) § 23 lg-d 1 ja 11 sätestavad koosmõjus (varasem sama seaduse § 15), et halduskohus annab loa välismaalase kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. Kinnipidamine on eelkõige lubatud juhul, kui: - esineb välismaalase põgenemise oht (p 1) või - välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib (p 3).
kohaselt esineb põgenemisoht, kui: - isik on teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6); - välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida (p 8). 5. Puudutatud isikul puudub Eestis viibimiseks õiguslik alus, sealjuures on rahvusvahelise kaitse menetlus lõpetatud. PPA ei ole veel koostanud isiku suhtes lahkumisettekirjutust, kuid on pidanud isiku kinni vastava menetluse läbiviimiseks. Tegemist on kinnipidamisega, mis on ilmses seoses lahkumiskohustuse menetlusega direktiivi 2008/115/EÜ mõttes (vt Riigikohtu 12.04.2024 määruse nr 3-23-2232 p-d 16-19). Isikul puudub kehtiv pass, mistõttu ei ole ka lahkumisettekirjutuse tegemisel võimalik isikut 48 tunni jooksul Eestist välja saata. Isik tuleb esmalt dokumenteerida ja saada talle kehtiv reisidokument. Tagasipöördumiseks vajalike dokumentide puudumise tõttu on kinnipidamine lubatav
6. Kinnipidamise eelduseks on ka see, et ei ole võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid. Leebemaid meetmeid ei ole võimalik kohaldada siis, kui esineb põgenemisoht. Põgenemisoht on ka iseseisvalt isiku kinnipidamise aluseks (
Põgenemisohuks ei ole ainuüksi põgenemine Eestist mõnda teise riiki, vaid ka ametivõimude eest pakku minek nii, et isikut ei ole võimalik Eestist välja saata. 7. Isik peeti kahtlustatavana kinni 14.06.2024 (kohtuasi nr 3-24-1788, dtl 4), kuivõrd ta ületas ebaseaduslikult Eesti-Venemaa ajutist kontrolljoont (KarS § 258 lg 1 p 2). Sealjuures on protokollis märgitud, et ta tabati kuriteo toimepanemiselt või vahetult pärast seda ning kuriteojäljed viitavad temale kui kuriteo toimepannud isikule. Olukorras, kus isik on rahvusvahelise kaitse taotlusest loobunud, ei oma asjas ka tähtsust, kas tegemist võis olla tagakiusu eest põgeneva isikuga. 2
8. Ebaseaduslik piiriületus ja selle jätkamise võimalikkus viitab ka sellele, et isiku hoiakutest ja käitumisest saab järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (
Nimetatud faktilised asjaolud nähtuvad PPA taotlusest. Kohtumäärusest nr 3-24-1788 nähtub samuti, et isik taotles rahvusvahelist kaitset alles mitu tundi pärast Eestisse saabumist ja kinnipidamist (määruse p 16, samuti dtl 10). Seetõttu võis rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine olla tingitud isiku kinnipidamisest ja enda ebaseaduslikust viibimisest arusaamisest, mitte aga soovist taotleda esimesel võimalusel varjupaika.
lg 1 p-de 1 ja 3 ning lg 11 alusel koosmõjus
p-dega 6 ja 8 ning annab loa isiku kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kaheks kuuks, kuna esineb isiku põgenemisoht ja tal puudub reisidokument. Kuigi isik on kinni peetud juba alates 14.06.2024 (kohtuasi nr 3-24-1798, dtl 10), ei ole isikult vabaduse võtmine muutunud ebaproportsionaalselt pikaks. PPA selgitustest nähtuvalt ei pruugi ka isiku edasine kinnipidamine kesta enam pikalt. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.