MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tanel Saar, Einar Vene, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 19.04.2024, Tartu Haldusasja number 3-23-3003 Haldusasi Sergei Matvejevi kaebus süüteome

).

§ 7

lg 1 näeb ette õiguse nõuda kahju hüvitamist sõltumata süüasja lõpptulemusest, kui menetleja on menetlusõiguse süülise rikkumisega isikule kahju tekitanud. Sellisel juhul tuleb esitada kahju hüvitamise taotlus kriminaalmenetluses prokuratuurile (

§ 14lg 2).

Kriminaalasja kohtumenetluse kestel esitatakse kahju hüvitamise taotlus maakohtule (

§ 18lg 1).

Seega sõltub nõude esitamise kord sellest, kas kahju hüvitamise taotlus esitatakse kriminaalasja kohtueelses menetluses või kohtumenetluses. Eelkirjeldatud menetluskord kohaldub ka juhul, kui tegemist on kohtu tekitatud kahju hüvitamise nõudega (

§ 7lg 3; RKEKm 3-18-1652/15, p 9).

Taotlus tuleb esitada 3 aasta jooksul arvates päevast, kui isik sai teada või pidi teada saama kahjust, sõltumata teadasaamisest, aga mitte hiljem kui 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates (

§ 14lg 4).

Kohtute Infosüsteemist nähtub, et kaebaja on esitanud kriminaalasja nr 1-10-15779 raames kohtule taotluse talle süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks 01.02.

1. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
2. S. Matvejev esitas 11.04.2024 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 13.03.
3. a määruse peale. Määruskaebuse kohaselt on S. Matvejev vanglas seadusliku aluseta alates 24.06.2010, kuigi jõustunud on Riigikohtu otsus nr 3-1-1-41-12, millega ta õigeks mõisteti. Kriminaalasjas nr 1-10-15779 ei olnud õigust teda süüdi mõista. Kuriteo pani toime vangla sellega, et ei vabastanud kaebajat õigeaegselt 18.05.
4. a RKKK otsuse nr 3-1-1-41-12, KrMS § 409 ja § 412 lg 1, samuti VangS § 104 lg 1-3 alusel. Sellepärast on Tartu Halduskohtu 13.03.
5. a määrus nr 3-23-3003 tühine, kuna sellest ei ilmne adressaati RKKK otsuse nr 3-1-1-41-12 järgi ja vanglas ma olla ei tohiks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus Tartu Halduskohtu 13.03.
7. a määruse peale, millega tagastati tema kaebus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise nõudes, tuleb tagastada HKMS § 207 lg 2 alusel. Halduskohus tagastas kaebajate kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, sest vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga. Süüteomenetluses tekitatud kahu hüvitamisel tuleb lähtuda

-s kehtestatud menetluskorrast, mille järgi on sellised vaidlused allutatud lõppkokkuvõttes maakohtule. Määruskaebuses ei ole välja toodud ühtegi põhjendust, miks annaks aluse asuda halduskohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise nõudes tuleb seadusest tulenevalt pöörduda maakohtusse, mida halduskohus vaidlustatud määruses kaebajatele ka selgitas. Eelnevat arvestades on 2 ringkonnakohus seisukohal, et kaebajate võimalus oma õiguste kaitseks käesolevas asjas esitatud määruskaebusega on ilmselgelt vähene, mistõttu kuulub kaebajate määruskaebus Tartu Halduskohtu 13.03.2024. a määruse peale HKMS § 207 lg 2 alusel tagastamisele. (allkirjastatud digitaalselt) 3