lg 1 järgi, hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 5 ls 1 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kohus võtab
lg 1 lause 2 alusel hageja poolt hagist osalise loobumise vastu ja lõpetab menetluse osaliselt.
kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on teadlik
§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest.
lg 4 muudab kohus selles asjas määratud tsiviilasja hinda, kuna hageja loobus osaliselt hagist. Uueks tsiviilasja hinnaks on 975,77 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi on tasumisele kuuluv riigilõiv tsiviilaja hinna kuni 1000 eurot korral 245 eurot.
lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Õiguskirjanduses on selgitatud, et kui hageja vähendab nõuet ja loeb seda nõudest osaliseks loobumiseks, siis on tal loobutud osalt 50% ulatuses õigus riigilõiv tagasi saada (vt
kommenteeritud väljaanne kommentaar § 150 lg 2 p 2 kohta).
lg 3 järgi, avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. 6.
) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab. Vastavalt
lg-le 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega 3 ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 7.2. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromissi
Pooled on kinnitanud teadlikkust
§-s 432 nimetatud tagajärgedest ja seega ka kompromissi alusel tekkivatest poolte kohustustest. Seega saab kohus kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada. 7.3.
lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.
lg-le 4 tuginedes on pooled kokku leppinud, et loobuvad käesolevat kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õigusest. 7.4. Kohus märkis eespool, et menetlusse jäänud nõudelt on riigilõiv 245 eurot ja seoses osalise loobumisega tuleb hagejale tagastada pool enam tasutud riigilõivust, so 350 eurost pool ehk 175 eurot. Menetlusse jäänud nõudelt on riigilõiv 245 eurot, millest hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses 240 eurot ja täiendavalt hagi esitamisel 5 eurot.
lg 2 p 1 alusel tuleb hagejale tagastada pool hagimenetluses tasutud lõivust, so 5 eurost pool ehk 2,50 eurot taotluses toodud arvele.
lg 3 järgi ei tagastata menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise tõttu eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses lõivu 240 eurot ja sellest ei tagastata poolt ka kompromissi sõlmimise tõttu. 7.5.
lg 8 kohaselt, maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 100 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.