3-24-80/6

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar

1. mai 2024, Tartu 3-24-80 Jaak Reinomäe kaebus Eesti Töötukassa kohustamiseks maksta tagantjärele töövõimetustoetust ajavahemiku
2. august 2018 kuni
3. veebruar 2019 eest ja tunnistada õigusvastaseks Eesti Töötukassa
4. jaanuari
5. a teade nr 5-3/23/3516 Jaak Reinomäe taotlus riigi õigusabi saamiseks Kirjalik menetlus Taotluse esitaja - Jaak Reinomägi RESOLUTSIOON
6. Jätta Jaak Reinomäe taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
7. Jätta Jaak Reinomäe taotlus menetluse peatamiseks läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Tartu Halduskohus tagastas
9. aprilli
10. a määrusega Jaak Reinomäe kaebuse Eesti Töötukassa kohustamiseks maksta tagantjärele töövõimetustoetust ajavahemiku
11. august 2018 kuni
12. veebruar 2019 eest ja tunnistada õigusvastaseks Eesti Töötukassa
13. jaanuari
14. a teade nr 5-3/23/3516 (resolutsiooni punkt 1), jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni punkt 2) ja kaebaja taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni punkt 3). Tartu Halduskohus tagastas kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 3 ja § 121 lg 2 p 1 alusel ning jättis riigi õigusabi saamise taotluse rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 punktide 1 ja 5 alusel.
15. J. Reinomägi esitas
16. mail 2024 Tartu Ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluses soovib J. Reinomägi õigusnõustamist, et vaidlustada Tartu Halduskohtu
17. aprilli
18. a määrust, mis riivab tema põhiseadusega kehtestatud õigusi.
19. J. Reinomägi esitas
20. mail 2024 Tartu Ringkonnakohtule menetlusdokumendi, milles märgib, et soovib kohtumenetluse peatamist. Kaebaja teatel esitas ta
21. mail 2024 kohtunik Maria Lõbusa kui Eesti Töötukassa vastuse koostaja suhtes Riigiprokuratuurile kuriteokaebuse. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
22. Tartu Ringkonnakohus selgitab, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõikidele isikutele, kellel on selle järgi vajadus. Põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. HKMS § 110 lg-st 2 tulenevalt tuleb riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda RÕS-st ning HKMS-i
23. peatükis sätestatust üksnes niivõrd, kuivõrd RÕS-is ei ole sätestatud teisiti. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes RÕS-is ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud.
24. Tartu Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on J. Reinomägi aastate jooksul esitanud märkimisväärse hulga kaebusi, määruskaebusi ja taotlusi erinevatele kohtutele ja erinevates kohtuastmetes ning talle on korduvalt selgitatud riigi õigusabi saamise tingimusi. Eelnevates kohtumenetlustes osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ja edasikaebeõiguse kasutamisega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et taotleja on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Ringkonnakohtule ei nähtu asja materjalidest ega ka esitatud taotlusest selliseid asjaolusid, millele tuginedes saaks öelda, et taotleja ei ole ise võimeline kaitsma oma õigusi ega esitama käesolevas asjas määruskaebust halduskohtu
25. aprilli
26. a määruse peale. Halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebaja peab omama juriidilist haridust või kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi. Ringkonnakohtule ei nähtu samuti, et käesolevas asjas esineks tungiv avalik huvi. Kõike eeltoodut arvestades ei pea ringkonnakohus vajalikuks määrata kaebajale riigi õigusabi korras esindajat selleks, et ta saaks advokaadi abil vaidlustada halduskohtu
27. aprilli
28. a määrust, millega tema kaebus tagastati ja jäeti riigi õigusabi andmata. Seega jätab ringkonnakohus taotleja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
29. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka seda, et riigi õigusabi taotluse esitamine ei pikenda määruskaebuse esitamise tähtaega.
30. Kaebaja menetluse peatamise soovi kohta selgitab ringkonnakohus, et kaebaja ei ole esitanud ringkonnakohtule määruskaebust halduskohtu määrusele, millega viimane otsustas menetluse lõpetada. Seega ei ole menetlus jõudnud ringkonnakohtusse ning ringkonnakohus ei saa otsustada menetluse peatamist. Lisaks osutab ringkonnakohus veel, et halduskohtumenetluses ei ole kohtul õigust peatada seaduses sätestatud kaebetähtaja kulgemist, s.t ringkonnkohus ei saa otsustada menetluse peatamist ka edasikaebetähtaja kulgemise peatamise mõttes. (allkirjastatud digitaalselt) 2