamiseks nõuet esitanud. Kohus ei hinda kahju tekkimist seoses tööde parandamise maksumusega, kuivõrd hageja ei ole sellele tuginenud. Samuti ei hinda kohus majavammi puhastusteenusega seotud kulusid (tl 83, punkt 2.12), kuivõrd hageja ei ole selles osas nõuet esitanud.
3. Maakohus viitas

§ 127lõikele 4.

Kohus leiab, et hoolsuskohustuse rikkumine ei ole kahju tekkimisega sellises seoses, et kahju oleks hoolsuskohustuse rikkumise tagajärg. Kohus viitas Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-169-14 (punkt 21 jj) ning KÜS § 6 lõike 1 teisele lausele ja § 2 lõikele 1. Kostja taotleb kahjuhüvitise vähendamist

§ 139lõigete 1 ja 2 alusel.

1. Kohus leiab, et eeskätt on kahju tekkimise eest vastutavaks isikuks tööd teostanud ettevõtja. Üksnes asjaolu, et töövõtja on praeguseks äriregistrist kustutatud, ei anna alust väita, et juhatuse liige peaks vastutama kahju eest täies ulatuses, kui uuel juhatusel oli võimalik üritada panna nõuet maksma oma kohustusi väidetavalt rikkunud lepingupartneri vastu, esitades mh vajadusel pankrotiavalduse. Hageja ei ole tõendanud, et pöördus kahju vähendamiseks E.K Partner OÜ (uue nimega 2018MNLA OÜ) poole. Ettevõte kustutati äriregistrist alles 12.11.2019 (tl 83 pöördel). Esitatud tõenditest nähtuvalt tuvastati tööde puudulikkus hiljemalt 28.05.2018 (tl 66), 7 2-21-2908 kuivõrd kõne all oli, kas puudulikud tööd demonteerida või mitte. Seega oli hagejal vähemalt üks aasta, et nõue esitada. Olenevalt asjaoludest oleks saanud kaaluda ka nõude esitamist võlgniku juhatuse liikme vastu, kui äriühingul endal vara puudus. Miks hageja enda nõuet selle ajal jooksul maksma ei pannud, jääb ebaselgeks.
2. Kuigi kostja tellis tööd hageja nimel üldkoosoleku otsuseta, järgis ta tööde ülevaatamisel kohtu hinnangul hoolsuskohustust. Ülevaatuse käigus tuvastas ta puudujäägid (tl 92) ja võttis hageja esindajana võttis ette samme, et puudulikud tööd leiaksid lahenduse. Sealjuures oli ka hageja läbi oma liikmete tööde parandamise protsessi kaasatud (tl 88). Sellele viitab mh ML poolt elanikele edastatud kiri (tl 87), kus ML selgitab, et kostja suhtles tööde parandaja Arkilla OÜ poolt teostatud tööde osas pangaga, kirjutas tingimused jm. Seega panustas kostja olulisel määral, et puudulikud tööd saaksid parandatud ning olukord leiaks mõistliku lahenduse.
3. Lisaks leiab kohus, et kostja ei ole lepingu sõlmimisel võtnud selgelt ülemäärast riski. Hageja on tõendanud, et
4. a olid MNLA OÜ-l (endine E.K Partner OÜ) võlgnevused erinevate isikute ees. Samas, vähemalt hageja viidatud andmete põhjal lepingu sõlmimise hetkel neid võlgnevusi veel ei olnud (tl 83 pöördel–84 pöördel). Võlgnevused tekkisid
5. ja
6. a, osaliselt
7. a lõpus. Töövõtulepingu allkirjastasid pooled juulis
8. Täitemenetlused on samuti algatatud pärast lepingu sõlmimist. Eelduslikult ei olnud info võimalike nõuete kohta lepingu sõlmimise ajal kostjale kui hageja juhatuse liikmele kättesaadav. Lisaks leiab kohus, et arvestades hageja piiratud vahendeid ja võimalusi, ei tulene tema juhatuse liikmele otsest kohustust teha päringuid tasulistesse registritesse (nt teatmik.ee, mille väljatrükke hageja on tõendina esitanud). Majandusaasta aruannete esitamata jätmine võiks tekitada juhatuse liikmes mõnevõrra kahtlust, kuid ei ole otseselt aluseks lepingu sõlmimata jätmiseks.
9. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul kostja juhatuse hoolsuskohustuse rikkumine ja kahju tekkimine sellises seoses, et kostjal tuleks kahju tekkimise eest vastutada. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
10. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb kulud jätta TsMS § 162 lõike 1 alusel hageja kanda.
11. Maakohus võttis vastu hilinemisega esitatud kostja menetluskulude nimekirja. Kostja hilines nimekirja esitamisega ühe päeva, mis ei põhjustanud menetluse venimist. Tutvudes kostja nimekirjaga ja hageja vastuväidetega sellele, leiab kohus, et kostja kulud on põhjendatud järgmises ulatuses: kliendi nõustamise, hagimaterjalidega tutvumise ja vastuse koostamise eest 7 t; 17.02.2022 kohtumäärusega tutvumise ja täitmise eest 2 t; hageja 17.02.2023 menetlusdokumendiga tutvumise eest 0,5 t. Kokku on kostja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud 9,5 t ulatuses. Esindaja tunnitasuks on 100 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 120 eurot. Kokku on kostja lepinguline esindaja tasu põhjendatud 1140 euro ulatuses. Kostja taotleb käibemaksu hüvitamist ja on kinnitanud, et kulud on tekkinud käesoleva menetlusega seoses. Hageja apellatsioonkaebus
12. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. 8 2-21-2908
13. Hageja vaidlustab maakohtu otsuse täies ulatuses. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme ja hindas osaliselt ebaõigesti tõendeid, mis viis ebaõige lahendi tegemiseni.
14. Maakohus oleks pidanud tuvastama, et kostja tekitas hagejale kahju sellega, et sõlmis töövõtulepingu selleks üldkoosoleku otsust omamata ja tasus töövõtjale tegemata või puudulikult tehtud tööde eest 27 520 eurot ning hageja pidi puudustega tööde lammutamiseks ja parandamiseks kulutama täiendavalt 13 947,84 eurot.
15. Tekitatud kahju on tõendatud Ehituskonsult Grupp OÜ ekspertarvamusega, hageja pangaväljavõtetega 27 520 euro ülekandmise kohta ja 26.11.2018 töövõtulepinguga, millest nähtuvalt oli hageja sunnitud uuele töövõtjale tasuma täiendavalt 13 947,84 eurot. Tõendatud on ka põhjuslik seos kostja tegevuse ja hagejale tekkinud kahju vahel.
16. Maakohtu poolt Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-169-14 tuginemine ei ole relevantne, kuna kaasuste tehiolud on erinevad. Nimetatud kohtuasja vaidluses oli juhatuse liikmel tööde tellimiseks seaduslik alus korteriühistu üldkoosoleku otsus näol, mida käesoleva vaidluse puhul ei ole. Ka Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-133-15 viitamine ei ole asjakohane, kuna tegemist ei ole analoogse juhtumiga. Maakohtu viidatud lahend nr 2-17-3478 täpsustab MTÜ juhatuse liikme vastutust, kuid otsuse tegemisel kohus selle lahendi seisukohtadega ei arvestanud ja Riigikohtu juhistest ei lähtunud.
17. Maakohus tuvastas, et kostja rikkus juhatuse liikme hoolsuskohustust ja et tööde tellimiseks puudus õiguslik alus ja vajadus. Sellest tulenevalt on üllatuslik, et hagi jäi rahuldamata. Hagiavaldus oleks tulnud rahuldada vähemalt osaliselt.
18. Hageja ei nõustu, et ei esitanud nõuet tööde parandamise kulude hüvitamises. Apellandi jaoks on tegemist kogumis kahjuga, mida vastustaja tegevus on kaasa toonud ja ei oma tähtsust, millisel õiguslikul alusel kohus peab võimalikuks nõuet rahuldada. TsMS § 363 lõike 1 tähenduses ei ole oluline nõude nimetus, vaid konkreetne hüve (antud juhtumil rahasumma), mida hagis nõuti. Kohtule pidi olema arusaadav hageja nõue ja selle olemus. Riigikohus selgitas lahendis nr 2-18-4181, et isegi kui asuda seisukohale, et hagiavalduses ei olnud hageja nõue kohtu jaoks selge, saanuks kohus selgitamiskohustusest lähtuvalt seda pooltega arutada ning kohus oleks pidanud juhtima tähelepanu sellele, et mingid olulised asjaolud on välja toomata või tõendamata. Maakohus vastavat selgitust ei esitanud. Hageja jaoks tuli kohtulahend üllatusena, kuna sai kohtu suunistest ja selgituste ulatusest aru, et kohtu jaoks on piisavad hageja vastuses esitatud asjaolude täpsustused.
19. Hageja ei nõustu, et ei tõendanud, et töödes esines puudusi. Ekspertiisist nähtub selgelt, et teostatud tööd olid puudustega. Selliselt on aru saanud ka kostja.
20. Otsus on üllatuslik ja vastuoluline ka osas, et kohus möönab kahju vähemalt suuruses 14785,64 eurot, kuid see ei kajastu resolutsioonis.
21. Ehitustööd olid tellitud õigusliku aluseta ning hageja ei pidanud hakkama tõendama, kui palju ta vastusooritusena sai, vaid kostja pidi tõendama, kui palju hageja on „säästnud“. Kohus lähtus kohati äraspidisest loogikast, et see, kellele kahju tekitati, peab tõendama kahjuga tekkinud kasu saamist. Kuna kohus tuvastas, et kostja rikkus hoolsuskohustust, peab kostja kahju tekitajana hüvitama tekitatud kahju, mitte ei hakata kahju tekkimisel maha arvestama mistahes kasumit, millega legaliseeritakse ja jaatatakse sisuliselt käitumise legitiimsust. Hageja 9 2-21-2908 jaoks ei ole mistahes kasumit / säästu tekkinud ja kui kostja leiab, et on oma tegevusega tekitanud hagejale kasumit / säästu, tulnuks tal esitada vastuhagi ja nõuda selle tagastamist. Maakohus ei lähtunud õiglasest ja põhjendatud tõendamiskoormise jagamisest. Praeguses asjas on küsimus pelgalt juhatuse liikme vastutuses TsÜS § 35 tähenduses, mitte aga selles, kui palju on säästetud ühe või teise töö ümbertegemise või mitte ümbertegemisega või vastusooritust saadud / mitte saadud. Ei ole välistatud, et hagejale sedavõrd suure tõendamiskoormise panemine ei ole kooskõlas põhiseadusega ega kohtumenetluse normidega. Praeguses kaasuses tuleb tõendamiskoormis ümber pöörata.
22. Ebaõige on järeldada, et hageja peaks nõude esitama töövõtja vastu, kui tekkinud kahju tulenes eeskätt juhatuse liikme kohustuste rikkumisest. Kahju ei tekkinud üksnes töid teostanud ettevõtja tegevusest. Kui juhatuse liige oleks sõlminud töövõtulepingu üldkoosoleku otsuse alusel, ei tekiks küsimust tema vastutusest. Siiski on maakohtus esitatud tõendid selle kohta, et kostja pöördus töövõtja poole kahju hüvitamise nõudega ja parandustööde tegemiseks.
23. Väär on maakohtu põhjendus selle kohta, et teatmik.ee on tasuline. Infoportaal on kõigile tasuta kasutamiseks ja see on praktikas laialt kasutust leidev platvorm ettevõtete taustainfo kogumiseks.
24. Maakohus ei arvestanud Riigikohtu lahendiga tsiviilasjas nr 3-2-1-113-
26. Põhjendatud on õigusabiteenuse tasu kui tekitatud kahju hüvitamine

§ 127

alusel ja hagetavad kulud on mõistlikud

§ 128lõike 3 mõttes.

1. Maakohus ei põhjendanud piisavalt asjaolusid, mille alusel jättis hagi rahuldamata. Kohus rikkus lahendi põhjendamiskohustust. Samuti ei sisalda lahend selgitust viivisenõude rahuldamata jätmise kohta.
2. Kui kostja kandis üldkoosolekult saadud volitusteta kolmandale isikule õigusliku lepingulise aluseta raha, võttis ta teadlikult riisiko ja see raha tuleb samas ulatuses ühingule tagastada, kuna tehingu tegemiseks puudus õiguslik alus ning tõendamiskoormis sellises ulatuses raha kasutamisel ühingu huvides lasus kostjal. Vastustaja seisukoht
3. Kostja vaidleb kaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohus kohaldas asja lahendades osaliselt ebaõigesti materiaalõiguse norme ja rikkus menetlusõiguse norme, mistõttu tuleb otsus tühistada osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata põhinõude 14 649,84 euro ulatuses ja sellelt arvestatava viivise osas ning jaotas ja määras rahaliselt kindlaks menetluskulud. Ringkonnakohus teeb ise uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ja jaotab ning määrab rahaliselt kindlaks hüvitamisele kuuluvad menetluskulud (TsMS § 657 lõike 1 punkt 2). Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
5. TsMS § 652 lõike 1 punkti 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui 10 2-21-2908 puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus vaidluse lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud.
6. Hageja nõue kostja vastu on korteriühistu nõue oma juhatuse endise liikme vastu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Maakohus selgitas pooltele 01.02.2023 menetlusdokumendis (tl 72–75) vaidluse lahendamisel kohalduvat materiaalõigust, samuti asjakohaseid menetlusõiguse sätteid, sh tõendamiskoormust, poolele kuuluvat tõendite valiku ja esitamise õigust. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt said pooled tõendamisele kuuluvatest asjaoludest ja tõendamiskoormusest aru. Maakohus selgitas, et kohaldab etteheidetava rikkumise (üldkoosoleku otsuseta töövõtulepingu sõlmimine ja selle alusel hageja arvelt väljamaksete tegemine) toime panemise ajal
7. a kehtinud redaktsioonis KÜS-i ja KOS-i, MTÜS-i, TsÜS-i ja

-i sätteid. Maakohus tõi välja hageja nõude rahuldamise eeldused: juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (MTÜS § 32 lõige 1, TsÜS § 35); ühistule on tekkinud või tekib kahju (

§ 127

lõige 1, § 128); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127

lõige 4); juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud ühistu juhatuse liikme tavapärast hoolsusstandardit (MTÜS § 32 lõike 2 teine lause). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga nii kohalduva materiaalõiguse kui sellest tuleneva tõendamiskoormuse osas. Maakohtu selgitused vastavad kohalduvale materiaalõigusele ja kehtivale kohtupraktikale.

1. Hagi rahuldamiseks pidid samaaegselt leidma tõendamist kõik seadusest tulenevad kahju hüvitamise kohustuse tekkimise eeldused. Maakohus tuvastas, et kostja rikkus juhatuse liikme kohustusi, kui sõltumata hageja liikmete 20.06.2017 üldkoosoleku otsusest lükata ehitustööd edasi, kuna hinnapakkumised osutusid liiga kõrgeteks (tl 15), sõlmis ta siiski 02.07.2017 töövõtulepingu (tl 16–20). Selles osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud (ka ei sisaldu vastuväiteid kostja vastuses kaebusele), seega võtab kolleegium selle eelduse tõendatuse otsuse tegemisel aluseks.
2. Samuti tuvastas maakohus hagejale kahju tekkimise, leides, et kuna töövõtulepingu alusel tehtud tööd olid puudustega, aga kogu tehtut siiski hiljem ei lammutatud, ei saanud ühistu vastusooritust lepingu alusel kogu tasutu väärtuses, vaid 12 734,37 euro eest. Maakohus lähtus hageja 26.02.2018 aktist, millega ühistu komisjon vaatas üle E.K Partner OÜ tööd ja leidis, et töövõtja valearvestuste, juurdekirjutuste ja tegemata jäänud tööde kogusumma on 14 785,63 eurot, mille ehitaja ühistule võlgneb (tl 92). Maakohus leidis sellest tulenevalt, et 02.07.2017 lepingu alusel sai ühistu 27 520-14 785,63=12 734,37 euro väärtuses töövõtja poolset sooritust ja kahju suuruseks on 14 785,63 eurot. Hageja on kaebuses seisukohal, et tema töövõtulepingu järgseks kahjuks oli siiski kogu töövõtjale tasutud 27 520 eurot, kuna ta pidi tööde lammutamiseks ja parandamiseks kulutama täiendavalt 13 947,84 eurot ja mistahes kasu ta saanud ei ole. Maakohus jättis tööde parandamise kulu arvestamata, kuna leidis, et selle summa hüvitamise nõuet hageja väidetavalt ei esitanud. Hageja on seisukohal, et tema esitas raha saamise nõude ja parandamise kulu kuulub hagetava kahju hulka.
3. Ringkonnakohus nõustub kahju suuruse arvestamisel osaliselt hagejaga. TsMS § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hagi nõude, st hagi eseme (selgelt väljendatud nõude) ja hagi aluse (nõude aluseks olevad faktilised asjaolud) määrab hageja hagiavalduses (TsMS § 363 lõike 1 punktid 1, 2). Praeguses asjas on hagiavaldusest selgelt aru saada, et hageja esitas kostja vastu rahalise nõude suuruses 27 520 eurot, mis koosnes 02.07.2017 töövõtulepingu alusel tasutud summadest (hagiavalduse põhjenduste punkt 1.6). Poolte vahel ei ole menetluse algusest olnud vaidlust, et hageja nõude 11 2-21-2908 rahuldamine saab olla võimalik korteriühistu juhatuse liikme vastutuse ja kahju hüvitamise sätete alusel. Selliselt kvalifitseeris pooltevahelise õigussuhte ka maakohus. Eelpool ringkonnakohus nõustus selles osas maakohtuga, mh selles, et hageja tõendamiskoormuse hulka kuulub kostja poolt kahju tekitamise, sh selle konkreetse suuruse, tõendamine. Hageja tõi hagiavalduses faktiliste asjaoludena seonduvalt kahju suurusega esile: 02.07.2017 töövõtulepingu alusel tasutud 27 520 eurot; kõik tehtu tuli ümber teha, mille eest tasus hageja 26.11.2018 töövõtulepingu alusel 13 947,84 eurot (põhjenduste punktid 1.9, 2.13). 17.02.2023 menetlusdokumendis (tl 82–83, punktis 2.9), milline oli esitatud vastuseks maakohtu 01.02.2023 selgitavale määrusele, tõi hageja selgelt esile, et temal tekitatud minimaalseks kahjuks on 13 947,84 eurot. Seega tuli maakohtul kahju suuruse tuvastamisel arvestada ka tööde ümbertegemise eest tasutuga, kuna selle faktilise asjaolu oli hageja hagi aluses esile toonud. Hageja nõuet menetluse kestel ei suurendanud, seega enam kui 27 520 eurot põhinõudena rahuldamisele kuuluda ei saa.
4. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kogutud tõenditega on tõendatud, et seonduvalt 02.07.2017 töövõtulepingu objektiks olnud töödega sai hageja 27 520 euro eest vastusoorituse väärtusega 12 734,37 eurot. Selles osas nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lõige 6). Töövõtja poolt puudustega tehtud ja / või tegemata jäänud tööd on tõendatud nii hageja 26.02.2018 aktiga (mille koostajate hulgas oli ka kostja; tl 92) kui ehitusala asjatundjate 16.05.2018 arvamusega (tl 30–33). Puudustega ja / või tegemata tööde tegemiseks sõlmis hageja ühe esindajana kostja 26.11.2018 töövõtulepingu Arkilla OÜ-ga, mille alusel tasus hageja uuele töövõtjale 13 947,84 eurot (koos hinnapakkumisega tl 34–37). Kuna kostja isiklikult osales hageja juhatuse liikmena mõlema töövõtulepingu sõlmimisel, samuti 26.02.2018 akti koostamisel, oli kostjal võimalik tõendada 20.04.2021 hagivastuse punktis 2.20 esitatud väidet, et Arkilla OÜ-le tasutu võis sisaldada lisatöid, mida E.K Partner OÜ-lt ei olnud tellitud. Kostja seda väidet ei tõendanud. Eelnevalt esiletoodud dokumentaalsed tõendid (töövõtulepingud, asjatundjate arvamus, hageja akt esimese lepingu alusel tehtu kvaliteedi ja tegemata jäetu kohta) ei anna alust kostja väitega nõustuda. Seega on tõendatud, et hageja kulutas oma rahalistest vahenditest samale tööle kokku 27 520+13 947,84=41 467,84 eurot ja et algselt 27 520 eurot maksnud töö sai kokkuvõttes valmis tehtud 12 734,37+13 947,84=26 682,21 euro eest.
5. Järgnevalt analüüsib kolleegium, kas 26 682,21 eurot vastas selliste tööde turuhinnale tegemise ajal. TsÜS §-st 65 tulenevalt on eseme väärtuseks selle harilik väärtus, st kohalik keskmine müügihind (turuhind). Maakohus tõi asjakohaselt esile, et Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus tööd tehti turuhinna eest, ei saanud ühistule eeldatavasti kahju tekkida ka olukorras, kus tööde tellimiseks puudus üldkoosoleku otsus. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et tööde turuhind ei oma asjas tähtsust, kuna hageja jaoks oli tegemist täiesti tarbetu, ebavajaliku tööga. Maakohus tuvastas asjakohaselt kogutud tõenditele tuginedes, et samade tööde tellimine oli ühistu liikmete üldkoosolekute päevakorras juba alates 21.06.2015 (protokoll tl 81; 20.02.2016 koosoleku protokoll tl 79) ja selleks oli juhatus küsinud ka hinnapakkumisi erinevatelt ettevõtjatelt (20.06.2017 protokoll tl 15). Seega vastas elamu sokli ja vundamendi renoveerimine tulevikus tehtava tööna ja neile vastuvõetava hinnaga iseenesest nende tahtele. Kuna kahju tekkimine, sh konkreetse kahju suurus, on hageja tõendamiskoormus, tuli hagejal tõendada, et saadu väärtus ületab vastavate tööde turuhinda. Hageja tõi vastuseks maakohtu selgitusele esile (tl 85 punkt 2.19), et tööde potentsiaalse maksumuse aluseks saab võtta 22.09.2018 üldkoosoleku protokollist nähtuvad hinnapakkumised vastavalt 11 112 eurot ja 10 080,86 eurot. 12 2-21-2908
6. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega vaidlustatud otsuse punktis 40, mille kohaselt ei suutnud hageja tõendada, et 02.07.2017 töövõtulepinguga, sh hinna kallinemine tööde tegemise ajal, oli tellitud töid turuhinda ületava maksumusega. Hageja esiletoodud hilisemad pakkumised puudutasid vaid esmase lepingu alusel tegemata tööde tegemist või puudustega tehtud tööde parandamist. Hageja sõlmis selleks novembris 2018 töövõtulepingu tasuga 13 947,84 eurot, mille puhul ei ole alust arvata, et see hind ei vastaks turuhinnale. Kui arvestada selle juurde esmase lepingu alusel tehtu väärtus 12 734,37 eurot, on tehtud tööde väärtuseks 26 682,21 eurot, st vahe esmase lepingu hinnaga on 27 520-26 682,21=837,79 eurot. Seega saab asuda seisukohale, et 02.07.2017 leping (arvestades hinna kallinemist) oli sõlmitud turuhinnaga ja kui töövõtja ei oleks lepingut rikkunud, ei oleks hageja kahju saanud.
7. Küll aga tõendab hageja poolt saadu ja hageja poolt tegelikult kokku tasutu vahe, et hageja varaline olukord halvenes konkreetsete tööde tegemise tulemusena 41 467,8427 520=13 947,84 euro võrra. Selle rahasumma eest hageja vastusooritust kokkuvõttes ei saanud. Seega on tegemist hageja otsese varalise kahjuga

§ 127

lõike 1 ja § 128 lõike 3 kohaselt, mille puhul on kolleegium seisukohal, et tõendatud on

§ 127lõike 4 kohane põhjuslik seos kostja rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel.

Kui kostja ei oleks sõlminud üldkoosoleku otsusega selgelt vastuolus olevat lepingut, ei oleks hageja pidanud hiljem tasuma lepingujärgsete tööde tegemata jätmise ja puudustega tööde parandamise eest täiendavalt 13 947,84 eurot. Maakohus tuvastas asjakohaselt, et elamu vundamendi ja sokliga seonduvate tööde tegemiseks pidi vaidluses kohalduva KOS § 161 lõike 1 punkti 1 alusel olema kehtiv korteriomanike üldkoosoleku otsus. Praegusel juhul oli olemas selge otsus töid (veel) mitte tellida. Samuti tuvastas maakohus õigesti, et kostja ei tõendanud, et tellitud tööde näol oli tegemist vajalike töödega TsÜS § 63 punkti 1 mõttes, st töödega, mis olid vajalikud elamu säilitamiseks või kaitsmiseks selle täieliku või osalise hävimise eest. Lisaks ei saa kogutud tõendite alusel tuvastada, et kostja oleks töövõtja valikul täitnud korteriühistu juhatuse liikme tavapärast hoolsusstandardit, st sõlminud lepingu vähemalt eelduslikultki usaldusväärse ettevõtjaga. Kolleegium on seisukohal, et maakohus alahindas seejuures asjaolu, et kostja pidi mõistliku isikuna ja kogemustega juhatuse liikmena (tegutses juhatuses alates aastast 2000) pöörama töövõtja tausta hindamisel tähelepanu asjaolule, et osaühing ei olnud alates asutamisest

1. a esitanud ühtegi majandusaasta aruannet. Kostja ei toonud tegelikult maakohtus esile ühtegi asjaolu, mida ta oleks konkreetse töövõtja puhul ise kontrollinud. Väited kontrolli teostamise kohta teise juhatuse liikme poolt on tõendamata. Kostja staažika KÜ juhatuse liikmena pidi teadma, kuidas toimub korteriühistu juhtimine ja majandamine. Kolleegium märgib, et ka kostja väited lepingu sõlmimise otsustamise kohta juhatuse liikmete poolt ühiselt on paljasõnalised. Kostja ei taotlenud kaasata teisi juhatuse liikmeid kohtumenetlusse, mistõttu võimalik solidaarne vastutus praeguse menetluse teemaks ei ole.
2. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on vaidlustatud otsuse punktides 42–49 käsitlenud nii põhjusliku seose teemat kui kahjuhüvitise vähendamise võimalikke aluseid samaaegselt. Selliselt ei ole maakohtu mõttekäik selles osas hästi jälgitav. Väljamõistetava kahjuhüvitise vähendamist

§ 139

ja § 140 alusel saab analüüsida olukorras, kus eelnevalt on tuvastatud kostja poolt kahju tekitamine, sh siis ka põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel.

1. Hageja on esitanud ka nõude otsese varalise kahjuna kohtueelne õigusabi kulu sissenõudmiseks kostjalt. Hageja on seisukohal, et pidi kostja rikkumisest tuleneva nõude esitamiseks pöörduma õigusabi saamiseks juristi poole, kellele tasus õigusnõustamise eest 702 eurot ja kes koostas nõudekirja (tl 39–42). Ringkonnakohus nõustub, et ka selles osas on tõendatud nii kahju tekkimine hagejale kui põhjuslik seos maakohtu poolt tuvastatud rikkumise ja tekkinud kahju (tasutud õigusabi tasu) vahel. Seejuures lähtub kohus TsMS § 5 lõikest 1, mille kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest; 13 2-21-2908 § 394 lõike 2 punktist 3, mille kohaselt peab kostja vastuses hagile mh teatama kõik väited; § 329 lõikest 1, mille kohaselt peavad menetlusosalised esitama mh oma vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ja see on kiireks ning õigeks lahendamiseks vajalik, pärast eelmenetluse lõppemist võib mh uusi vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. Kuna praeguse otsuse teeb kohus apellatsiooniastmes, siis kohalduvad TsMS § 652 lõiked 3 ja 4, millest tulenevalt saab peale maakohtu menetlust esitada uusi asjaolusid, sh siis ka uusi vastuväiteid hagile, ainult erandlikel asjaoludel. Praeguses asjas esitas kostja vastuväite õigusabi kulu tõendamatuse kohta alles vastuses apellatsioonkaebusele (punkt 2.25 viimane lause). Mõjuvaid põhjuseid, miks kostja ei saanud seda vastuväidet maakohtus esitada, tsiviilasja materjalidest ei nähtu. Kostja kasutas maakohtus õigusteadmistega esindajat. Seega jätab ringkonnakohus uue vastuväite tähelepanuta ja lähtub nõuet lahendades asjaolust, et kostja ei esitanud hageja kohtueelsete õigusabikulude suurusele vastuväidet. Kui kostja tasu suuruse tõendamatuse kohta vastuväidet ei esitanud, ei olnud hagejal vajadust maakohtus selle kohta tõendit esitada. Kolleegiumi hinnangul ei ole praeguses asjas alust kahelda, et õigusabi kasutamine oli hageja kui mittetulundusühingu jaoks praegusel juhul vajalik. Tegemist on õiguslikult keskmise keerukusega vaidlusega, milles osalemist õigusteadmisteta juhatuse liikme(te) poolt ei saa eeldada. Kohtueelsed õigusabikulud kuuluvad muude kahjuhüvitamise eelduste tõendatuse korral hüvitamisele vajalikus ja mõistlikus ulatuses. Hageja on tõendanud õigusteadmistega lepingulise esindaja poolt 16.06.2020 nõudekirja koostamist kostjale (tl 39–42). Tegemist on sisult hagiavalduse nõuetele vastava dokumendiga (sh viited asjakohasele materiaalõigusele, tõenditele), millele pidi eelnema kohtumine hageja juhatuse liikme(te)ga ja kõigi kirjalike materjalidega tutvumine. Seega on hagetav 702 eurot, milles sisaldub käibemaks, kuna hageja ei ole käibemaksukohuslane, kohtu hinnangul mõistlik ja vajalik tasu kohtueelse õigusabi eest.
2. Kolleegium kaalus poolte esiletoodud eluliste asjaolude alusel

-i § 139 kohaldamise põhjendatust praeguses menetluses. Viidatud sätte lõigete 1 ja 2 kohaselt on alust kahjuhüvitise vähendamiseks mh juhul, kui kahjustatud isik jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Maakohus tõi iseenesest asjakohaselt esile kohtupraktika, mille kohaselt on korteriühistu juhatuse liikmetega peetud sarnastes vaidlustes loetud esmaseks kahju tekitajaks siiski ebapädev töövõtja, kes vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest (

-i 36. peatüki sätted) ja kellelt heas usus tegutsev (TsÜS § 138 lõige 1) kannatanu nõuab esmalt puuduste / tegemata töö parandamist / tegemist või kahju hüvitamist (

§ 115

lõige 1) või kelle juhatuse liikmelt nõuab kahju hüvitamist (äriseadustiku (ÄS) § 187 lõige 5), vajadusel kohtu kaudu, ning nõuete mittetulemuslikkuse korral pöördub nõudega oma juhatuse liikme vastu. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et praeguses menetluses esiletoodud eluliste asjaolude alusel ei olnud hagejal aastal 2018, kui tuvastati puudused ja tegemata töö, mõistlikku alust arvata, et töövõtjale nõude esitamisel oleks edulootust. Iseenesest õige on, et ettevõte kustutati äriregistrist alles 12.11.2019, kuid hageja esitatud tõendist (väljatrükk teatmik.ee lehelt; tl 83 pöördel – 84 pöördel) nähtuvalt oli alates

1. a teisest poolest algatatud osaühingu vastu mitu täitemenetlust, mh mitme korteriühistu poolt, jõustunud kohtulahendite täitmiseks; ettevõte ei olnud esitanud alates asutamisest
2. a ühtegi majandusaasta aruannet.
3. a maikuus tehtud asjatundjate arvamusest (tl 30–33) oli hageja saanud lisaks teada, et vastavalt Krediidiinfo andmetele puudus ettevõttel tööjõud ja MRT-i andmetel tegevusluba. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et sellises elulises olukorras oleks olnud hagejal töövõtja vastu esitatav nõue mistahes ulatuses lõpptulemusena tulemuslik (hagi rahuldava kohtuotsuse sundtäitmisel oleks olnud mistahes positiivne tagajärg KÜ-le). Kostja kuulus ise hageja juhatusse kuni novembrini
4. Seega oli tal võimalik vahetult mõjutada töövõtja vastu nõude esitamist. 28.05.2018 üldkoosoleku protokollist (tl 66) nähtuvalt oli seda korteriomanike vahel arutatud ja kaasatud kohtuhagi koostamiseks ja sissenõutava summa täpsustamiseks rida ühistuliikmeid, kelle hulgas oli ka kostja. Eeltoodust tulenevalt ei ole praeguses asjas põhjendatud kahjuhüvitise vähendamine

§ 139alusel.

14 2-21-2908 70. Kolleegium kaalus poolte esiletoodud eluliste asjaolude alusel võimalust kohaldada hüvitise vähendamiseks

§ 140

. Nimetatud sätet on võimalik kohaldada, kui esiletoodud elulised asjaolud annavad kohtule veendumuse, et kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku jaoks äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõetamatu. Kolleegium on seisukohal, et kahjuhüvitise vähendamiseks

§ 140alusel praeguses vaidluses asjaolud puuduvad.

Kostja ei toonud esile enda halba majanduslikku olukorda, hageja näol on tegemist korteriühistuga, mille rahalised vahendid tekivad korteriomanikest liikmete osamaksetest.

1. Eeltoodust tulenevalt leidis tõendamist, et kostja mittetulundusühingu juhatuse liikmena ei tegutsenud 02.07.2017 töövõtulepingut sõlmides ja selle alusel väljamakseid tehes korteriühistu juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega ja vastutab ühingu ees ning on kohustatud hüvitama juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud otsese varalise kahju 13 947,84+702=14 649,84 eurot.
2. Kõrvalnõudena esitas hageja viivise nõude

§ 113

lõike 1 alusel sama sätte teises lauses sätestatud seadusjärgses määras alates 24.02.2021 kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni. Kolleegium on seisukohal, et viivise nõue on põhjendatud tulenevalt

§ 101

lõike 1 punktist 6 ning § 113 lõikest 1, millest tulenevalt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tulevikus sissenõutava muutuva viivise nõue on võimalik esitada TsMS § 367 alusel.

§ 113

lõige 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, mh kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Praeguses asjas esitas hageja hagi 23.02.2021, seega on põhjendatud sissenõutavaks muutunud viivise nõue vastavalt hagiavaldusele arvestada alates 24.02.

1. Ringkonnakohtu otsuse kuupäeva seisuga on kogunenud viivist 4254,78 eurot (www.viivisekalkulaator.ee).
2. Otsuses käsitamata poolte väited ja tõendid kohtu arvates asja õigeks lahendamiseks vajalikud ei ole ning kolleegium jätab need tähelepanuta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles hagi jäi rahuldamata suuremas ulatuses kui põhivõlg 14 649,84 eurot ja sellelt arvestatav viivis, ning hagi ja apellatsioonkaebus kuuluvad rahuldamisele osaliselt, tuleb tühistada ka maakohtu menetlusega seotud kulude jaotus. Ringkonnakohus teeb uue menetluskulude jaotuse, mille kohaselt jäävad kummagi poole õigusabikulud mõlemas kohtuastmes tema enda kanda, kuid kostjal tuleb hüvitada 52% hageja poolt tasutud riigilõivudest. Kolleegium lähtub TsMS § 163 lõikest 1 ja arvestab, et hagetud põhinõudest 28 222 eurost kuulub rahuldamisele 52%. Mõlemad menetlusosalised kasutasid professionaalse õigusnõustaja teenust, mistõttu kandsid eelduslikult samas suurusjärgus õigusabikulusid. Küll aga tekkisid hagejal lisaks kulud seoses riigilõivu tasumisega nii maa- kui apellatsioonikohtus, kokku 2000 eurot. On õiglane, kui kostja hüvitab sellest hagi rahuldamise ulatuses võrdelise osa, seega 1040 eurot.
4. TsMS § 178 lõike 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hageja esitas taotluse TsMS § 177 lõike 4 alusel viivise saamiseks menetluskulude hüvitamisega viivitamise korral. (allkirjastatud digitaalselt) 15