← Eesti

2-22-1166/52

Obsah (7)§ 164§ 435§ 230§ 657§ 238§ 459§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gea Lepik, liikmed Meeli Kaur ja Nele Seping Otsuse tegemise aeg ja koht 27. märts 2024, Tallinn Kohtuasja number

) §-le

  1. 3.
  2. Kohtu hinnangul ei ole hageja nimetatud asjaolud sellised, mis tingiksid elatise suuruse ümberhindamise. 3.3.
  3. Hageja ema surm ei ole seotud hageja kohustusega kostjat üleval pidada. 3.3.
  4. Kostja saab riiklikku peretoetust 80 eurot kuus. Kuigi elatise summa määramise alused muutusid alates
  5. jaanuarist 2022, ei arvesta kohus sellega, kuna hagejalt välja mõistetud 51 eurot kuus on niigi väga väike summa. Elatise summa määramisel tuleb lisaks uuele õiguslikule olukorrale arvestada ka lapse vajadusi. Kostjal on diagnoositud aspergeri sündroom, muud rasked stressihäired ja täpsustamata pervasiivne arenguhäire. Rajaleidja soovitustest nähtuvalt vajab laps tõhustatud toega õpet eriklassis. Psühhiaatri arvamusest nähtuvalt vajab laps 3

(9)2-22-1166 erinevaid toetavaid teraapiaid. Eeltoodust nähtuvalt on laps erivajadusega. Lapse vajadused ei ole vähenenud, vaid seoses vanemaks saamisega kasvanud. Erivajadusega lapse kulud on tavaliselt suuremad kui ilma erivajaduseta lapsel. Kostja on nimetanud oma kulud ühes kuus järgmiselt: toit 200 eurot, riided ja jalanõud 30 eurot, kommunaalkulud 150 eurot, sidekulud 30 eurot, transpordikulud 40 eurot, ravikulud 120 eurot, vaba aja kulud 40 eurot, muud kulud 20 eurot, kokku 630 eurot. Seega ei ole alust 51 euro tasumise lõpetamiseks. 3.3.
  1. Hagejal on õigus esitada tasutud summade osas nõue oma poja, kostja isa Q vastu. Kohtutäituri
  2. veebruari
  3. a nõude täitmise aruandest nähtuvalt on Q elatise võla jääk 6965,94 eurot. Kohtu andmebaasist nähtuvalt on Q kahel korral kriminaalkorras süüdi mõistetud ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise eest. 3.3.
  4. Hageja on tuginenud ka oma majandusliku olukorra muutumisele. Hageja sissetulek on pension 577,91 eurot. Hageja on loetlenud oma kulud ühes kuus järgmiselt: Uus Paisjärve KÜ 40 eurot, ravimid 11 eurot, toit 150 eurot, kommunaalkulud 60 eurot ja küttepuude tellimine kord aastas 60 eurot, muud kulud 150 eurot, kokku 411 eurot. Võrreldes hageja tulu ja tema nimetatud kulutusi, on hagejal võimalik tasuda elatist 51 eurot. 3.
  5. Eelneva põhjal jättis kohus hagi rahuldamata. Vastavalt

§ 164lg-le 1 jättis kohus kulud poolte endi kanda.

Seetõttu ei olnud vaja menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. Apellatsioonkaebus

  1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja vabastada hageja elatise tasumisest. Menetluskulud palub hageja jätta poolte endi kanda. 4.
  2. Kohtuotsus tuli lubatust hiljem (kohus lubas otsust
  3. märtsiks 2023, kuid otsus tuli
  4. märtsil 2023), millest kohus pooli ei teavitanud. Sellega on kohus rikkunud menetlusnorme (

§ 435, § 452).

4.

  1. Kohus rikkus PKS §-i
  2. Hageja on vanavanem, kellelt saab nõuda asenduskohustuse täitmist. Lapse isa Q ei ole elatise maksmisest vabastatud. Samuti ei nähtu, et lapse isalt oleks ülemäära raske saada elatist. Mati Roodese rahalise nõude täitmise aruandest nähtub, et Qlt arestitakse iga kuu elatise katteks erinevaid summasid. Isegi kui elatise võla katteks on summa arestitud, ei ole elatise saamine ülemäära raske. 4.
  3. Hageja on kõrges eas inimene, kellel on tööl käimine raskendatud juba tervise tõttu. Hageja kulud on suurenenud. Kuna hageja elab üksi ja tema ainus sissetulek on pension, ei jätku tal kuu lõpuni raha. Lisaks on hinnad tõusnud, sh toidu hinnad, ja hagejal on vaja osta iga kuu ravimeid. Kohus ei arvestanud hageja kuludega. Hageja kulud on ühes kuus järgmised: elekter u 160 eurot, puud u 100 eurot, TV ja telefon 35 eurot, remondifond 25 eurot, muru niitmine või lumekoristus u 30 eurot, kulud autole ja kütus u 100 eurot, söök ja hügieenitarbed u 200 eurot, ravimid u 35 eurot, pangalaen 15 eurot. 4.
  4. Kostja ema ei ole ligi viis aastat töötanud. Arvestada tuleb sellega, et ka emal on kohustus hankida vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks. Vastustaja seisukoht ja menetluse edasine käik
  5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 4

(9)2-22-1166
  1. Hageja esitas
  2. mail 2023 menetlusdokumendi, kus esitas vastuväiteid kostja vastusele apellatsioonkaebusele.
  3. Kostja esitas
  4. juunil 2023 menetlusdokumendi, milles vastas hageja
  5. mai
  6. a seisukohale.
  7. Kostja esitas
  8. juunil 2023 menetlusdokumendi, milles tõi muu hulgas esile, et kostjale määrati puue ja Kristiine linnaosavalitsus määras kostja ema kostja hooldajaks. Kostja isa Q esitas kohtusse hagi, milles taotles elatise vähendamist 292 euro pealt 150 euro peale. Kohus tegi tsiviilasjas nr 2-22-233 lahendi, mille kohaselt mõisteti Qlt kostja kasuks välja alates
  9. jaanuarist 2022 kuni
  10. märtsini 2022 välja igakuine elatis 213,44 eurot (200 eurot (baassumma) + 43,44 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 30 eurot (50% lapsetoetusest); perioodil
  11. aprill 2022 kuni
  12. jaanuar 2023 igakuine elatis 225,64 eurot (baassumma 209,20 eurot, lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 43,44 eurot, millest on maha arvutatud pool lapsetoetust 30 eurot); perioodil
  13. veebruar 2023 kuni
  14. märts 2023 igakuine elatis 215,64 eurot (baassumma 209,20 eurot, lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 43,44 eurot, millest on maha arvutatud pool lapsetoetust 40 eurot) ning alates
  15. aprillist 2023 igakuine elatis 260,33 eurot (baassumma 249,78 eurot, lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetusest 40 eurot) kuni kostja täisealiseks saamiseni (s.o
  16. detsember 2026). Elatist indekseeritakse iga aasta
  17. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lahutatakse maha pool kehtiva perehüvitiste seaduse alusel makstavast lapsetoetusest.
  18. Ringkonnakohus võttis
  19. märtsi
  20. a määrusega tõendina asja materjalide juurde kohtutäitur Mati Roodese
  21. veebruari
  22. a vastuse koos selle lisaga seoses täiteasjaga nr 007/2011/
  23. Tegemist oli vastusega ringkonnakohtu
  24. veebruari
  25. a kirjale, millega kohus palus kohtutäitur Mati Roodeselt

§ 230

lg 2 ja § 279 lg 2 alusel teavet kostja isa Q suhtes poolelioleva täitemenetluse täiteasjas nr 007/2011/80708 kohta. Kohus andis pooltele

  1. märtsi
  2. a kirjas tähtaja seisukohtade esitamiseks muu hulgas kohtutäituri vastuse ja selle lisa kohta.
  3. Hageja esitas
  4. märtsil 2024 seisukoha, millega esitas kohtule tõendina kohtutäitur Mati Roodese
  5. veebruari
  6. a nõude täitmise aruande täiteasjas nr 007/2011/
  7. Hageja väitel on kohtutäituri aruandest näha, et kohtutäituril on õnnestunud saada iga kuu elatise katteks vahendeid ning võlast on rahuldatud 30 687,27 eurot. Seega ei ole isalt elatist ülemäära raske saada. Kohtutäituri
  8. veebruari
  9. a aruanne kinnitab lisaks maakohtus esitatud tõenditele, et kostja isa tasub elatist, tehes seda iga kuu. Hageja lisas menetlusdokumendile ka kohtutäitur Mati Roodese
  10. augusti
  11. a nõuete rahuldamise aruande. Ka sellelt on näha, et Q on elatist maksnud.
  12. Kostja esitas
  13. märtsil 2024 seisukoha, milles märkis, et hageja poolt kohtule esitatud aruanne on juba kohtule esitatud ning jääb arusaamatuks, miks hageja selle korduvalt esitab. Lisaks ei ole see tõend kostja arvates asjakohane, sest see näitab, kui palju on kostja isa tasunud kohtutäiturile võlgnevust. Siinne kohtumenetlus ei puuduta lapse isa võlgnevusi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  14. Ringkonnakohus leiab, et

§ 657

lg 1 p 2 alusel tuleb maakohtu otsus tühistada osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi ja muudab hagejalt tsiviilasjas nr 2-16-2980 välja mõistetud 5

(9)2-22-1166 elatist selliselt, et jätab hagejalt kostja kasuks alates
  1. jaanuarist 2022 elatise välja mõistmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad poolte endi kanda.
  2. Ringkonnakohus otsustab kõigepealt hageja
  3. märtsi
  4. a seisukohale lisatud tõendite vastuvõtmise. 13.
  5. Hageja esitas koos
  6. märtsi
  7. a menetlusdokumendiga kohtutäitur Mati Roodese
  8. augusti
  9. a ja
  10. veebruari
  11. a nõuete rahuldamise aruanded täiteasjas nr 007/2011/
  12. 13.
  13. Kohtutäitur Mati Roodese
  14. veebruari
  15. a nõuete rahuldamise aruande täiteasjas nr 007/2011/80708 on ringkonnakohus
  16. märtsi
  17. a määrusega juba tõendina asja materjalide juurde võtnud. Seda tõendit ei ole vaja teist korda asja materjalide juurde võtta (

§ 238lg 1).

Kohtutäitur Mati Roodese

  1. augusti
  2. a nõuete rahuldamise aruande vastuvõtmiseks ei ole alust seetõttu, et kõik sellest aruandest nähtuvad laekumised, mida hageja soovib tõendiga tõendada, nähtuvad ka kohtutäituri
  3. veebruari
  4. a aruandest (

§ 238lg 1 p 2).

13.

  1. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus hageja
  2. märtsi
  3. a seisukoha lisad

§ 238lg 1 alusel vastu võtmata.

  1. Asjaolu, et maakohus tegi otsuse ühe päeva lubatust hiljem (
  2. märtsi 2023 asemel
  3. märtsil 2023), sellest pooli teavitamata, ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kuna see ei ole mõjutanud tehtava otsuse sisu.
  4. Ringkonnakohus selgitab, et PKS § 96 esimese lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Seega on alaealise lapse vanematel ja vanavanematel lapse ülalpidamise kohustus. Seejuures annab lähema astme sugulane PKS § 105 lg 2 järgi ülalpidamist enne kaugema astme sugulast, mistõttu peavad alaealist last eelkõige ülal pidama tema vanemad. Vanavanemate ülalpidamiskohustus saab olla üksnes asenduskohustus, mis tuleb kõne alla eelkõige siis, kui lapse vanema(te)lt ei ole võimalik lapsele ülalpidamist saada (vt Riigikohtu
  5. oktoobri
  6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-11, p 15). Vanavanema asenduskohustus oma lapselast ülal pidada võib tekkida üksnes PKS § 106 lg 2 alusel. Viidatud normi esimese lause kohaselt, kui isikult ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema (PKS § 105 järgi) järgmisena. Riigikohus on leidnud, et vanavanemal tekib PKS § 106 lg 2 järgi asenduskohustus juhul, kui vanema vastu ei ole võimalik ülalpidamisnõuet esitada või kui ülalpidamise väljamõistmist on vanemalt ülemäära raske saavutada. Muu hulgas tekib vanavanemal selle sätte alusel asenduskohustus juhul, kui vanema vastu esitatud nõue on küll kohtus rahuldatud ja temalt on elatis välja mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita. Seega ei vabane vanavanem ülalpidamiskohustusest ka siis, kui vanemalt on ülalpidamist saama õigustatud isiku kasuks elatis välja mõistetud (vt Riigikohtu
  7. oktoobri
  8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-11, p-d 17–18). PKS § 106 lg 2 teisest ja kolmandast lausest tulenevalt on vanavanemal, kes täidab lapse vanema asemel PKS § 106 lg 2 alusel lapselapse ülalpidamise kohustust, regressinõude korras õigus nõuda lapse vanemalt, kelle asemel vanavanem ülalpidamise kohustust täitis, lapse ülalpidamiskohustuse täitmist endale (vt samas, p 18). Kuna vanavanemad täidavad PKS § 106 6

(9)2-22-1166 lg 2 järgi vanema ülalpidamiskohustust ja neil tekib selle kohustuse täitmise tõttu tagasinõudeõigus lapse vanema vastu, tuleb vanavanemate makstud elatise ulatuses lugeda vanema ülalpidamiskohustus täidetuks (vt samas, p 19).
  1. Pooled ei vaidle siinses asjas järgmiste asja lahendamisel oluliste asjaolude üle: - - Q on kostja isa; hageja on kostja vanaema (s.o Q ema); kostja vanemad elavad eraldi ja kostja elab koos emaga; Qlt on mõistetud kostja kasuks välja elatis (Pärnu Maakohtu
  2. aprilli
  3. a määrusega tsiviilasjas nr 2-09-59625, elatise suurust on hiljem muudetud tsiviilasjas nr 2-17-5403 ja tsiviilasjas nr 2-22-233 tehtud otsustega); Tallinna Ringkonnakohtu
  4. novembri
  5. a otsusega tsiviilasjas nr 2-16-2980 mõisteti hagejalt kostja kasuks välja elatis 51 eurot kuus alates
  6. veebruarist 2016 kuni kostja täisealiseks saamiseni.
  7. Tallinna Ringkonnakohtu
  8. novembri
  9. a otsusest tsiviilasjas nr 2-16-2980 nähtuvalt tuvastas kohus selles asjas, et kostja isalt Qlt ei olnud õnnestunud täitemenetluses kostjale
  10. aprilli
  11. a maksekäsu määrusega välja mõistetud elatist saada, kuna kostja isal ei ole vara, mille arvel saaks lahendit täita. Sellest järeldas kohus, et täidetud on PKS § 106 lg 2 eeldus, et hageja peaks andma lapselapsele isa asemel ülalpidamist (vt viidatud otsuse p 19). Seega oli hagejalt asenduskohustuse korras elatise väljamõistmise aluseks asjaolu, et Qlt ei olnud võimalik kostjale ülalpidamist saada.
  12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 497 kohaselt, kui elatisenõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Õiguskirjanduse kohaselt tuleb seda normi mõista viitena

§-le 459, mitte eraldi hagi esitamise alusena (vt Kõve, V. jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Juura 2018. § 497, p 3.2.2).

§ 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

§ 459

lg 2 kohaselt võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.

  1. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et hageja esile toodud asjaolud ei anna alust hageja makstavat elatist ümber hinnata. 19.
  2. Hageja tugines hagi alusena muu hulgas sellele, et kostja isa Q täidab kostja ülalpidamiskohustust, makstes kohtutäituri kaudu elatist, mistõttu temalt elatise saamine ei ole ülemäära raske PKS § 106 lg 2 tähenduses (vt nt hageja
  3. veebruari
  4. a täpsustatud hagiavaldus, p 4;
  5. veebruari
  6. a seisukoht;
  7. märtsi
  8. a seisukoht, lk-d 2 ja 3). Hageja esitas selle tõendamiseks kohtutäitur Mati Roodese
  9. jaanuari
  10. a (I kd, tl-d 31– 32) ja
  11. veebruari
  12. a (I kd, tl-d 130–131) nõude rahalise täitmise aruanded Q vastu korraldatavas täitemenetluses täiteasjas nr 007/2011/80708, kus täidetakse kostja elatisenõuet. Kostja on ise esitanud menetluses sarnase aruande ka
  13. veebruari
  14. a seisuga (I kd, tl-d 157–159). Kohtutäituri vahendusel Qlt elatise saamist kinnitavad ka kostja esitatud pangakontoväljavõtted (I kd, tl 87). Maakohus tuvastas, et kohtutäituri
  15. veebruari
  16. a nõude täitmise aruandest nähtuvalt oli Q elatise võla jääk 6965,94 eurot ning Q on kahel korral 7

(9)2-22-1166 kriminaalkorras süüdi mõistetud seoses ülalpidamiskohustuse täitmata jätmisega (maakohtu otsuse p 15). Samas ei hinnanud maakohus hageja väiteid selle kohta, et kostja on pärast tsiviilasjas nr 2-16-2980 hagejalt elatise väljamõistmist Qlt ülalpidamist saanud. Maakohus ei tuvastanud, kas Q on kostjale elatist maksnud, sh täitemenetluse kaudu, ning kui palju ja millise regulaarsusega. Eelneva tuvastamine on oluline, kuna sellest sõltub, kas endiselt on täidetud PKS § 106 lg-s 2 sätestatud eeldused hagejalt asenduskohustuse korras elatise väljamõistmiseks või on tsiviilasjas nr 2-16-2980 tehtud kohtuotsuse aluseks olevad asjaolud muutunud. Ringkonnakohus saab maakohtu rikkumise kõrvaldada ning ise neid väiteid ja tõendeid hinnata. 19.
  1. Kohtutäitur Mati Roodese
  2. veebruari
  3. a nõude rahalise täitmise aruandest täiteasjas nr 007/2011/80708 (II kd, tl-d 43 – 44 pöördel) nähtub, et alates
  4. detsembrist 2016 kuni
  5. veebruarini 2024 on olnud Q suhtes korraldatavas täitemenetluses iga kuu laekumisi kostja elatisenõude täitmiseks. Vastavalt Pärnu Maakohtu
  6. aprilli
  7. a määrusele tsiviilasjas nr 2-09-59625, Tallinna Ringkonnakohtu
  8. aprilli
  9. a otsusele tsiviilasjas nr 2-17-5403 ja Harju Maakohtu
  10. mai
  11. a otsusele tsiviilasjas nr 2-22-233 tulnuks Ql maksta kostjale alates
  12. novembrist 2016 (mil tehti ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-162980) kuni
  13. veebruarini 2024 elatist kokku 22 205,75 eurot [(139,01×20÷30) + (4×139,01) + 18,53 + 203,67 + 1880 + 3000 + 3240 + 3504 + 3504 + 56,52 + 172,13 + 426,88 + 2256,40 + 431,28 + 2863,63]. Sellel ajavahemikul on täitemenetluses olnud laekumisi või tasumisi elatisenõude katteks kokku 29 832,46 eurot, kusjuures laekumisi on olnud stabiilselt iga kuu. Kohtutäitur Mati Roodese
  14. veebruari
  15. a vastusest ringkonnakohtu
  16. veebruari
  17. a kohtunõudele nähtub, et täiteasjas nr 007/2011/80708 toimuvad laekumised ja tasumised arvestatakse esmalt jooksva kuu elatise katteks ja sellest üle jäävas osas varem tekkinud võla katteks (II kd, tl 41). See selgitus on kooskõlas täitemenetluse seadustiku § 8 lg-ga 2, mille kohaselt kohtutäitur täidab rahalisi nõudeid, välja arvatud lapse elatisnõuded, nende täitmisele esitamise järjekorras. Elatise puhul on tegemist perioodiliselt makstavate summadega, mida makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg-d 1 ja 4). Seega tuleb kohtutäituril täita lapse jooksva kuu elatise nõue esimeses järjekorras. Eeltoodust järeldub, et kostja on saanud oma isalt Qlt ajavahemikul
  18. november 2016 kuni
  19. veebruar 2024 kogu selle aja eest maksta tulnud elatise ning lisaks on Q oluliselt vähendanud võlga, mis tal oli tekkinud enne
  20. detsembrit 2016, mil ta kostjale elatist ei maksnud. Kui perioodi alguses oli võlg 11 593,17 eurot (33 798,92 - 22 205,75), siis perioodi lõpuks oli see vähenenud 4013,35 euroni (II kd, tl 44 pöördel). 19.
  21. Eelnevat arvestades ei ole enam alust järeldada, et Qlt kui kostjale esimeses järjekorras ülalpidamist andma kohustatud isikult ei oleks võimalik ülalpidamist saada või seda oleks ülemäära raske saavutada. Olukorras, kus Qlt on võimalik täitemenetluse kaudu elatist saada, on asjaolud tsiviilasjas nr 2-16-2980 otsuse tegemise ajaga võrreldes muutunud ja PKS § 106 lg 2 tingimused hagejalt asenduskohustuse korras elatise väljamõistmiseks ei ole enam täidetud. Ehkki Ql on endiselt täitmata osa elatisevõlast, mis tekkis enne
  22. detsembrit 2016, mil Q kostjale elatist ei maksnud, ei tulene hagejale PKS § 106 lg-st 2 kohustust osaleda Q varasema elatisevõla kustutamises, mis on tekkinud enne tsiviilasjas nr 2-16-2980 hagejalt asenduskohustuse korras elatise väljamõistmist. 19.
  23. Kolleegium leiab, et PKS § 106 lg-s 2 sätestatud alus hagejalt asenduskohustuse korras elatise välja mõistmiseks oli ära langenud juba siinses asjas hagi esitamise ajaks, s.o
  24. jaanuariks
  25. Qlt kohtulahendiga kostja kasuks välja mõistetud elatise kogusumma ajavahemiku
  26. november 2016 kuni
  27. jaanuar 2022 eest oli 16 179,36 eurot [(139,01×20÷30) + (4×139,01) + 18,53 + 203,67 + 1880 + 3000 + 3240 + 3504 + 3504 + 56,52 8
(9)2-22-1166 + (213,44×18÷31)] (vt II kd, tl 43). Sel ajavahemikul laekus Qlt täitemenetluses põhinõude katteks kokku 22 075,10 eurot (vt kohtutäitur Mati Roodese
  1. jaanuari
  2. a aruanne: I kd, tl 32) ning perioodi alguses olnud võlg 11 593,17 eurot oli vähenenud 5846,87 euroni (vt samas). Seega ei olnud juba siinses asjas hagi esitamise ajal enam täidetud PKS § 106 lg-s 2 toodud tingimus, et Qlt kui kostja isalt ei oleks olnud võimalik ülalpidamist saada või seda oleks olnud ülemäära raske saavutada. Olukorras, kus kostja oli saanud oma isalt ülalpidamist juba enam kui viis aastat, ei olnud juba hagi esitamise ajal ka alust pidada vanemalt ülalpidamise saamist ajutiseks nähtuseks. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja jätkuvalt saanud Qlt ülalpidamist kuni praeguse otsuse tegemiseni.
  3. Hagi põhjendatust ei mõjuta kostja väited tema kulude suuruse, kostja ja tema ema tervisliku seisundi ning kostja ema töövõime kohta. Need asjaolud võivad mõjutada elatise suurust, mida kostja isal Ql tuleb kostja ülalpidamiseks maksta. Asjas ei ole aga vaidlust selles, et Qlt on mõistetud kostja kasuks elatis välja kohtulahendiga, mistõttu tuleb Ql maksta tuleva elatise suuruse osas lähtuda jõustunud kohtulahendist. Asenduskohustuse raames PKS § 106 lg 2 alusel välja mõistetav elatis ei saa ületada elatise summat, mis on mõistetud välja isikult, kes on kohustatud maksma elatist esimeses järjekorras.
  4. Eeltoodud põhjustel on hagi põhjendatud ning lähtudes

§-dest 459 ja 497 tuleb muuta hagejalt kostja kasuks tsiviilasjas nr 2-16-2980 välja mõistetud elatist selliselt, et jätta alates hagi esitamisest, s.o

  1. jaanuarist 2022 hagejalt kostja kasuks elatis välja mõistmata.
  2. Kuna PKS § 106 lg 2 eeldused elatise väljamõistmiseks hagejalt ei ole enam täidetud, ei hinda ringkonnakohus menetlusökonoomia kaalutlustel hageja muid hagis esitatud väiteid kostjale elatise mittemaksmiseks või makstava elatise suuruse vähendamiseks. Menetluskulude jaotus ja muud menetluslikud küsimused
  3. Vastavalt

§ 164

lg-le 1 tuleb menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. Seega jääb maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas muutmata.

  1. Ringkonnakohus lahendab kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja
  2. märtsi
  3. a taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude kindlaksmääramiseks eraldi määrusega.
  4. Vastavalt

§ 178

lg-le 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.