← Eesti

2-22-6785/70

Obsah (7)§ 172§ 659§ 667§ 662§ 463§ 173§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm Määruse kuupäev 26.04.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-6785 Tsiviilasi X avaldus suhtluskorra

§ 172

lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda, v.a lapse esindamise riigiõigusabi kulu, mis jäi riigi kanda. 6.1. Maakohus lähtus PKS § 123 lg-st 1, § 143 lg-test 1 ja 2 ning pidas põhjendatuks määrata kindlaks lapse ja isa suhtluskord. Vanemate räägitust järeldub, et isa suhtlus lapsega on toimunud vanemate kokkuleppel, kuid on olnud kohati liiga intensiivne ja kaootiline, sest isa on lapsega suhelnud sellel ajal kui laps emaga mänguväljakul on või tänaval jalutab. Vanemad elavad samal tänaval ja peaaegu kõrvuti majades. Ema tunnetas isa sellist käitumist ahistavana. 5

(8)6.
  1. Lapse huvidest lähtudes tuleks alustada isa ja lapse suhtlemis ööbimistega järkjärguliselt. Laps ei ole viimase paari aasta jooksul peale vanemate lahku kolimist emast eraldi ööbinud. Suhtluskorra järgi kohtub laps kahel esimesel kuul isaga selliselt, et ta on nädalavahetusel ainult ühe öö isa juures. Peale kahe kuu möödumist viibib laps kõikidel isa suhtluskorra päevadel öösel isa juures. Kaks kuud on piisavalt pikk periood, et harjutada last isa juures ööbimisega ning ei piira liigselt ka isa õigusi lapsega suhelda. Ema peab julgustama ja soosima lapse suhtlust isaga. 6.
  2. Vanemad peavad omavahelises suhtluses käituma teineteise suhtes lugupidavalt ja silmas pidama, et nad on sunnitud üksteisega suhtlema ainult nende ühise lapse pärast. Lapse huvid kaaluvad üles vanemate omavahelised negatiivsed tunded ja vanemad peavad käituma üksnes ja ainult lapse huvidest lähtudes. Eeltoodust tulenevalt on vanematel võimalus lapse huvidest lähtudes kokku leppida suhtluskorras määruses toodust teisiti. Lapsega suhtlemise korra peavad omavahel kokku leppima eelkõige täiskasvanud vanemad ise, mitte kõrvalised kolmandad isikud. MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS
  3. Ema esitas 31.01.2024 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada osas, milles laps on isa juures paaris nädala neljapäeva kella 15.30-st kuni pühapäeva kella 18-ni ning saata asi selles osas tagasi maakohtule uueks arutamiseks. Alternatiivselt võib ringkonnakohus teha ise uue lahendi. Menetluskulud palub ema jaotada vastavalt seadusele. Ema leiab, et vaidlustatud määrus on vastuoluline, sest määruse põhjenduse järgi peaks lapsel isa juures ööbimine algama üleminekuajaga, kuid see punkt määruse resolutsioonis puudub.
  4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis teistele menetlusosalistele tähtaja sellele vastamiseks. Isa vaidles kaebusele vastu. Lapse esindaja määruskaebusega ei nõustunud. KOV-i esindaja tegi ettepaneku määrata lapse isa juures ööbimised etapiliselt: esimesel kolmel kuul kohtub isa lapsega iga paaris nädala neljapäevast pühapäevani ilma ööbimiseta; neljandal ja viiendal kuul isa kohtub lapsega iga paaris nädala neljapäevast pühapäevani lapse ööbimisega ühel ööl; kuuendal ja seitsmendal kuul isa kohtub lapsega iga paaris nädala neljapäevast pühapäevani lapse ööbimisega kaks ööd; kaheksandast kuust isa kohtub lapsega iga paaris nädala neljapäevast pühapäevani lapse ööbimisega kolm ööd. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 28.02.
  5. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  6. Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse osas, milles maakohus ei näinud lapse isa juures ööbimisele ette üleminekuaega (

§ 659kaudu kohalduv § 657 lg 1 p 2).

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas ise uue määruse, millega reguleerib isa ja lapse kohtumisi erinevalt esimese 12 nädala jooksul vastavalt määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse p-s II.2.1 märgitule. Ühtlasi täiendab ringkonnakohus vaidlustatud määrust otsustustega suvevaheajal isaga koos veedetava aja määramise kohta vastavalt määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse p-s II.2.9 kolmanda kuni viienda lausega. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt ja menetlusosalised kannavad ise oma menetluskulud, v.a riigi õigusabi kulud jäävad riigi kanda. 10. Esmalt lahendab ringkonnakohus seni veel lahendamata menetluslikud taotlused. 10.1. Ema soovis määruskaebuse lahendamist istungil.

§ 667

lg 3 ls 1 sätestab, et määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Ringkonnakohus ei pea istungi korraldamist vajalikuks. Maakohus on menetlusosalised vajalikus ulatuses ära kuulanud ja ringkonnakohus saab kaebuse lahendada toimiku materjalide põhjal. 6

(8)11. Ema esitas 13.02.2024 väljavõtted lapse haigusloost ning 11.03.2024 psühholoogi/neuropsühholoogi IK esmase psühholoogilise järelduse.

§ 662lg 3 alusel võtab ringkonnakohus nimetatud tõendid asja juurde.

  1. Edasi lahendab ringkonnakohus asja sisuliselt. 12.
  2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et isa ja lapse suhtluskorra määramine on põhjendatud, selles osas pole vaja maakohtu põhjendusi korrata, kuid maakohtu määratud suhtluskorda tuleb teatavas osas täpsustada ja muuta. Maakohus leidis määruse põhjendustes, et lapse isa juures ööbimine peaks olema järkjärguline, kuid määruse resolutsioon seda ei kajasta. Kõnealuses osas on määruskaebus põhjendatud. 12.
  3. Asja materjalidest nähtub, et 07.12.2023 ärakuulamisel arutasid vanemad lapse viibimist isa juures ja mõlemad vanemad olid nõus, et laps võiks isa juures ööbida üleminekuajaga. Ringkonnakohus leiab, et üleminekuaeg võiks olla esimesed 12 nädalat alates määruse jõustumisest, kusjuures esimeseks loetakse nädal, mille teisipäev järgneb määruse jõustumise päevale. Võttes arvesse eelkõige lapse vanust ja huve, aga ka vanemate huve on põhjendatud, et isa kohtub sel ajal lapsega järgmiselt: - - - - nädalatel 1 – 4 kohtub isa lapsega paarisnädalatel selliselt, et võtab neljapäeval ja reedel lapse lasteaiast kell 15.30 ja viib ema elukohta tagasi mõlemal päeval hiljemalt kell 18, laupäeval ja pühapäeval võtab isa lapse ema elukohast kell 10 ja viib ema elukohta tagasi mõlemal päeval hiljemalt kell 18; nädalatel 5 – 8 kohtub isa lapsega paarisnädalatel selliselt, et võtab neljapäeval ja reedel lapse lasteaiast kell 15.30 ja viib ema elukohta tagasi mõlemal päeval hiljemalt kell 18, laupäeval võtab isa lapse ema elukohast kell 10 ja viib ema elukohta tagasi pühapäeval hiljemalt kell 18; nädalatel 9 – 12 kohtub isa lapsega paarisnädalatel selliselt, et võtab neljapäeval lapse lasteaiast kell 15.30 ja viib ema elukohta tagasi hiljemalt kell 18, reedel võtab lapse lasteaiast kell 15.30 ja viib ema elukohta tagasi pühapäeval hiljemalt kell 18; juhul, kui laps tööpäevadel ei ole lasteaias, siis võtab isa lapse ema elukohast; Pärast nimetatud ajavahemiku möödumist kohtub isa lapsega kalendrinädala numbri põhiselt nii nagu määras maakohus ehk: iga paaris nädala neljapäeval võtab isa lapse kell 15.30 lasteaiast ja toob tagasi ema elukohta pühapäeval hiljemalt kell
  4. Juhul kui laps ei viibi paaris nädala neljapäeval lasteaias, siis võtab isa lapse ema elukohast; - paaritu nädala kolmapäeval ja neljapäeval võtab isa lapse lasteaiast mitte varem kui 15.30 ja toob lapse tagasi ema elukohta kell
  5. 12.
  6. Ringkonnakohtu hinnangul tagavad eelmises alapunktis märgitud suhtluskorrad mõistlikul määral suhtlemise isa ja lapse vahel. Samas on maakohtu määratud suhtluskorda võimalik asuda täitma pärast seda, kui laps on isaga koos olemisega ja isa juures viibimisega, sh ööbimisega harjunud. Neil kaalutlustel on põhjendatud, et määruse täitmise esimese nelja nädala jooksul laps veel isa juures ei ööbi, kuid saab juba sealse keskkonnaga harjuda. Seejärel ööbib laps isa juures ühe öö igal teisel nädalavahetusel ja lõpuks kaks ööd samuti igal teisel nädalavahetusel. Asjas esitatud tõendite põhjal ei ole määratud kord lapsele koormav. 12.
  7. Kuna lapse ja isa kohtumised sõltuvad määruse jõustumisest, on vaidlustatud määrust vaja täiendab otsustustega suvevaheajal isaga koos veedetava aja määramise kohta. Kui kohtumäärus jõustub kuupäeval, mis on hilisem kui
  8. aprill, aga varasem kui
  9. august, siis lepivad vanemad suvevaheajal isaga koos veedetava aja kokku kahe nädala jooksul alates määruse jõustumisest. Kui kohtumäärus jõustub augustikuus, siis veedab laps isaga 14 päeva alates määruse jõustumisele järgnevast
  10. päevast, aga mitte kauem kui
  11. augustini. Kui - 7

(8)vanemad ei saavuta kokkulepet suvevaheajal isaga koos veedetava aja kohta, siis määrab selle isa, teatades emale ajast ette vähemalt 14 päeva. 13. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jäid riigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb

§ 172lg 1 ls 1 järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluste kulud.

Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Lapse esindaja tasutaotluse lahendab kohus täna eraldi määrusega. 14. Juhindudes

§ 463

lg 2 kaudu kohalduvast § 654 lg-st 2² esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse, milles

§ 173lg 1 ls 2 järgi märgib kõigi seniste menetluskulude jaotuse.

Ringkonnakohus korrigeerib vaidlustatud määruse resolutsiooni p 2.11, märkides, et määratud suhtluskord kehtib kuni lapse 8-aastaseks saamiseni või kooli minemiseni, sõltuvalt sellest kumb sündmus saabub varem. 15. Käesoleva määruse peale saab kaevata

§ 696lg 3 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.