Obsah (5)

§ 119§ 121§ 45§ 48§ 19

KOH TUMÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnako

) § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel osas, mis puudutab Jaak Reinomäe riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmist.

1. Jätta Jaak Reinomäe määruskaebus Tartu Halduskohtu
2. aprilli
3. a määruse peale rahuldamata ja muutmata osas, mis puudutab kaebuse tagastamist.
4. Jätta Jaak Reinomäe taotlus haldusasjade nr 3-24-80 ja 3-24-398 liitmiseks rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus vaidlustatav (

§ 119lg 1, § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Jaak Reinomägi esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Eesti Töötukassa kohustamist maksta J. Reinomäele ajavahemiku
2. august 2018 kuni
3. veebruar 2019 eest töövõimetoetust tagantjärele ning tunnistada perioodil
4. september 2018 kuni
5. veebruar 2019 töövõimetoetuse mittemaksmine õigusvastaseks (periood, mil kaebajale oli määratud töövõimetoetus ja ta oli vahi all). Samuti palus kaebaja tunnistada õigusvastakses Eesti Töötukassa
6. jaanuari
7. a teade nr 5-3/23/3516, mille kohaselt kaebaja esitas
8. detsembril 2023 vaide ning selle vastamise tähtaega pikendati 30 päeva. Kaebaja esitas riigi õigusabi taotluse. Kaebuse kohaselt tuvastas Eesti Töötukassa kaebajal puuduva töövõime perioodiks
9. september 2018 kuni
10. september
11. Ajavahemikul
12. september 2017 kuni
13. veebruar 2019 oli kaebaja vahistatu. Töövõimetoetust maksti alates
14. veebruarist
15. Kaebaja esitas Eesti Töötukassale taotluse, et talle makstaks tagantjärele töövõimetoetus perioodi
16. september 2018 kuni
17. veebruar 2019 eest. Eesti Töötukassa selgitas
18. detsembri
19. a vastusega nr TVT-21038378-2, et tulenevalt töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 12 lg-st 6 ei ole töövõimetoetusele õigust isikul, kes kannab karistust vanglas või kes viibib vahi all. Kaebaja oli seisukohal, et tema suhtes ei ole kohaldatav TVTS § 12 lg 6, kuna tal on puuduv töövõime.
20. Tartu Halduskohus
21. aprilli
22. a määrusega tagastas kaebuse kohustamisnõude osas

§ 121

lg 1 p 3 alusel, kuna kaebaja on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. Tuvastamisnõude osas tagastas halduskohus kaebuse

§ 45lg 3 ja § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.

Halduskohus jättis riigi õigusabi taotluse rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel, kuna kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi ja RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel, kuna kaebaja võimalus oma õigusta kaitseks on ilmselt vähene. Halduskohtu põhjendused kaebuse tagastamisel olid järgnevad. 2.

1. Kaebajal puudub vajadus eraldiseisva tuvastamisnõude esitamiseks, sest kohustamisnõude lahendamise raames tuleb kohtul Eesti Töötukassa tegevuse õiguspärasusele hinnang anda. 2.
2. Kaebaja on haldusasjas nr 3-24-398 esitanud kohtule kaebuse, milles taotleb mh Eesti Töötukassa kohustamist maksta talle ajavahemiku
3. märts 2018 kuni
4. veebruar 2019 eest töövõimetoetus tagantjärele. Nimetatud periood hõlmab käesolevas kaebuses märgitud perioodi
5. august 2018 kuni
6. veebruar
7. Seega kattub haldusasjas nr 3-24-398 esitatud kohustamisõue praeguses haldusasjas esitatud kohustamisnõudega. Kaebuste nõuded ning ka kaebuse alusena välja toodud elulised asjaolud on samad. Tartu Halduskohus võttis
8. veebruari
9. a määrusega haldusasjas nr 3-24-398 menetlusse kaebaja kohustamisnõude Eesti Töötukassa kohustamiseks maksta talle ajavahemiku
10. märts 2018 kuni
11. veebruar 2019 eest töövõimetoetus tagantjärele. Seega on kaebajal esitatud kohustamisnõude osas kohtumenetlus juba pooleli ning puudub põhjus ja alus hakata praeguses asjas samasisulist kohustamisnõuet uuesti läbi vaatama. 2.
12. Kaebaja vaidlustab tuvastamisnõudega Eesti Töötukassa
13. jaanuari
14. a teadet nr 5-3/23/3516, millest nähtub, et töötukassa selgitas selles kaebajale, et on pikendanud vaide läbivaatamise tähtaega ning teeb vaide osas vaideotsuse
15. veebruaril
16. Tegemist on menetlustoiminguga ja kaebajal puudub praegusel juhul menetlustoimingu eraldiseisva vaidlustamise õigus. Kaebajal on võimalik vaidlustada vaide osas tehtud vaideotsust, mida kaebaja ongi asunud haldusasja 3-24-398 raames tegema. Seega kaebaja tuvastamiskaebus ei ole lubatav. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
17. Kaebaja esitas halduskohtu
18. aprilli
19. a määruse peale määruskaebuse, milles palub halduskohtu määruse tühistada kaebuse tagastamise ja riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise osas ning rahuldada riigi õigusabi taotlus, liita haldusasjad nr 3-24-398 ja 3-24-80 ja saata asi tagasi menetluse jätkamiseks halduskohtule. Kaebaja märkis, et käesolevas asjas esitatud kaebus oli esitatud enne asjas nr 3-24-398 esitatud kaebust. Määruskaebuse esitaja esitas tähtaja ennistamise taotluse. 2 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
20. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
21. J. Reinomägi leiab, et kaebuse tagastamiseks puudus alus, kuna käesolevas asjas on kaebus halduskohtule esitatud varem kui halduasjas nr 3-24-
22. Ringkonnakohus määruskaebuse esitajaga ei nõustu.

§ 121

lg 1 p 3 kohaselt tagastatakse kaebus selle esitajale, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. Ringkonnakohtule ei nähtu ja ka määruskaebuses ei ole esitatud selliseid põhjendusi, mis annaksid aluse jõuda seisukohale, et mõlemas asjas esitatud kaebuste osas oleks tegemist erineval nõudel ja alusel esitatud kaebustega. Järelikult haldusasjas nr 3-24-398 esitatud kohustamisõue kattub praeguses haldusasjas esitatud kohustamisnõudega. Kuigi käesolevas asjas esitatud kaebus saabus halduskohtusse

1. jaanuaril 2024 ja halduasjas nr 3-24-398 esitatud kaebus
2. veebruaril 2024, ei anna see põhjust käesolevas asjas esitatud kaebuse menetlusse võtmiseks ja seda seetõttu, et halduskohus on asjas nr 3-24-398 esitatud kaebuse menetlusse võtnud
3. veebruaril 2024 ja Eesti Töötukassa on vastanud kaebusele
4. märtsil
5. Seega käesolevas asjas kaebuse menetlusse võtmine ja liitmine pikendaks menetlustähtaegu ja asjade ühine lahendamine ei võimaldaks tulenevalt juba teises asjas tehtud menetlustoimingutest lähtuvalt kaebuse kiiremat ja lihtsamat lahendamist.
6. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et Eesti Töötukassa
7. jaanuari
8. a teade nr 5-3/23/3516, millest nähtub vaide läbivaatamise tähtaja pikendamine, on menetlustoiming ning selle vaidlustamine tuvastamiskaebusega ei ole lubatav ja tuleb kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastada.
9. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus J. Reinomäe määruskaebuse rahuldamata.
10. Määruskaebuse esitaja palub ringkonnakohtul liita käesolev haldusasi haldusasjaga nr 3-24-398.

§ 48

lg 1 sätestab, et kui sama kohtu menetluses on ühel ajal mitu asja, milles on samad pooled või milles on kaebuse esitanud üks kaebaja eri vastustajate vastu või mitu kaebajat sama vastustaja vastu, võib kohus liita kaebused ühte menetlusse tingimusel, et nende nõuded oleks võinud

§ 19

lg 1 ja § 37 lg 3 kohaselt esitada ühes kaebuses ning kaebuste ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat ja lihtsamat lahendamist. Ringkonnakohus selgitab, et haldusasjas nr 3-24-398 esitatud kaebus on halduskohtu menetluses ja käesolevas asjas esitatud määruskaebuse jättis ringkonnakohus rahuldamata. Eeltoodut arvestades on täitmata haldusasjade liitmiseks sätestatud tingimused ja kaebaja taotluse haldusasjade liitmiseks jääb rahuldamata. 9. Kuna määruskaebus on esitatud tähtaegselt, siis sellest lähtuvalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja kaebetähtaja ennistamise taotluse tähelepanuta. (allkirjastatud digitaalselt) 3