Obsah (8)

§ 163§ 657§ 652§ 654§ 5§ 171§ 173§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht 10.05.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-21-10213 K

) § 173 lg 1 alusel määras maakohus kindlaks menetluskulude jaotuse. Hageja loobus algselt esitatud haginõudest 1000 euro ulatuses, mis moodustab nõudest 2,27 %. Maakohus rahuldas hageja nõude 97,48 % ulatuses.

§ 163lg 1 alusel jagas maakohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Hageja kanda jääb 2,52% menetluskuludest ja kostja kanda 97,48% menetluskuludest. Apellatsioonkaebus

1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. 4.
2. Kostja leiab, et maakohus on menetlusõiguse norme oluliselt rikkunud ning kohaldanud seltsingulepingu sätteid vääralt (VÕS § 580 lg 1, § 581 lg-d 1 ja 2). 4.
3. Seltsingulepingut ei olnud võimalik sõlmida, kuna väidetava seltsingulepingu sõlmimise hetkel kuulus kinnisasi kostja ja Q ühisvarasse. Ühisvara saavad abikaasad käsutada üksnes tervikuna ühise tahte väljendamise kaudu. Kuna osa kinnisasjast kuulus Qle, ei saanud hageja ja kostja kolmandale isikule kuuluva vara suhtes seltsingulepingut sõlmida. 4.
4. Hageja ja kostja ei omandanud kinnistut seltsinguvarana ning hageja ei ole teinud kinnisasjale kulutusi määral, mis annaks aluse seltsingu likvideerimise sätete kohaldamiseks. Maakohus ei teinud kindlaks täpseid tahteavaldusi, millega väidetav seltsing sõlmiti. Maakohus ei ole hinnanud menetlusosaliste panuseid väidetavasse seltsingusse. Hinnatud ei ole tõendeid, mis kinnitavad, et kinnisasja ostmise ning kinnisasjaga seotud muud kulud kandis üksnes kostja. Maakohtu otsusest ei nähtu, milline oli hageja töise panuse suurus (sh milliseid töid hageja täpselt tegi, kui palju aega konkreetsele tööle kulus jne) ja milline oli poolte ühine tahe. Maakohus ei arvestanud, et laenulepingut tagas ka kostja ja Q ühisomandis olev korter Haapsalu linnas. 4.
5. Maakohus ei tuvastanud hageja hagiavalduse rahuldamisel kinnisasjal lasuvaid kohustusi. Maakohus oleks pidanud tegema kindlaks, millised olid seltsinguvaraga seotud kohustused väidetava seltsingulepingu lõppemise hetkel, ehk 16.05.
6. Seda tegemata ei ole hageja nõude õiguslik alus ja suurus selge. 4.
7. Maakohtu otsusest ei nähtu, milles seisnes hageja kaasaaitamise kohustus ja lojaalsuskohustus ning poolte aruandluse pidamine. Tegelikkuses ei pidanud pooled mingit aruandlust. 4.
8. Kui menetlusosalised sõlmisid kinnisasja osas väidetava seltsingulepingu, pidanuks tehing olema notariaalselt tõestatud. Seltsinguleping, mille eesmärgiks on kinnisasja omandamine seltsinglaste ühisomandisse, peab olema notariaalselt tõestatud. Vastustaja seisukoht
9. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 4 2-21-10213 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta

§ 657lg 1 p 1 alusel muutmata.

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja hageja kannab menetluskulud ringkonnakohtus. 7.

§ 652

lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud asjaoludest, mis on kajastatud käesoleva otsuse p-s 3.1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (

§ 654lg 6).

1. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
2. Kostja leiab, et seltsingulepingu sätteid (VÕS § 580 lg 1) ei saa kohaldada, sest hageja ja kostja seltsingu objekt omandati kostja ja tema (endise) abikaasa ühisvarasse. Kolleegium leiab, et perekonnaseaduse (PKS) § 28 lg-st 1 tulenevad käsutamise eeldused ei välista seltsingulepingu sõlmimist kirjeldatu olukorras. Ühisomandi korral ei ole selle osad kindlaksmääratud ja abikaasad saavad ühisomandisse kuuluvat kinnisasja valitseda ja käsutada vaid tervikuna ühise tahte väljendamise kaudu (PKS § 28 lg 1 ja § 29 lg 1), s t selle käsutamiseks on vaja mõlema abikaasa nõusolekut. 9.
3. Kohtupraktikas on selgitatud, et seltsingulepingu pooled võivad kokku leppida, et vara omandatakse asjaõiguslikult nende kaasomandisse või ka ühe poole ainuomandisse, see ei välista seltsingu sätete kohaldamist. Sel juhul võib olla pooltel kokkulepe kasutada vara seltsingu eesmärgil, s t majanduslikus mõttes ühisvarana (RKTKo 03.12.2014, 3-2-1-109-14 p 17). 9.
4. Kohtupraktikas on selgitatud, et kuna seltsingu eesmärk võib olla ka ühele seltsinglastest kuuluvale kinnisasjale elamu ehitamine ja selle ühine kasutamine, tuleneb teistele seltsinglastele kinnisasja valdamise õiguslik alus seltsingulepingust. Seltsinguleping annab pooltele õigusliku aluse kinnisasjal asuvat ühiselt elamut kasutada, olgugi et asjaõiguslikult kuulub kinnisasi vaid ühele seltsinglastest. Eelnev ei tähenda tingimata, et panuste tegemisega on teised seltsinglased saanud õigusliku aluse kinnisasja elu lõpuni vallata. Kuna õiguslik alus kinnisasja valdamiseks tuleneb teistele seltsinglastele seltsingulepingust, ei ole neil õigust kasutada kinnisasja pärast seltsingulepingu lõppemist (RKTKo 29-04-2020, 2-18-255, p-d 1417). 9.
5. Kostja jätab tähelepanuta, et kinnisasja ühisele majandamisele ja parendamisele suunatud seltsingu likvideerimisel ei toimu kinnisasja käsutamist (AÕS § 120 lg 1), mistõttu ei ole viide PKS § 28 lg-le 1 asjakohane. Seltsingulepingust tuleneb seltsinglaste õigus kinnisasja ühiselt vallata ning teiselt poolt seltsinglaste kohustus tagada, et mõlemad seltsinglased saavad kinnisasja ühiselt vallata. Selle kohustuse võtmiseks ei pea seltsinglane olema kinnisasja ainuomanik, kohustuse saab seltsinglane endale võtta ka siis, kui ta saab või usub end saavat teha võimalikuks seltsingu eesmärgi saavutamine mõne võlaõigusliku lepingulise suhte alusel.
6. Põhjendatud ei ole kostja väide, et seltsinguleping pidi olema notariaalselt tõestatud. Seltsingulepingu sätetest (VÕS § 580 lg 1) ei tulene seltsingulepingule vorminõuet. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 120 lg 1 järgi tuleb notariaalselt tõestatud vormis sõlmida üksnes selline seltsinguleping, millega omandatakse seltsinguvarasse kinnisasi. Praegusel juhul kinnisasja seltsinguvarasse ei omandatud, vaid üksnes lepiti kokku vara kasutamine seltsingu eesmärgil ehk majanduslikus mõttes ühisvarana.
7. Põhjendamatu on kostja etteheide, et maakohus ei teinud kindlaks täpseid tahteavaldusi, millega väidetav seltsing sõlmiti. Maakohus tuvastas üheselt, et tahteavaldused seltsingulepingu sõlmimiseks tehti koos 06.08.2004 kinnisasja müügilepingu, ühishüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimisega ning 05.08.2004 laenulepingu sõlmimisega. Praegusel juhul sõlmiti seltsinguleping suuliselt ning tahteavaldused kinnisasja müügilepingu 5 2-21-10213 sõlmimiseks ja laenulepingu sõlmimiseks tehti seltsingulepingu täitmiseks. Maakohus ei pidanud detailsemalt välja selgitama seltsinglaste suuliste avalduste sisu või sõnastust, sest seltsingulepingu sisu ja eesmärk ilmnesid poolte käitumisest.
8. Maakohtu järeldused poolte tahtest seltsingulepingu sõlmimise ajal on jälgitavalt põhjendatud. Kui seltsinglased astuvad ühise majapidamisega abieluvälisesse koosellu, võtavad ühiselt laenu ühise kodu ostmiseks ning tasuvad ühiselt laenumakseid, on mõistlik järeldada, et pooled soovivad luua ja majandada ühist kodu majanduslikus mõttes ühisvarana. See ongi kõige tavapärasemas mõttes tahe majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks (vt RKTKo 03.12.2014, 3-2-1-109-14 p 19).
9. Põhjendamatu on kostja etteheide, et maakohus ei ole hinnanud mitte ühelgi viisil menetlusosaliste panuseid väidetavasse seltsingusse. Maakohus ei pidanud numbriliselt või muul moel detailselt tuvastama, mis oli kummagi seltsinglase panus. Seltsingulepingu eelduste täimiseks piisab, et poolte panused on rahaliselt võrreldavad. Seepärast ei pidanud maakohus välja selgitama, kas ja kui palju pidi hageja talle laekunud tasudelt tasuma tööjõumakse ja kas ta seda tegelikult tegi. Seda eriti olukorras, kus kostja ei ole esile toonud, mis ulatuses pidi hageja tema arvates makse tegema. 13.
10. Maakohus on jälgitavalt ja piisavalt põhjalikult analüüsinud poolte väiteid ja tõendeid seltsingulepingu alusel tehtud panuste kohta. Kuna mõlema poole sissetulekud laekusid kostja kontole, ei ole poolte vahel vaidlust laekumiste suuruse üle. Maakohtu järeldused sissetulekute kasutamise kohta on loogilised ja veenvad. Kuigi maakohus ei ole kostja väidetega nõustunud, ei tähenda see, et ta ei oleks kostja esitatud tõendeid hinnanud. 13.
11. Kostja on küll esile toonud mitmeid hageja kohustusi – laste ülalpidamiskohustus, autolaen, kohustus If P&C Insurance AS ees – kuid need ei muuda oluliselt hageja ja kostja sissetulekute proportsiooni. Maakohus tuvastas, et hagejal oli küll laste ülalpidamiskohustus seltsingulepingu ajal ajavahemikul 2004–2010, kuid sel ajal ületas hageja sissetulek kostja sissetulekuid kohati rohkem kui kolm korda. Maakohus analüüsis poolte sissetulekuid ja leidis, et ka kostja väidete tõesuse korral ei muuda need oluliselt sissetulekute proportsiooni, mistõttu ei olnud menetlusökonoomia kaalutlustel vaja analüüsida hageja igakuist kohustuste osakaalu sissetulekutest summalise täpsusega.
12. Kolleegium ei nõustu kostja väitega, et ta on tõendanud, et kogu hageja ja kostja kooselu ajal hoidsid pooled oma vara eraldi – kostjale kuulus kinnisvara ning hagejale kuulusid sõiduautod. Seda väidet sisustas kostja peamiselt asjaoluga, et tal ei olnud juhilube ning ta ei osalenud sõiduauto ostmises. Kolleegiumi hinnangul on kostja järeldus oletuslik. Ei ole haruldane, et kooselulises majapidamises on vaid üks auto ning seda kasutab peamiselt üks partner, kuid see võib nii olla mitmetel erinevatel põhjustel. Seejuures ei pidanud maakohus hindama, mitu autot hageja kooselu vältel ostis ning kas need kuulusid seltsinguvarasse, sest kumbki pool ei toonud seda esile ega palunud sõiduautot seltsinguvarana jagada.
13. Ebaõige on kostja seisukoht, et seltsingulepingu tuvastamiseks oleks maakohus pidanud veenduma, et seltsinglased pidasid aruandlust ja täitsid lojaalsuskohustust. Seltsingulepingu sätteid VÕS § 580 lg 1 järgi kohaldatakse eelkõige siis kui pooled on teinud võrreldavaid majanduslikke panuseid ning neil on eset soetades ühine tahe varalise väärtuse kestvaks loomiseks. Aruandluse pidamine ei ole seltsingulepingu tuvastamise eelduseks. Kuigi lepingu kestuse ajal võivad seltsinglased esitada aruandlusega seotud nõudeid, ei ole praegusel juhul selliseid nõudeid esitatud või vähemalt ei ole need vaidluse esemeks.
14. Kolleegium ei nõustu kostja etteheitega, et maakohus oleks pidanud tegema kindlaks, millised kohustused olid seltsinguvaral väidetava seltsingulepingu lõppemise hetkel, s.o 6 2-21-10213 16.05.2021.

§ 5

lg 1 ja 2 järgi oli kostja kohustus esile tuua ja tõendada võimalikud seltsinguvaral lasuvad kohustused ning maakohus ei pidanud seda ise välja selgitama. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 17. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad

§ 171lg 1 alusel kostja kanda.

Juhindudes

§ 173

lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse. Et maakohus ei ole menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda

§ 174lg 4 järgi ka ringkonnakohus.

(allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt 7