KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Mati Maksing ja Kairi Piirisild Määruse tegemise aeg ja koht 6. mai 2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-1081 Tsi

) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule. 2

§ 657

lg 1 p 1 (koosmõjus

§-ga 659) alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

1. Siinses asjas esitas kohtutäitur maakohtule avalduse eksperdi määramiseks võlgnikule kuuluva kinnisasja uue hindamise korraldamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohtutäituri avalduses esitatud taotlus on täidetud ning menetlus tuli lõpetada. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
2. Kui täitemenetluses on kohtutäitur määranud arestitud asjale täitemenetluse seadustiku (TMS) § 74 lg-d 4–6 järgides hinna, võivad võlgnik ja sissenõudja TMS § 74 lg 7 järgi selle hinna vaidlustada. Sellisel juhul taotleb kohtutäitur TMS § 74 lg-t 8 järgides uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult. See tähendab, et tegemist ei ole mitte ekspertiisi, vaid eksperdi määramisega. Eksperdi määramisele saab kohaldada

§-s 294 sätestatut. Kohtutäituri taotlusel eksperdi määramise menetluses piirdub kohtu roll üksnes eksperdi määramisega ega hõlma ekspertiisi tegemist ega ekspertiisiakti hindamist. Sellises menetluses ei kohaldu eksperdi küsitlemist ja täiendavat ning kordusekspertiisi käsitlevad

§-d 303 ja

1. Tegu on hagita menetlusega, mis lõpeb määrusega, millega kohus määrab eksperdi (RKTKm 07.06.2023, 2-21-15711/40, p 17).
2. Võlgniku
3. novembri
4. a seisukohast nähtuvalt ei nõustunud võlgnik eksperdiarvamuse järeldusega kinnisasja turuväärtuse kohta, leides, et see on liiga madal. Kolleegium märgib, et siinses menetluses oli maakohtu ülesandeks vaid eksperdi määramine ning maakohus ei pidanud hindama eksperdi töö tulemust (eksperdiarvamust). Seetõttu ei pidanud maakohus edastama eksperdile võlgniku seisukohta ega ka hindama ise eksperdiarvamuse peale esitatud vastuväiteid. Ringkonnakohus leiab, et isegi kui maakohus otsustas menetlusosalistele anda võimaluse eksperdiarvamuse kohta seisukoha esitamiseks ning esitas eksperdile avaldaja täiendava küsimuse, ei ole see menetlusnormi oluline rikkumine. Kui kohus on andnud menetlusosalistele võimaluse esitada eksperdile eksperdiarvamuse kohta küsimusi või esitada selle kohta seisukohti, võib kohus nendega arvestada, kuid maakohtu menetlust lõpetava määruse peale ei saa määruskaebust esitada põhjusel, et menetlusosaline ei nõustu eksperdiarvamuse põhjenduste või järeldusega. Riigikohtu väljakujunenud praktika kohaselt ei ole eksperdiarvamuse põhjenduste ja järeldustega mittenõustumine asjaoluks, millele määruskaebuses saaks tugineda (vt RKTKm 16.06.2023, 2-21-15710/44, p 14). Maakohtu määruse peale esitatavas määruskaebuses saab tugineda üldjuhul vaid eksperdi määramisega seotud asjaoludele. Selline asjaolu saab olla nt see, et esineb alus eksperdi taandamiseks

§ 31järgi (RKTKm 07.06.2023, 2-21-15711/40, p 18).

Seega, määruskaebuses ei saa tugineda asjaoludele, mis seostuvad eksperdiarvamuse sisuga. Määruskaebusest nähtuvalt tugineb võlgnik vaid asjaoludele, mis on seotud eksperdiarvamuse sisuga ega vaidlusta eksperdi määramisega seotud asjaolusid. 15. Täiendavalt märgib kolleegium, et kohtutäituri taotlusel eksperdi määramise kohtumenetlust lõpetav määrus on sama määrus, millega kohus eksperdi määrab, mistõttu ei pea kohus tegema pärast eksperdi määramist lisaks menetluse lõpetamise määrust

§ 431mõttes.

Oluline on, et menetlusosaliste jaoks saabuks selgus, millal ja millise määrusega kohtumenetlus lõpeb (Riigikohtu 07.06.2023, 2-21-15711/40, p 18). Kuna praegusel juhul küsis maakohus 16. oktoobril 2023 menetlusosaliste seisukohta läbiviidud ekspertiisi ja eksperdiarvamuse kohta, pidi kohus eraldi määrusega menetluse lõpetama. Vastasel juhul ei oleks menetlusosalistele selge, kas menetlus on lõppenud või mitte. 3

§ 433lg 1 võimaldab esitada määruse peale määruskaebuse Riigikohtule.

Menetluskulude jaotus 17. Kuna maakohtu määrus jääb muutmata ja määruskaebus rahuldamata, ei ole alust muuta maakohtu menetluskulude jaotust (

§ 173lg 3).

18. Juhindudes

§ 173lg-st 1 märgib kolleegium ringkonnakohtus kantud menetluskulude jaotuse.

Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud

§ 171lg 1 järgi võlgniku kanda.

19. Kuivõrd maakohus ei ole vaidlustatud määruses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, siis ei tee seda

§ 174lg 4 teisest lausest lähtudes kaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus.

Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177lg-s 2 sätestatud korras.

Menetlusosalised saavad vastavalt vaidlustatud määruse p-le 9 soovi korral maakohtule esitada määruse jõustumisest alates 20 päeva jooksul oma menetluskulude nimekirjad. 20. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1 esimene lause). (allkirjastatud digitaalselt) 4