MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ta

§ 88lg 5 ls 2 ja § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Halduskohtu menetluses on Margus Luugi kaebus Tartu Vangla 29.03.
2. a käskkirja nr 2-23/1-2/134 tühistamise nõudes. Vaidlustatud käskkirjaga kohaldati kaebaja suhtes 29.03.– 14.04.2023 täiendavaid julgeolekuabinõusid – eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ning vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist. Vaidlustatud käskkirja andmise aluseks oli 28.03.2023 ravimite andmisel aset leidnud juhtum.
3. Tartu Halduskohus kuulutas 02.05.
4. a määrusega menetluse kinniseks vastustaja 07.09.2023 esitatud kahe videosalvestise osas (resolutsiooni p 2) ning keelas kaebajal tutvuda videosalvestistega ning saada nendest koopiaid (resolutsiooni p 3). Määruse põhjendused: 1) Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 77 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 38 lg 1 p 1 alusel kuulutab kohus menetluse või selle osa kinniseks, kui see on ilmselt vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks.

§ 88

lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada menetlusdokumentidest ärakirju.

§ 88

lg 2 sätestab, et seda õigust võib piirata

§ 79

lg 1 loetletud alustel ning tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest toimikuga tutvumiseks ja ärakirjade saamiseks.

§ 79

lg 1 p 1 toodud aluste hulgas on riigi julgeoleku või avaliku korra tagamine, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmine või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitse. 2) Halduskohus nõustus vastustajaga, et videosalvestiste vaatlus võimaldaks kaebajal nii statsionaarse kaamera kui ka vanglaametniku rinnakaamera kohta saada teada kaamera vaateulatust ja -nurki ning salvestise kvaliteeti. Niisuguste asjaolude teatavaks saamine võib ohustada vangla julgeolekut, kuna see võimaldab teha korda ja julgeolekut ohustavaid toiminguid aladel või viisil, mis on halvemini jälgitavad. Halduskohus märkis lisaks, et kaebaja õiguste piiramine videosalvestiste tutvumise võimaluse osas ei riiva oluliselt kaebaja huve. Halduskohus kirjeldas määruses lühidalt ka videosalvestiste sisu ning märkis, et kahe videosalvestise sisu langevad kokku. Halduskohus lisas täiendavalt, et videosalvestiste osas on kohtupraktikas kujunenud seisukoht, et kinnipeetaval ei ole õigust kohtuasjas tõendina esitatud videosalvestistega tutvuda. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. M. Luuk palub 13.05.
2. a määruskaebuses tühistada Tartu Halduskohtu 02.05.
3. a määruse resolutsiooni p
4. Kaebaja palub võimaldada tal tutvuda rinnakaamera salvestisega. Määruskaebuse põhjendused: Kaebajal on keelatud tutvuda tema enda kohta käivate materjalidega. Neid pole võimalik ühegi seadusega tema eest varjata. Nende materjalide alusel paigutati kaebaja julgeolekukaalutlustel lukustatud kambrisse ning ainsaks kaebajat kaitsvaks tõendusmaterjaliks on just kõikide videosalvestiste avalikustamine kogumis. Kaebaja kirjeldab seejuures rohtude manustamise ajal toimunut ning seda, et ta näitas, et on talle antud rohud võtnud, vanemvalvurile, kes rohtusid jagas. Teine valvur palus tal põhjendamatult uuesti suu avada. Kaebaja jaoks on oluline saada luba tutvuda rinnakaamera videosalvestisega, millel on ka helisalvestis. Kaebaja mäletab enda sõnade kohaselt täpselt, kuidas sündmus aset leidis, aga kui ta ei saa videosalvestisega tutvuda, hakkab ta oma veendumustes kahtlema. Vastupidiselt halduskohtu selgitusele, et videosalvestiste osas on kohtupraktikas kindlaks kujunenud seisukoht, et kinnipeetaval ei ole õigust kohtuasjas tõendina esitatud videosalvestistega tutvuda, märgib kaebaja, et rinnakaamera salvestistega ei saa kohtutel olla mingit praktikat kujunenud, kuna kaamerad väljastati ametnikele alles
5. a detsembri või
6. a alguse paiku. Rinnakaameral puudub igasugune pime vaatenurk, kuna kaamera on pidevas liikumises. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
8. Tartu Halduskohus keelas 02.05.
9. a määrusega kaebajal tutvuda asjas esitatud kahe videosalvestisega – üks neist on valvuri kehakaamera oma ning teine vangla koridori valvekaamera oma, mis mõlemad kajastavad 28.03.2023 aset leidnud vahejuhtumit, mille tõttu kaebaja suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid. Määruskaebusest selgub, et kaebaja ei ole rahul sellega, et tal pole õigust tutvuda valvuri kehakaamera salvestisega. Sisulisi vastuväiteid sellele, et kaebaja ei saa tutvuda koridori kaamera salvestisega, määruskaebus ei sisalda.
10. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ükski määruskaebuses esitatud väide alust asuda halduskohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale.

1. Ringkonnakohus märgib, et kohtupraktikas on kinnistunud seisukoht, et vangla ja kinnipeetava vahelistes vaidlustes esitatud videosalvestiste osas on kolmandatele isikutele, sh ka kaebajaks olevale kinnipeetavale keelatud videosalvestisega tutvuda ükskõik millises vormis, st keelatud on olla kohtuistungil salvestise uurimise juures, tutvuda vastavas osas 2 istungiprotokolliga ja helisalvestise endaga, saada sellest koopiaid (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 30.04.
2. a määrus asjas nr 3-20-2109; 26.01.
3. a määrus asjas nr 3-20-556; 19.02.
4. a määrus asjas nr 3-19-2282; 06.04.
5. a määrus asjas nr 3-15-1780; 24.03.
6. a määrus asjas nr 3-14-50481). Ringkonnakohus leiab, et videokaamera salvestiste osas menetluse kinniseks kuulutamisel ei esine õiguslikku alust eristada salvestisi, mis on saadud rinnakaamera või statsionaarselt ruumi paigaldatud kaamera abil. Mõlemal juhul sisaldavad videosalvestised teavet turvasüsteemide kohta. Tegemist on teabega, mis on avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 9 mõistes mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks. Ringkonnakohus möönab, et tõepoolest ei saa rinnakaamera puhul väita seda, et selle salvestise nägemine annab aimu sellest, kui suur on kaamera vaateulatus ja -nurk, sest see on muutuv, kuna kaamera on isiku küljes, kes ruumis liigub, mistõttu saavad muutuda ka eelnevalt nimetatud parameetrid. Samas annab salvestise nägemine siiski ettekujutuse sellest, milline on salvestise detailsus, pildi kvaliteet ja tegelikult ka see, milline on saadava salvestise vaateulatus ja võimalik vaatenurk, kui isik, kes kaamerat kannab, paigal seisab. Seega ei esine asjaolusid, mis õigustaksid erandi tegemist rinnakaamera ja kohtkindlalt paigaldatud kaamera salvestiste vahel.
7. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja õigus tutvuda tema kohta käivate andmetega ja kohtuasja materjalidega ei kaalu üles vangla vajadust tagada oma turvalisust. Halduskohus on vaidlustatud määruses kirjeldanud salvestistel toimuvat, seega on kaebajal olemas ülevaade sellest, mida need kajastavad. Lisaks oli kaebaja üks intsidendis osalenutest, mistõttu on tal olemas mälupilt sellest, mis toimus. Ringkonnakohus nendib, et ajas võib isiku mälu küll konkreetse sündmuse osas tuhmuda ja moonduda, kuid videosalvestistel on objektiivselt säilinud vahejuhtumi asjaolud. Kohus lähtub asja lahendades videosalvestistest ja muudest asjas esitatud tõenditest ning hindab neid kogumis. See, et kaebaja võib hakata salvestist nägemata kahtlema selles, kuidas sündmus aset leidis, ei ole piisav põhjus anda talle salvestistega tutvumiseks luba.
8. Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 02.05.
9. a määruse resolutsiooni p 3 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3