KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 20.05.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-23-10043 Kohtu

§ 477

lg 8 sätestab, et menetlustoimingu protokollib kohus hagita menetluses üksnes siis, kui ta peab seda vajalikuks, ja ulatuses, milles peab seda vajalikuks. Menetlusosalistel ei ole õigust taotleda protokolli parandamist vastavalt

§-s 53 sätestatule. Vastuväiteid protokollile võib esitada asjas tehtud lahendi peale edasi kaevates. Seega puudub puudutatud isikul õiguslik alus protokolli parandamist nõuda. 9 2-23-10043 35. Kohus on rahuldanud nõude osaliselt, s.o 80,22 % ulatuses (avalduse hind 9285,92 eurot vs. rahuldatud avalduse hind 7449,12 eurot). Vastuavalduse on kohus jätnud terves ulatuses rahuldamata. Seega on õiglane jätta: (i) avalduse menetlemisega seotud menetluskulud 80,22% ulatuses puudutatud isiku kanda ning 19,78% ulatuses avaldaja kanda; (ii) vastuavaldusega seotud menetluskulud puudutatud isiku kanda (

§ 172lg 1).

Määruskaebus

1. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, milles avaldaja avaldus rahuldati, ja teha asjas uus määrus, millega jätta avaldaja avaldus rahuldamata ja rahuldada puudutatud isiku vastuavaldus ning jätta menetluskulud avaldaja kanda. 36.
2. Puudutatud isik esitas taotluse nõuda Eesti Keskkonnauuringute Keskuse OÜ-lt välja lõhnauuringu arve, mis on tehtud 06.10.2022 Vääna-Jõesuus aadressil Männimetsa tee 6b-6 läbi viidud lõhnauuringu kohta. 36.
3. Puudutatud isik esitas taotluse 17.01.2024 kohtuistungi protokolli parandamiseks alljärgnevate ebatäpsuste osas: 1) 01:38:25 on kirjas: Tehakse vannina, seinad tõstetakse seina ääres kõrgemale. Puudutatud isik palub parandada: Tehakse vannina, servad tõstetakse seina ääres kõrgemale; 2) 01:55:53 on kirjas: jah, kui õnnetus juhtus, et palju me süüdi oleme. Puudutatud isik palub parandada: kui õnnetus juhtus, noh et kui palju meie süüdi oleme. Kui auto sõidab vastu seina, mis siis, et mina tellisin. 36.
4. Puudutatud isik esitas määruskaebuse lisana uue tõendi (e-kirjavahetus Cga 08.03.2024– 13.03.2024).
5. Määruskaebusele lisatud tõendi osas selgitas puudutatud isik, et tõendamaks avaldaja valeväiteid proovis puudutatud isik saada Eesti Keskkonnauuringute Keskuselt lõhnauuringu kulude kohta arvet. Eesti Keskkonnauuringute Keskuse esindaja C kinnitas, et arve on edastatud, kuid ütles, et ta ei saa seda saata, kuna avaldaja keelas selle ära. Puudutatud isik leiab, et avaldaja on lõhnauuringu maksumusega vassinud ning on soovinud puudutatud isikult enam raha välja nõuda, kui oli uuringu tegelik kulu. Sama suhtumine iseloomustab kõiki teisi kulusid.
6. Puudutatud isik leiab, et nõue on esitatud vale isiku vastu ja 01.07.2022 kahjujuhtumi eest vastutab AS Eesti Diisel. Puudutatud isik ei ole rikkunud KrtS § 31 lg 1 p 1 (alternatiivselt on rikkumine vabandatav). Maakohus ei sisustanud, milles seisnes puudutatud isiku korrashoiukohustus, mida puudutatud isik väidetavalt rikkunud oli. Puudutatud isiku katlaruum oli 01.07.2022 täiesti korras. Igal juhul oli puudutatud isiku rikkumine vabandatav. Puudutatud isik täitis oma hoolsuskohustust (kontrollis enne kütuse tellimist vajamineva kütuse kogust; viibis kütuse toomisel kodus, kontrollis katlaruumi tankimise ajal, lekke avastamisel asus koheselt koristama jne). Kütteõli valgumine põrandale tulenes kütuseveoki pumbalukustuse automaatika rikkest, mis ei kuulu eriomandi koosseisu. Kohe pärast kütteõli põrandale voolamist asus puudutatud isiku pere kütteõli koristama, täites seega korrashoiukohustust. Pärast koristust puudutatud isiku juures ja mahutite eemaldamist 15.07.2024 oli kütteõli puudutatud isiku katlaruumist täielikult eemaldatud ning seega ei saanud enam levida ka aurud. 10 2-23-10043
7. Tõendamata on, et väidetav hais on seotud 01.07.2022 kahjujuhtumiga. Lõhnareostus võib pärineda ka avaldaja enda korteriomandist. 11.07.2022 e-kirjas ei ole puudutatud isik end juhtunus süüdi tunnistanud. Q ja puudutatud isik avaldaja ridaelamuboksis kütteõli lõhna ei tundnud.
8. Kohus on ebaõigesti leidnud, et kütteõlireostus levis korteriomandi konstruktsioonide sisse. Puudutatud isiku vande all antud ütlused ja Q tunnistused tõendavad vastupidist. Kütteõli ei saanud seina imbuda, sest mahutid asusid välisseina juures (eemal naabri seinast) ja mahutite pealt valgus mahutite ette põrandale umbes 5 liitrit õli, mis kuivatati absorbendiga. Õli valgus põranda kaldenurga tõttu hoopis naabri seinast eemale, st põranda keskel asuva trapi poole. Kohus on jätnud avaldaja tõendite usaldusväärsuse täielikult hindamata. Avaldaja ei esitanud ühtegi tõendit ega uuringu tulemust kütteõli hulga ja konstruktsioonidest läbivalgumise kohta. Visuaalse vaatlusega ei ole võimalik seda kindlaks teha. Materjaliproove ja ekspertiise kütteõli konstruktsioonidesse valgumise osas tehtud ei ole. Viis liitrit kütteõli ei valgunud üldse seinani, seega ei saanud valguda seina sisse. Puudutatud isiku ja Q ütlusi kinnitavad ka KK 05.09.2022 arvamuse lisades toodud fotod. Fotolt 2 nähtub, et katla/paisupaagi juures põrandal on tahm. KK väitis, et tegu ei saa olla tahmaga, sest puudub puuküttekatel, kuid tahm tekib ka kütteõli põlemisel katlas. Fotol 3 nähtuvad paisupaagi all olevad ajalehed on pandud sinna varem katla puhastamisest tuleneva tahma kogumiseks ja need ajalehed on kuivad. Fotolt 4 nähtub, et paagile tõstetud pappkast on kuiv (õlist oleks kuivades jäänud randid pappkastile, need puuduvad).
9. Kütteõli koguse osas vaidleb puudutatud isik vastu maakohtu väitele, et tegu oli teadmata koguse kütteõliga. Puudutatud isik märgib, et põrandale läks umbes viis liitrit kütteõli. Meelevaldne on ka maakohtu järeldus, et „on ilmne, et toruliitmikud ja ventiilid piserdasid kütust igas suunas“.
10. KK väitis puudutatud isiku katlamaja kohta, et seinte alaservas oli kütteõli imbumise jälgi, kuna need olid tumedamad. Q on selles osas selgitanud, et seinte alaservad on töödeldud koos põrandakattega, seega näivadki tumedamad. Avaldaja ruumides on seina alaserva mustad plekid lihtsalt mustus. Lihtsalt oletuste alusel, et tegu on kütteõliga (ilma proove tegemata), ei saa lugeda tõendatuks, et tegu on kütteõli plekkidega.
11. Ebausaldusväärsed on KK ütlused, et kütteõli lõhna oli tunda seinte ja põranda vahelisest vuugist. Seina ja põranda vahele on tehtud deformatsioonivuuk. See täidetakse tavapäraselt tiheda vuugiseguga, mis on veekindel. Lisaks oli puudutatud isiku katlaruumi põrand tehtud veekindlaks ning sealt ei saa kütteõli läbi minna.
12. Ekspertiisiakti teostanud KK on avaldaja sõber. KK 05.09.2022 ekspertarvamus on tegelikkuses asjatundja arvamus, mitte ekspertarvamus. Tegemist ei ole usaldusväärse tõendiga.
13. Eesti Keskkonnauuringute Keskuse OÜ 06.10.2022 läbiviidud lõhnauuring ei tõenda kütteõlist tingitud lõhna olemasolu avaldaja keldris ja teistes ruumides, samuti seda, et see lõhn pärineb puudutatud isiku katlaruumist.
14. KL ja MH 28.09.2023 e-kirjad ei ole usaldusväärsed tõendid. Eluliselt ei ole usutav, et puhastustööde tegijad mäletaksid üle aasta hiljem täpselt objektil juhtunut. Puudutatud isik leiab, et 28.09.2023 e-kirjade sisu on ette antud avaldaja poolt. Enne puhastust oli kütteõli lõhn vaevu hoomatav ja pärast puhastust ei olnud seda üldse. 11 2-23-10043
15. Maakohus ei arvestanud puudutatud isiku vastuväidetega avaldaja kuludele. Ehitaja kutsumine objektile ja hinnapakkumise saamine on tavapäraselt tasuta, selleks ei ole vaja koostada n-ö asjatundja arvamust, mis maksab 720 eurot. Avaldaja advokaadi nõudekiri on kolm lehekülge. Seega ei vasta õigusteenuse maht 5 tunnile. Kuigi arve on 19.10.2022 kuupäevaga ja maksetähtaeg oli 26.10.2022, on arve tegelikult tasutud 13.07.2023, st vahetult enne kohtusse pöördumist, mis kinnitab asjaolu, et arve on näiline ja kulud näidatud spetsiaalselt antud kohtuasja jaoks. Sauna remondi puhul ei ole kohus arvestanud puudutatud isiku vastuväidet amortisatsiooni kohta. Kohus viitas vaid paljasõnaliselt, et saun oli koos ülejäänud korteriomandiga hiljuti renoveeritud.
16. Maakohus ei ole kohtukulude proportsiooni jagamisel üldse arvesse võtnud, et puudutatud isik on juba kohtueelselt pakkunud õigusrahu huvides kompromissi 4000 eurot, seega selles ulatuses tuleks

§ 163lg 2 alusel jätta kohtukulud ka avalduse rahuldamisel avaldaja enda kanda.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

1. Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Puudutatud isik on rikkunud teiste korteriomanike kahjustamisest hoidumise kohustust. KrtS § 31 ja AÕS § 143 koostoimes kohustavad kinnisasja omanikku tagama, et ei tema ega kolmandad isikud ei kahjustaks naaberkinnisasja omaniku õigusi ning viimasel on nõudeõigus kinnisasja omaniku vastu, kust kahjulikud mõjutused on pärit. Asjakohatud on puudutatud isiku püüdlused vaidlustada ja tuvastada maha valgunud raske kütteõli täpne kogus ning etteheited maakohtule, et seda kogust ei ole täpselt määratud. Avaldaja hinnangul ei oma lõppkokkuvõttes määravat tähendust puudutatud isiku katlaruumis maha valgunud raske kütteõli täpne kogus, vaid asjaolu, et see oli piisav selleks, et põhjustada rasket, tervisele ohtlikku ja pikaajalist haisureostust avaldaja korteriomandis.
2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 51. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab

§ 657

lg 1 p 1 (koosmõjus

§-ga 659) alusel maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt

§-st 659 ja § 654 lg-st 6 ei korda neid. Maakohus ei ole lahendi tegemisel rikkunud menetlusõiguse ega materiaalõiguse norme, mis annaksid alust maakohtu määruse tühistamiseks. Samuti ei ole maakohus tõendeid ebaõigesti hinnanud. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 52. Esmalt lahendab kolleegium kooskõlas

§ 442

lg 5 esimese lausega (koosmõjus

§-ga 659) puudutatud isiku menetluslikud taotlused. 52.1. Puudutatud isik on määruskaebuse lisana esitanud uue tõendi (e-kirjavahetus Cga 08.03.2024–13.03.2024), millega soovib tõendada avaldaja valeväiteid ning seda, et avaldaja on esitanud lõhnauuringu arve suuruse kohta ebaõigeid väiteid. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud tõend tuleb jätta asja materjalide juurde võtmata, kuna tegemist ei ole asjakohase tõendiga (

§ 238lg 1).

Tõendi sisust nähtuvalt uurib puudutatud isiku lepinguline esindaja Clt lõhnauuringu maksumuse kohta. Vaidlus puudub, et avaldaja 06.10.2022 lõhnauuringu eest 12 2-23-10043 tasutu hüvitamist puudutatud isikult ei nõua. Seega ei oma nimetatud tõend asja lahendamisel tähtsust. Puudutatud isik väidab ka, et kirjavahetusest nähtub, et C on kinnitanud, et avaldajale on lõhnauuringu arve edastatud, kuid avaldaja keelas selle arve edastamise puudutatud isikule. Ringkonnakohus märgib, et vaidlusaluses e-kirjavahetuses esitas sellise väite puudutatud isiku lepinguline esindaja, mitte C. 52.2. Puudutatud isik esitas määruskaebuses taotluse tõendite kogumiseks ning palub nõuda Eesti Keskkonnauuringute Keskuse OÜ-lt välja lõhnauuringu arve, mis on tehtud 06.10.2022 Vääna-Jõesuus aadressil Männimetsa tee 6b-6 läbi viidud lõhnauuringu kohta. Ringkonnakohus kordab, et avaldaja ei taotle puudutatud isikult 06.10.2022 teostatud lõhnauuringu eest tasutu hüvitamist, mistõttu ei oleks asjaomane arve asjakohane tõend (

§ 238lg 1).

Ringkonnakohus jätab puudutatud isiku taotluse tõendi kogumiseks rahuldamata. 52.3. Ringkonnakohus jätab rahuldamata ka puudutatud isiku taotluse 17.01.2024 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Maakohus jättis puudutatud isiku taotluse õigesti rahuldamata, kuna

§ 477

lg 8 järgi ei ole menetlusosalisel hagita menetluses õigust taotleda protokolli parandamist vastavalt

§-le 53 ning puudutatud isik võib vastuväited protokollile esitada asjas tehtud lahendi peale edasi kaevates. Kolleegium märgib, et

§ 50

lg 1 järgi peab menetlustoimingu protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Seejuures ei pea istungiprotokoll olema stenogramm ega kajastama menetlusosaliste avaldatud seisukohti sõnasõnalt. Puudutatud isik ei ole määruskaebuses välja toonud, kuidas rikkus protokolli tema soovitud paranduste tegemata jätmine tema õigusi ja kuidas see võis mõjutada maakohtu lahendit. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole puudutatud isiku välja toodud parandused sellised, mis mõjutasid asja lahendamise tulemust.

1. Järgnevalt annab kolleegium hinnangu määruskaebuse väidetele ja lahendab asja sisuliselt.
2. Asja materjalidest nähtuvalt on avaldaja ja puudutatud isik naabrid ja korteriomanikud ridaelamus asukohaga Harju maakond, Harku vald, Vääna-Jõesuu küla, Männimetsa tee 6b. Avaldajale kuulub reaalosana eluruum nr 6 ning puudutatud isikule eluruum nr
3. 01.07.2022 puudutatud isiku korteriomandi küttekatla kütusemahutite täitmisel lekkis raske kütteõli puudutatud isiku tehnoruumi. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas puudutatud isiku eriomandi piiridest valgus kütteõli edasi ning imbus ehitise ühise betoonist vaheseina ning avaldaja korteriomandi konstruktsioonide sisse ning eritas seetõttu avaldaja korteriomandisse kütteõli lõhna. Tegemist on korteriomanike vahelise vaidlusega, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi. Seetõttu lahendab kohus asja hagita menetluses (

§ 613lg 1 p 1).

1. Riigikohus on selgitanud, et korteriomanike vahel on seadusjärgne võlasuhe, millest tulenevate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist saab nõuda VÕS § 115 lg 1 alusel (RKTKo 11.12.2013, 3-2-1-129-13, p-d 21, 42). Korteriomanikul on kaasomanikuna kohustus tagada, et kaasomandi ese oleks sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju (RKTKo 11.12.2013, 3-2-1-129-13, p-d 47, 48; RKTKo 21.10.2015, 3-2-1-107-15, p 14). Kahjustatud korteri omanikul on võimalik nõuda kahju hüvitamist teiselt korteriomanikult nii juhul, kui kahju lähtus teise korteriomandi eriomandi esemest, kui ka siis, kui kahju lähtus kaasomandi esemest (RKTKm 19.03.2021, 2-18-13649, p 16 ja seal viidatu kohtupraktika). Selleks, et kahjustatud korteri omanik saaks esitada korteriomandi eri- või kaasomandiga seostuva kahju hüvitamise nõude teise korteriomaniku vastu, peab ta tõendama, et teine korteriomanik on rikkunud mõnda oma kohustust, mis seostub tema korteriomandi eriomandi või kaasomandi esemega (RKTKm 19.03.2021, 2-18-13649, p 16 ja seal viidatud kohtupraktika). 13 2-23-10043 KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korras eriomandi eset (eriomandi korrashoiu kohustus) ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud (korteriomandi eri- ja kaasomandi eseme kasutamisel teiste korteriomanike kahjustamisest hoidumise kohustus). KrtS § 12 lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriomanikud kaasomanikena peavad AÕS § 72 lg 5 teise lause järgi käituma üksteise suhtes lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õigusi kahjustamast (RKTKo 11.12.2013, 3-2-1-129-13, p 20). KrtS § 31 lg 3 järgi kohaldatakse KrtS § 31 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustuste täitmisel AÕS §-s 143 sätestatut. AÕS § 143 lg 1 esimese lause järgi ei ole kinnisasja omanikul õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. AÕS § 143 lg 2 järgi, kui AÕS § 143 lg-s 1 nimetatud mõjutused kahjustavad oluliselt kinnisasja kasutamist, kuid niisuguste mõjutuste kõrvaldamist ei saa mõjutajalt majanduslikult eeldada, on mõjutatava kinnisasja omanikul õigus nõuda mõjutuse põhjustanud kinnisasja omanikult mõistlikku hüvitist.
2. Avaldaja märgib, et puudutatud isik on rikkunud KrtS § 31 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust, kuna ei suutnud takistada kütteõlireostuse edasist levikut vahetult kõrval asuva avaldaja korteriomandi konstruktsioonide sisse. Kütteõlireostuse tagajärjel eritus vänge kütteõliaur avaldaja korteriomandi keldrikorruse sauna- ja pesuruumi ning sealt edasi eluruumidesse.
3. Ringkonnakohus märgib, et kannatanud korteriomanik võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (RKTKm 19.03.2021, 2-18-13649, p 13 ja seal viidatud kohtupraktika): 1) teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); 2) teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, KrtS § 31 lg 1 p 1), st rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1); 3) kannatanud korteriomanikule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); 4) kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); 5) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
4. Omandi kahjustamise korral saab avaldaja esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid VÕS §-s 132 sätestatud ulatuses. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (RKTKo 11.12.2013, 3-2-1-129-13, p 24 ja seal viidatud kohtupraktika).
5. Ringkonnakohus märgib esiteks, et ei nõustu puudutatud isikuga, et avaldaja on esitatud nõude vale isiku vastu ja 01.07.2022 kahjujuhtumi eest vastutab AS Eesti Diisel. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et puudutatud isik on käesoleval juhul rikkunud KrtS § 31 lg 1 p-st 1 tulenevat eriomandi korrashoiu kohustust ja eriomandi eseme kasutamisel teiste korteriomanike kahjustamisest hoidumise kohustust ning seega on avaldaja õigustatult esitanud kahju hüvitamise nõude puudutatud isiku vastu. Puudutatud isikut ei vabasta vastutusest asjaolu, et väidetavalt käitus hooletult AS Eesti Diisel, kes teostas kütteõli pumpamise puudutatud isiku kütusemahutitesse. Korteriomanik on kohustatud tagama oma kohustuste täitmise ka juhul, kui korteriomandit kasutavad teised isikud (KrtS § 31 lg 4) ja juhul, kui ta ise viibib eemal (KrtS § 31 lg 5). Ka TsÜS § 132 lg-st 2 tuleneb, et isik vastutab teise isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut oma kohustuste täitmisel ja selle isiku käitumine või temast tulenevad asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega (RKTKo 11.12.2013, 3-2-1-129-13, p 33). Seega on praegusel juhul kahjustatud korteri omanikul (avaldajal) võimalik nõuda kahju hüvitamist teiselt 14 2-23-10043 korteriomanikult (puudutatud isikult), kuna kahju lähtus teise korteriomandi eriomandi esemest (RKTKm 19.03.2021, 2-18-13649, p 16).
6. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja on tõendanud KrtS § 31 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustuse rikkumise puudutatud isiku poolt. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et kütteõli leke on lähtunud puudutatud isiku eriomandi piirest, on imbunud avaldaja korteriomandi konstruktsioonide sisse ning eritanud seetõttu avaldaja eluruumidesse kütteõli lõhna. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et puudutatud isikul oli kohustus oma katlaruumis asuvad seadmed hoida sellises korras ja kasutada neid selliselt, et need ei põhjustaks kahju kolmandate isikute varale.
7. Puudutatud isik märgib, et tema ega tema abikaasa Q avaldaja ruumides kütteõli lõhna ei tundnud. Puudutatud isik leiab, et tema katlaruumi põrandalt ei saanud kütteõli avaldaja ridaelamuboksi üldse valguda, sest esiteks on katlaruumi põranda kalded trapi poole ja teiseks ei olnud kütteõli põrandal nii palju. Puudutatud isik väidab, et kütteõli ei saanud kuidagi seina sisse sattuda, sest seda oli ainult umbes 5 liitrit mahutite vahetus ümbruses ja mahutid ise asusid välisseina vastas, mitte avaldaja seina vastas. Puudutatud isik oma väidete kinnitamiseks dokumentaalseid tõendeid (

§ 272

) esitanud ei ole, vaid on eeltoodud asjaolude kohta andnud istungil vande all ütlusi (

§ 229

lg 2, § 267) ning lisaks on tunnistajana andnud ütlusi puudutatud isiku abikaasa Q (

§ 229lg 2, § 251).

Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isik ei ole enda vande all antud ütluste ega tunnistaja Q antud ütlustega suutnud veenvalt ümber lükata avaldaja väiteid, tunnistaja KK ütlusi ja avaldaja esitatud tõendeid kütteõlilekke ja kütteõli lõhna levimise kohta avaldaja ruumides. Puudutatud isiku vande all antud ütlused ja puudutatud isiku abikaasa Q tunnistajana antud ütlused on selles osas vastuolus muude asjas esitatud tõenditega. 61.

1. Asjatundja KK 05.09.2022 arvamuse kohaselt on puudutatud isiku juures tekkinud õlireostuse tagajärjel avaldaja ridaelamuboksi keldriruumi läbi seina imendunud õlireostus, mis eristab avaldaja eluruumidesse kütteõliaure. KK on 17.01.2024 istungil (ajamärked 00:26:33, 00:29:52; 00:30:51; 00:34:01; 00:43:05) tunnistajana kinnitanud, et vestlusest puudutatud isiku elukaaslase Qga ja avaldajaga selgus, et puudutatud isiku katlaruumist valgus kütteõli konstruktsioonide vahele ja põranda alla, kust kütteõli lekkis avaldaja ridaelamuboksi. Tunnistaja tõi välja, et kütteõli imbumise jälgi oli näha puudutatud isiku katlaruumi seinte alaservas. Tunnistaja leidis, et kütteõli lõhna avaldaja eluruumides põhjustas kütteõli imbumine seinakonstruktsiooni, põranda alla pinnasesse ja läbi betooniploki. Seda, et kütteõli võib imbuda läbi betooniploki, oli tunnistaja hinnangul visuaalselt näha ja seina konstruktsioonis oli tunda kütteõli lõhna. 61.1.
2. Ringkonnakohus ei nõustu, et KK 05.09.2022 asjatundja arvamuse puhul on tegemist ebausaldusväärse tõendiga. Puudutatud isik väidab, et KK on avaldaja sõber. 17.01.2024 istungil selgitas tunnistaja KK, et ta on avaldajaga varem ühe projekti raames läbi käinud, kuid tegemist ei ole avaldaja sõbraga ja KK tunneb avaldajat suhteliselt lühikest aega (ajamärked 00:41:11; 01:08:18). 61.
3. Avaldajale ja puudutatud isikule puhastusteenust osutanud AKO Eesti OÜ töödejuhi KL 28.09.2023 e-kirja kohaselt oli välise vaatluse kohaselt puudutatud isiku juures toimunud kütteõli avarii. Kütteõli oli valgunud avaldaja ruumidesse läbi seina ääres oleva deformatsioonivuugi ning avaldaja ruumides oleva lõhna põhjus oli kütteõliga saastunud betoon, mis eraldas jätkuvalt lõhna. AKO Eesti OÜ eripuhastustööde juhi MH 28.09.2023 ekirja kohaselt teostati puudutatud isiku tehnoruumi puhastustööd eesmärgiga eemaldada võimalikult suures osas betoonpõrandasse ja fiboplokkseina imendunud kütteõli jääke, kuid lõplikult ei olnud võimalik reostuse jääke likvideerida. Ringkonnakohus leiab, et paljasõnalised 15 2-23-10043 on puudutatud isiku väited, et KL ja MH 28.09.2023 e-kirjad on ebausaldusväärsed tõendid. Asjaolu, et puudutatud isik ei pea eluliselt usutavaks, et puhastustööde tegijad mäletaksid üle aasta hiljem täpselt objektil juhtunut, selliseks asjaoluks ei ole. 61.
4. Kütteõli lõhna esinemist avaldaja ruumides on kinnitanud avaldaja oma 17.01.2024 istungil antud ütlustega. Lõhna levimist avaldaja ruumides on kinnitanud ka asjatundja KK oma 22.09.2022 e-kirjas, 05.09.2022 asjatundja arvamuses ning ka tunnistajana 17.01.2024 istungil (ajamärge 00:26:33). AKO Eesti OÜ töödejuhi KL 28.09.2023 e-kirja kohaselt oli AKO Eesti OÜ esmasel ülevaatusel ja välisel vaatlusel kütteõli imendunud betooni sisse ning tekitas lõhna, mis muutis avaldaja sanitaarpindade ja sauna kasutamise võimatuks. Lõhna põhjustas kütteõliga saastunud betoon, mis seda jätkuvalt eraldas. Ringkonnakohus leiab, et arvestades eeltoodud tõendeid, ei saa üksnes puudutatud isiku ja tema abikaasa Q ütlused selle kohta, et nemad avaldaja ruumides lõhna ei tundnud, tõsikindlalt lükata ümber järeldust, et avaldaja eluruumides kütteõli lõhn esines.
5. Praegusel juhul on avaldaja esitatud tõenditega ja vande all antud ütlustega muutnud usutavaks ja veenvaks, et puudutatud isiku eriomandi piirest lekkis kütteõli avaldaja korteriomandi konstruktsioonide sisse ning kütteõliaur eritus avaldaja eluruumidesse. Puudutatud isik ei ole ütlustega veenvalt ümber lükanud ega ka muul moel tõendanud oma väiteid selle kohta, et kütteõli lõhna avaldaja ruumides üldse ei esinenud, et see võis tulla avaldaja enda katlaruumist või et puudutatud isiku katlaruumi põrandalt ei saanud kütteõli avaldaja ridaelamuboksi üldse valguda. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asja lahendamisel ei oma määravat tähtsust, millises koguses kütteõli puudutatud isiku katlaruumi põrandale valgus.
6. Kui kahju tekitanud asjaolu (praegusel juhul kütteõlileke) on lähtunud teise korteriomandi eriomandi piirest, jaguneb tõendamiskoormus kohtupraktika järgi selliselt, et hea usu põhimõttest lähtudes tuleb eeldada, et teise korteriomandi omanik rikkus oma kohustust. Vastutusest vabanemiseks peab see korteriomanik tõendama, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud või et tema rikkumine on vabandatav (vt ka RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649, p 21 koos selles viidatud praktikaga; RKTKm 30.03.2023, 2-19-9500, 15.1; RKTKm 09.03.2022, 2-19-9543, p 18). Ringkonnakohus tuvastas eelnevalt, et puudutatud isik on rikkunud KrtS § 31 lg 1 p-st 1 tulenevat kohustust. Puudutatud isik ei toonud esile asjaolusid, millest saaks järeldada, et tema rikkumine oleks vabandatav. VÕS § 103 lg 2 järgi on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Puudutatud isik ei ole esile toonud VÕS § 103 lg-s 2 sätestatud asjaolusid vääramatu jõu esinemise kohta. Lisaks ei nõustu ringkonnakohus, et puudutatud isik on oma hoolsuskohustust vajalikul määral täitnud. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et puudutatud isik ei taganud vajalikku ohutust, kui tema kütusemahuteid täideti kütteõliga, mistõttu tekkis olukord, kus mahutite täitmisel valgus kütteõli maha ja sai lekkida korteriomandite vahel olevasse seina.
7. Kütteõlileke sai alguse puudutatud isiku korteriomandi eriomandi esemest ning puudutatud isik rikkus oma korteriomandi eriomandi korrashoiu kohustust ja eriomandi eseme kasutamisel teiste korteriomanike kahjustamisest hoidumise kohustust. Puudutatud isikul on korteriomandi omanikuna kohustus hüvitada avaldajale kui teise korteriomandi omanikule kütteõli lekkimise tagajärjel tekkinud kahju. Maakohus pidas põhjendatuks avaldajale tekkinud kahju 6651 euro ulatuses (remondi- ja ehitustööd 4671 eurot, remondi-ja ehitusjärgne koristus 360 eurot, ehituseksperdi hinnang 720 eurot ja kohtueelsed õigusabikulud 900 eurot). 16 2-23-10043
8. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks puudutatud isiku väiteid, et ehitaja kutsumine objektile ja hinnapakkumise saamine on tavapäraselt tasuta ja seetõttu ei ole asjatundja KK arvamuse eest tasutud 720 eurot põhjendatud kulu. Asjatundja arvamuses on tuvastatud avaldaja ruumides esineva kütteõli lõhna põhjus ning välja toodud, kuidas saab õlireostuse lokaliseerida ja pidurdada õliaurude levikut avaldaja ruumidesse. Tegemist on avaldaja nõude tõendamiseks vajaliku ja asjakohase tõendiga.
9. Avaldaja esitas nõude ka kohtueelsete õigusabikulude 900 eurot hüvitamiseks (VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3). Puudutatud isik leiab, et avaldaja kohtueelsed õigusabikulud ei ole põhjendatud. Riigikohus on leidnud, et professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel hüvitatavad (RKTKo 09.02.2011, 3-2-1-138-10, p 29). Kohtuväliste õigusabikulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega (RKTKo 03.04.2013, 3-2-1-19-13, p 11). Ringkonnakohus leiab, et avaldaja kohtueelsed õigusabikulud on puudutatud isiku rikkumisega põhjuslikus seoses, põhjendatud ja mõistliku suurusega. Õigusabiteenuse arvel märgitud toimingud (kliendi esitatud materjalidega tutvumine, nõupidamised kliendiga, nõudekirja koostamine kahju hüvitamise ettepanekuga, kooskõlastamine kliendiga ning vastaspoolele edastamine) olid avaldaja huvide õigeaegseks ja kvaliteetseks kaitsmiseks vajalikud. Nimetatud toimingute ajakulu 5 tundi saab pidada põhjendatuks. Samuti ei saa advokaadi puhul pidada ülemääraseks 150 euro suurust tunnihinda (millele lisandub käibemaks). Seejuures ei oma tähtsust, millal avaldaja talle esitatud arve tasus. Ringkonnakohus selgitab, et selleks, et kulutuste hüvitamist saaks kahjuna nõuda, ei pea kulutused olema tingimata juba kantud, vaid need võivad tekkida ka tulevikus (VÕS I komm

§ 172

lg 1 teise lause alusel on lähtekohaks õigluse põhimõte (RKTKo 11.03.2015, 3-2-1-87-14, p 29) ning mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. Käesoleval juhul jagas maakohus menetluskulud võrdeliselt avalduse rahuldamise ulatusega (

§ 163

lg 1).

§ 172

lg 1 teise lause kohaldamine on kohtu diskretsiooniotsus ja kõrgema astme kohus saab sellesse sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (RKTKm 20.03.2019, 2-17-11804/175, p 25). Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus kaalutlusõigust teostades diskretsiooni piire ületanud ja kolleegiumil ei ole alust maakohtust teistsugusele seisukohale asuda. 72. Ringkonnakohus ei nõustu, et praegusel juhul on täidetud eeldused

§ 163

lg 2 kohaldamiseks.

§ 163

lg 2 järgi, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Puudutatud isik on välja toonud, et ta oleks nõus kompromissina tasuma 4000 eurot (17.01.2024 istungi protokoll 00:02:20). Praegusel juhul rahuldas maakohus avaldaja nõude 6651 euro ulatuses ning jättis rahuldamata 1640 euro ulatuses (asenduspinna üürikulu). Seega ei rahuldanud maakohus avaldaja nõuet puudutatud isiku poolt kompromissina pakutud ulatuses ning puudub alus

§ 163lg 2 kohaldamiseks.

73. Juhindudes

§ 173lg-st 1 märgib kolleegium ringkonnakohtus kantud menetluskulude jaotuse.

Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu

§ 171lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.

18 2-23-10043 74. Kuna maakohus ei ole kindlaks määranud menetlusosaliste menetluskulude rahalist suurust, jätab ringkonnakohus menetlusosaliste menetluskulude rahalise suuruse

§ 177lg 2 alusel maakohtu otsustada (vt RKTKo 20.04.2016, 3-2-1-142-15, p 23).

75. Käesolev määrus on

§ 696

lg 3 järgi edasikaevatav.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt 19