3-24-1384/4

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar

1. mai 2024, Tartu 3-24-1384 Jaak Reinomäe kaebus Viru Vangla tegevuse peale seoses tingimisi enne tähtaega vabastamise menetlusega Jaak Reinomäe taotlus riigi õigusabi saamiseks Kirjalik menetlus Taotluse esitaja - Jaak Reinomägi RESOLUTSIOON Jätta Jaak Reinomäe taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Tartu Halduskohus tagastas
3. mai
4. a määrusega Jaak Reinomäe kaebuse Viru Vangla tegevuse peale seoses tingimisi enne tähtaega vabastamise menetlusega. Tartu Halduskohus tagastas kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtul pädevuse puudumise tõttu ning jättis J. Reinomäe taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
5. J. Reinomägi esitas
6. mail 2024 Tartu Ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluses märgib J. Reinomägi, et õiguste iseseisev käitamine ei ole tagatud, etoimikusse ei ole sisestatud tema kaebust ning väidab, et vangla tingimused ei võimalda õigusi iseseisvalt käitada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. Tartu Ringkonnakohus selgitab, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõikidele isikutele, kellel on selle järgi vajadus. Põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. HKMS § 110 lg-st 2 tulenevalt tuleb riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda RÕS-st ning HKMS-i
8. peatükis sätestatust üksnes niivõrd, kuivõrd RÕS-is ei ole sätestatud teisiti. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes RÕS-is ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud.
9. Esmalt märgib ringkonnakohus, et J. Reinomäe riigi õigusabi saamise taotlus on sisuliselt põhjendamata. Kaebaja ei ole välja toonud, mis takistab tal käesolevas haldusasja menetluses iseseisvalt osalemast ning kuidas vangla tingimused ei võimalda kaebajal tema õigusi kaitsta. Arvestades määruskaebuse esitamise tähtaja kulgemisega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks lasta taotlejal riigi õigusabi taotlust täpsustada ja täiendada, kuna riigi õigusabi taotlus jääb rahuldamata.
10. Tartu Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on J. Reinomägi aastate jooksul esitanud märkimisväärse hulga kaebusi, määruskaebusi ja taotlusi erinevatele kohtutele ja erinevates kohtuastmetes ning talle on korduvalt selgitatud riigi õigusabi saamise tingimusi. Eelnevates kohtumenetlustes osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ja edasikaebeõiguse kasutamisega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et taotleja on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Ringkonnakohtule ei nähtu asja materjalidest ega ka esitatud taotlusest selliseid asjaolusid, millele tuginedes saaks öelda, et taotleja ei ole ise võimeline kaitsma oma õigusi ega esitama käesolevas asjas määruskaebust halduskohtu
11. mai
12. a määruse peale. Halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebaja peab omama juriidilist haridust või kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi. Ringkonnakohtule ei nähtu samuti, et käesolevas asjas esineks tungiv avalik huvi või tegemist oleks keerulise vaidlusega. Kõike eeltoodut arvestades ei pea ringkonnakohus vajalikuks määrata kaebajale riigi õigusabi korras esindajat selleks, et ta saaks advokaadi abil vaidlustada halduskohtu
13. mai
14. a määrust, millega tema kaebus tagastati. Seega jätab ringkonnakohus taotleja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Riigi õigusabi taotluse esitamine ei pikenda määruskaebuse esitamise tähtaega. (allkirjastatud digitaalselt) 2