Obsah (7)

§ 212§ 213§ 201§ 59§ 118§ 62§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

§ 212lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole

§ 213lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

1. Ringkonnakohus teeb asjas otsuse halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 201 lg 5 alusel ilma kirjeldava ja põhjendava osata.

§ 201

lg 5 järgi võib ringkonnakohus teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kui apellatsioonkaebus jääb rahuldamata; põhjendused apellandi poolt apellatsioonimenetluses esitatud väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite arvestamata jätmise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses, kaebuse või apellatsioonkaebuse kohta esitatud vastuses või halduskohtu otsuses ning kohus järgib neid põhjendusi, osutades otsuses nendega nõustumisele,

§ 201lg-le 5 ja dokumendile, kus põhjendused sisalduvad.

1. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus põhjendatult kaebaja kaebuse rahuldamata jätnud. Kaebaja soovib Tartu Vanglalt mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmist. Tartu Halduskohtu 31.05.
2. a otsuses (II kd, tl 36-41), Tartu Vangla 23.11.
3. a vastuses kaebusele (I kd, tl 182-182p), 27.04.
4. a vastuses kohtunõudele (II kd, tl 5-5p) ja 05.07.
5. a vastuses apellatsioonkaebusele (II kd, tl 55-55p) on ringkonnakohtu hinnangul ammendavalt selgitatud, miks kaebaja nõue rahuldamisele ei kuulu. Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega ega korda neid.
6. Vastuseks kaebaja apellatsioonkaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist. Käesolevas haldusasjas nõuab kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist väärikuse alandamise eest (ventilatsiooni mittetöötamine ja puhastusvahendite mitteandmine) ja tervise kahjustamise eest (küüneseen). Sisutu on kaebaja väide, et halduskohus ei ole läbi vaadanud kaebuse ühtegi punkti. Halduskohus asus kohtuotsuses (põhjenduste p 45) kokkuvõttes seisukohale, et kaebajale osaks saanud kannatusi ei saa pidada tema väärikuse alandamiseks ega tervise kahjustamiseks. Halduskohus sedastas kohtuotsuses (põhjenduste p 36), et kaebaja esitatud tõendid ja kaebaja taotlusel vastustajalt välja nõutud tõendid kaebaja nõude põhjendatust ei kinnita. Seejuures hindas halduskohus asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis (kohtuotsuse põhjenduste p 23).

§ 59

lg 1 esimese lause kohaselt lasub kaebajal kohustus tõendada asjaolusid, millele tuginevad tema väited.

§ 59

lg 3 lause 1 näeb tõendamiskoormuse rikkumise korral kohtu jaoks ette võimaluse teha ettepanek esitada vajalikud tõendid või koguda tõendeid ise. Kohus kogub ise tõendeid, kui seda tingivad menetlusosalise piiratud võimalused tõendite kogumiseks ja esitamiseks (

, kommenteeritud väljaanne, K. Merusk, I. Pilving, Juura 2013, lk 239-240). Halduskohus kohustas 14.04.

1. a kohtunõudes (II kd, tl 1-1p) vastustajat kaebaja menetlusdokumentides käsitletud asjaolude kohta tõendeid esitama. Halduskohus jättis 28.04.
2. a määrusega (II kd, tl 30-31) rahuldamata kaebaja taotlused täiendavate tõendite kogumiseks, asudes seisukohale, et kaebaja ja vastustaja poolt asjas seni esitatud tõendid on piisavad, et kaebus sisuliselt läbi vaadata. Halduskohus märkis, et võttis vastu kõik kaebaja poolt seni esitatud tõendid ja vastustaja esitatud tõendid, leides, et asja lahendamiseks on kogutud piisavalt tõendeid vangla ventilatsioonisüsteemi kohta. Ka ringkonnakohtule ei ilmne asjaolusid, millest tingituna oleks halduskohtul tulnud koguda täiendava tõendina kaebaja apellatsioonkaebuses nimetatud e-kirjavahetus Riigi Kinnisvara AS-ga. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja etteheide halduskohtu poolt täiendavate tõendite nõudmata jätmise kohta põhjendamatu. Ühtlasi peab ringkonnakohus vajalikuks välja tuua, et halduskohus ei ole otsuses asunud seisukohale, et esitatud on ebapiisavalt tõendeid, vaid halduskohus asus seisukohale, et ükski kohtumenetluses esitatud tõend ei kinnita kaebaja nõude põhjendatust.
3. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus X apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31.05.
4. a otsuse muutmata.
5. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 14.06.
6. a määrusega (II kd, tl 49-50p) kaebaja menetlusabi taotluse apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kuna ringkonnakohus jätab kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud (riigilõiv 20 eurot) apellatsiooniastmes

§ 118lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda.

6. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse lisadena väljavõtted vanglasisesest isikukontost ja Tartu Vangla seisukohast nr 1-10/35-4.

§ 62

lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Ringkonnakohus tagastab kaebajale tema poolt esitatud 2 väljavõtte vanglasisesest isikukontost, kuna haldusasja juurde on juba võetud kaebaja vanglasisese isikukonto väljatrükk (14.06.

1. a määruse resolutsiooni p 1, II kd, tl 51-52). Ühtlasi tagastab ringkonnakohus kaebajale väljavõtte eelnimetatud vangla seisukohast, kuna see ei seondu käesoleva vaidluse esemega.
2. Kohtuotsuse avaldamisel asendatakse kaebaja nimi tähemärgiga (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 3