← Eesti

3-24-462/8

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar

  1. aprill 2024, Tartu 3-24-462 Andrus Liivandi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks ennistada kaebaja tööle toidujagajana Andrus Liivandi määruskaebus Tartu Halduskohtu
  2. veebruari
  3. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja Andrus Liivandi Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Tagastada määruskaebus. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Tartu Vanglas kinni peetav isik Andrus Liivandi esitas
  5. veebruaril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks ennistada ta tööle. Kaebaja selgitas, et teda teavitati suuliselt
  6. jaanuaril 2024, et ta on töölt kõrvaldatud. Kaebaja palub kohustada vastustajat ennistama ta tööle, kuna ta ei rikkunud distsipliini ja täitis tööd korrektselt. Vastustaja ei põhjendanud kaebajale töölt kõrvaldamise faktilisi ja õiguslikke aluseid. Kaebaja esitas ka taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
  7. veebruaril 2024 esitas A. Liivandi Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus vaidemenetluse ajal kohustada vastustajat ennistama kaebaja toidujagaja töökohale, kus ta töötas kuni
  8. jaanuarini
  9. Kaebaja esitas
  10. veebruaril 2024 vanglale vaide, milles taotles tööle ennistamist, kuna pole ohtlik julgeolekule ja distsiplinaarkorrale ning saab hästi hakkama tööülesannetega.
  11. Tartu Halduskohus tagastas
  12. veebruari
  13. a määrusega kaebuse (resolutsiooni punkt 1) ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni punkt 2). Halduskohus leidis, et kaebaja esitas kohustamiskaebuse, mille eesmärgiks on taastada olukord, kus kaebaja rakendatakse tööle toidujagajana. Kaebaja soovib ka rikkumise tuvastamist preventiivsel eesmärgil, kuid see nõue on hõlmatud kohustamisnõudega. Kaebaja määrati tööle majandusabitöölise ametikohale. Vastustaja selgitas kohtule, et kaebaja tööle määramise käskkirja ei ole kehtetuks tunnistatud ja kaebajat ei ole töölt kõrvaldatud. Kaebajat rakendatakse endiselt tööle majandusabitöölisena. Alates
  14. jaanuarist 2024 ei tööta kaebaja enam toidujagajana, tema tööpiirkonda muudeti ning ta töötab eluosakonna koristustöödel. Kaebaja rakendati vangla majandustöödele, teda ei määratud tööle toidujagajana. Kaebaja töötab endiselt majandusabitöölisena ja tema tööülesanded jäävad tööle määramise käskkirjas toodud piiridesse. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda endale konkreetseid tööülesandeid ja tal ei ole kaebeõigust nõuda, et teda tuleb rakendada tööle just toidujagajana. Kaebaja esitas ka esialgse õiguskaitse taotluse, mille nõue kattub kaebuse nõudega. Kui kaebajal ei ole võimalik saavutada kaebusega seda, et kohus kohustab vastustajat rakendama teda tööle toidujagajana, siis ei ole samasisuline esialgse õiguskaitse taotlus lubatav. Kaebuse tagastamise ja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise korral ei ole vaja lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
  15. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu
  16. veebruari
  17. a määruse resolutsiooni punkti 1 tühistamiseks ja palub saata asi tagasi halduskohtule. Määruskaebuses leiab kaebaja, et vangla ei väljastanud kohtu nõutud dokumente, täpsemalt esimese üksuse juhi e-kirju, millega kaebaja määrati tööle toidujagajana ja kõrvaldati töölt
  18. jaanuari
  19. a e-kirja alusel. Tegemist on olulise menetlusnormi rikkumisega, sest kohus teeb otsustuse puuduliku teabe alusel. Kaebaja palub täiendavalt vastustajalt küsida, kus kaebaja asus kui
  20. jaanuaril 2024 kell 12:41:35 kaaskinnipeetav asetas käärid toidukärule. Kaebaja esitas kohtule Tartu Vangla
  21. märtsi
  22. a vastuse nr 2-3/24/486-2, mis tõendab, et kaebaja ei olnud seotud intsidendiga, kus kaduma läks vangla vara (käärid). RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  23. Tartu Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb tagastada, kuna kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselt vähene (HKMS § 207 lg 2).
  24. Halduskohus tagastas kaebuse põhjusel, et kaebajal puudub kaebeõigus esitada kohtule kohustamiskaebus Tartu Vangla vastu (HKMS § 121 lg 2 p 1). Kaebaja leiab jätkuvalt, et vangla peaks ennistama ta tööle toidujagajana. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust Tartu Halduskohtu
  25. veebruari
  26. a määruse tühistamiseks. Kohtul ei ole alust, et kohustada vanglat ennistama kaebaja tööle toidujagajana. Ringkonnakohtu hinnangul ei vii määruskaebuse sisuline läbivaatamine kaebaja jaoks soodsa lahendini.
  27. Tartu Vangla määras
  28. augusti
  29. a käskkirjaga nr 6-3/233 kaebaja osalise koormusega vangla majandusabitöölise ametikohale alates
  30. augustist
  31. Käskkirja kohaselt rakendatakse kinnipeetav vangla majandustööle vastavalt vanglateenistuse äranägemisele ja vangla vajadusele. Tartu Vangla selgitas halduskohtule, et A. Liivandit on rakendatud tööle nii eluosakonna koristustöödel, köögi abitöödel kui ka toidujagajana. Alates
  32. detsembrist 2023 rakendati A. Liivandit toidujagajana, alates
  33. jaanuarist 2024 ei tööta A. Liivandi enam toidujagajana. Tema tööpiirkonda muudeti ning alates
  34. veebruarist 2024 töötab A. Liivandi taas eluosakonna koristustöödel.
  35. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebaja määrati tööle majandusabitöölise ametikohale ning vastav käskkiri on kehtiv. Majandusabitööline täidab erinevaid ülesandeid vastavalt vangla vajadusele ja töökorraldusele. Kaebajat ei kõrvaldatud 2 majandusabitöölise ametikohalt ja töölt, vaid talle anti toidujagamise asemel teised tööülesandeid. Kuna kaebajat ei kõrvaldatud töölt, ei ole võimalik teda ka tööle ennistada. Asjaolu, et kaebajale meeldib üks tööülesanne rohkem kui teine, ei anna õigust nõuda konkreetsete tööülesannete tegemise võimaldamist.
  36. Ringkonnakohus ei jaga kaebaja arvamust, et halduskohus rikkus menetlusnorme ja tegi otsustuse puuduliku teabe alusel. Halduskohtul puudus vajadus nõuda vanglalt välja täiendavaid tõendeid (üksuse juhi e-kirju), kuna poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja täitis toidujagaja tööülesandeid kuni
  37. jaanuarini 2024 ning alates
  38. veebruarist 2024 tema tööülesandeid muudeti (rakendati eluosakonna koristustöödel). Samuti on kaebaja ise küsinud vanglalt teavet, mida ta palus kohtul välja nõuda ja saanud vanglalt ka vastuse oma viibimiskoha kohta
  39. jaanuaril 2024 kui toimus intsident, mille järgselt muudeti tema töö asukohta ja tööülesandeid. Ringkonnakohus selgitab, et kohus ei uuri täpsemalt välja vanglas toimunud intsidendiga seotud asjaolusid, see on vangla pädevuses. Lisaks on vangla
  40. veebruari
  41. a vastuses nr 2-3/24/226-2 kaebajale selgitanud, et teda ei rakendata toidujagajana ajutiselt, kuni toidujagamisel kasutatavate kääride kadumise osas on vanglal lõplik selgus.
  42. Eeltoodust tulenevalt tagastas halduskohus kaebuse õiguspäraselt ja määruskaebus kuulub tagastamisele. (allkirjastatud digitaalselt) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.